lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 200 lg 2 p 7, § 209 lg 2 p 1 § 25 lg 2 ja § 263 p 1 järgi; I. S. süüdistuses
A. süüdistuses
lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 ning § 201 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
K. süüditunnistamises ja karistamises
K.-le ja A. A.-le liitkaristuste mõistmise osas. 2. Mõista M. K.
3. Tunnistada M. K. süüdi
Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõista M. K.-le liitkaristuseks viis aastat vangistust. Nimetatud karistust suurendada
veebruari 2006. a otsusega mõistetud karistuse - ühe aasta kahe kuu ja kahekümne kaheksa päeva pikkuse vangistuse ? võrra, lugedes M. K. liitkaristuseks kuus aastat kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Sellest karistusest arvata
veebruari 2006. a otsuse järgi ära kantud vangistus pikkusega üks aasta kaks kuud kakskümmend kaheksa päeva ja
M. K. ärakantavaks karistuseks lugeda neli aastat üheksa kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust algusega 23. juulist 2006. 4. Mõista A. A.
5. Tunnistada A. A. süüdi
Karistusseadustiku § 64 lg 1 järgi mõista A. A.-le liitkaristuseks kuus aastat ja kuus kuud vangistust. Sellest karistusest arvata
A. ärakantavaks karistuseks kuus aastat viis kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust.
1.1 M. K. tunnistati süüdi ja teda karistati
lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistusega 2 aastaks,
lg 2 p 7 järgi vangistusega 4 aastaks,
lg 2 p 1 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi vangistusega 1 aastaks ning
Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus M. K.-le kuritegude kogumi eest liitkaristuse 5 aastat vangistust, millest arvas
Järelejäänud vangistusele, pikkusega 4 aastat 9 kuud ja 28 päeva, liitis kohus
veebruari
lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 263 p-de 1 ja 4 järgi ning teda karistati vastavalt 2-aastase ja 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus I. S.-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest
Järelejäänud 2 aasta 9 kuu ja 7 päeva pikkust vangistust suurendas maakohus
lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, lugedes I. S. lõplikuks karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust, algusega 9. märtsist 2005. 1.3 A. A. tunnistati süüdi
lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 ning § 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati vastavalt 2-aastase, 6-aastase ja 6-kuulise vangistusega. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõistis kohus A. A.-le liitkaristuse 6 aastat ja 6 kuud vangistust, millest arvati
1.4 M. K., I. S. ja A. A. tunnistati
juulit 2004 varastasid nad isikute grupis Tartust XXXX X maja lukustatud kuurist R. O.-le kuuluva matkakanuu koos aerudega (koguväärtusega 649 krooni) ja kahepoolse elektrilise käia (väärtusega 250 krooni), tekitades vargusega kahju 899 krooni. Seejuures olid kõik süüdistatavad varem toime pannud varguse või röövimise. 1.5 M. K. tunnistati
A.
aprillil 2004. kella 23.00 paiku Tartus Võru tänaval asuva pitsapoe läheduses omastasid nad grupis M. P. rahakoti pangakaartide ja sularahaga ning mobiiltelefoni, lüües kannatanut näkku ja asetades maaslamavale kannatanule jala kõrile, mistõttu viimane vastupanu lõpetas. 1.6 M. K. tunnistati
mail 2004 kella 15.15 paiku Tartus asuvas kaupluses "Jänese" 13-kroonise ostu eest tasuda M. P.-le kuuluva pangakaardiga. Seejuures oli M. K.-i näol tegemist varem varguse toime pannud isikuga. Selle tegevusega püüdis ta luua müüjas teadvalt ebaõige ettekujutuse endast kui kaardi seaduslikust kasutajast, kuritegu jäi aga lõpule viimata M. K.-st mitteolenevatel põhjustel. 1.7 I. S. tunnistati
märtsil 2005 kella 02.00 paiku Tartus Võru ja Väike-Tähe tänavate ristmiku lähedal tungis koos O. K.-ga kallale R. H.-le, tõukas viimase tänavale pikali ning peksis teda jalgadega pea ja keha piirkonda. Sellise tegevusega tekitas I. S. kannatanule vasakul pool kiirupiirkonnas marrastused. Avalikus kohas teise inimese peksmisega rikkus ta avalikku korda. 2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavad I. S., M. K. ja A. A.. I. S. palus maakohtu otsuse tühistada ja end kõigis temale süüksarvatud tegudes õigeks mõista. M. K. taotles maakohtu otsuse osalist tühistamist, enda õigeksmõistmist
A. A. esitas apellatsiooni karistuse mõistmist puudutavas osas.
Ringkonnakohus mõistis I. S.
I. S.-le
p-de 1 ja 4 järgi mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest arvas kohus
S. karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Seda karistust suurendas ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, märkis ringkonnakohus, et maakohtu otsuses uuritud tõendite kontrollimine ei vii kindla veendumuseni, et I. S. osales süüdistuses märgitud ajal ja kohas varguse toimepanemises. 3.2 Samas asus ringkonnakohus tõendeid hinnates seisukohale, et nii
K. poolt kui ka
S. poolt on piisavalt tõendatud ning apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid M. K. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja I. S. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski. 4.1 M. K. kaitsja taotleb maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et tunnistades M. K. süüdi röövimises, rikkusid maakohus ja ringkonnakohus tõendite hindamise reegleid, kuna ei välistanud tõendite kogumist M. K. kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis on vastuolus sama süüdistatava kohtus antud ütlustega. Samuti tugines kohus kassaatori hinnangul eelkõige kannatanu ütlustele ja mõistis M. K.le liiga karmi karistuse. 4.2 I. S. kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja I. S.
Kassaator põhjendab oma taotlust sellega, et tunnistajate ja kannatanu ütluste vahel on olulised vastuolud, mistõttu kohtud on I. S. süüditunnistamisel kaldunud kõrvale kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise põhimõttest. Samuti leiab kaitsja, et tema kaitsealuse karistusest on alusetult maha arvatud eelvangistus aeg, kuna I. S. oli eelvangistuses enne temale süüksarvatava kuriteo toimepanemist.
K. kohtueelses menetluses antud ütlustele, vaid tõenditekogumile, kuhu kuulusid kannatanu M. P. ja tunnistaja M. R.-i ütlused, aga samuti tõendid kannatanult röövi käigus ära võetud pangakaardi ja mobiiltelefoni SIM-kaardi hilisema kasutamise kohta. Ringkonnakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsis ei ole üldse viidatud M. K. kohtueelses menetluses antud ütlustele. Seega on alusetu väita, et kohtud rajasid süüdimõistmise M. K. kohtueelses menetluses antud ütlustele. 6.2 I. S. kaitsja kassatsioonis vaidlustatakse sisuliselt kohtute tuvastatud faktilisi asjaolusid, väites, et kohtud ei ole hinnanud kriminaalasjas olevaid vastukäivaid tõendeid õigesti. Kassaator palub teha Riigikohtul õigeksmõistev otsus, tuginedes mitte kohtute poolt kindlakstehtule, vaid süüdistatava versioonile sündmuste käigust. Kuna vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid, jätab kriminaalkolleegium kaitsja selle taotluse tähelepanuta. Ühtlasi puudub alus väita, et maa- või ringkonnakohus oleks tõendite hindamisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Samuti puudub Riigikohtul menetluslik pädevus tühistada süüdistatava kaitsja kassatsiooni alusel ringkonnakohtu otsust osas, millega arvati I. S.-le mõistetud vangistusest
Kohus ei saa süüdistatava kaitsja kaebuse alusel süüdistatava vangistusaega pikendada. 7. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistusseadustiku § 5 lg-st 2 tuleneb samuti, et seadusel, mis kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud. 7.1 15. märtsil 2007, s.o ajal, mil ringkonnakohus oli käesolevas asjas otsuse teinud, kuid see otsus ei olnud veel jõustunud, hakkas kehtima karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (RT I 2007, 13, 69). Selle seaduse § 9 p-ga 21 sätestati
lg 1 järgmises sõnastuses: "Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus, - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga." Seega on alates 15. märtsist 2007 väärteona - mitte enam kuriteona - karistatavad ka need vähem kui 1000 krooni maksva asja või varalise õiguse vastu suunatud varavastased süüteod, mille puhul esineb küll süüteokoosseisus sätestatud raskendav asjaolu, kuid mis ei mahu
7.2 Tulenevalt eeltoodust ei ole alates 15. märtsist 2007 enam kuriteona karistatav M. K.-le
K. - varem varguse toime pannud isikuna - püüdis 3. mail 2004 tasuda kaupluses 13-kroonise ostu eest võõrale isikule kuuluva pangakaardiga. Käesoleval ajal on selline käitumine käsitatav
märtsist 2007 ei muuda isiku poolt varguse varasem toimepanemine kui kelmuse koosseisus sätestatud raskendav asjaolu (
MS § 274 lg 1 teisele lausele, § 199 lg 1 ple 1 ja § 194 lg-le 2, samuti § 309 lg-le 2 kelmuse katses õigeks mõista. 7.3 Kohtud tunnistasid M. K. ja A. A.
lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi süüdi selles, et nad varastasid isikute grupis ööl vastu 15. juulit 2004 Tartust XXXX X maja lukustatud kuurist võõra matkakanuu koos aerudega (koguväärtusega 649 krooni) ja kahepoolse elektrilise käia (väärtusega 250 krooni), tekitades vargusega kahju 899 krooni ulatuses. Seejuures olid kõik süüdistatavad varem toime pannud varguse või röövimise. Kuna varastatud asjade koguväärtus jääb alla 1000 krooni, samuti ei ole antud juhul tegemist ühegi
lg 1 kehtivas redaktsioonis nimetatud erandiga, mis välistab selle sätte kohaldamise, pole R. O.-lt matkakanuu, aerude ja käia vargus alates 15. märtsist 2007 kvalifitseeritav enam
, vaid
Vaatamata sellele on M. K.-le ja A. A.-le süüksarvatud tegu jätkuvalt kuriteona karistatav. Nimelt panid M. K. ja A. A. süüdistuse ja kohtuotsuste kohaselt matkakanuu ja käia varguse toime sissetungimisega varguse toimepanemise kohta XXXX X maja lukustatud kuuri (
Ehkki sissetungimisega toimepandud
märtsist 2007 enam kvalifitseeritav kuriteona
lg 2 p 8 järgi, oli ja on valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale kuriteona karistatav omavolilise sissetungina (
märtsi 2007 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi karistatav
Seega annavad käesolevas asjas süüdistuses kirjeldatud ja kohtute poolt tuvastatud asjaolud - mis on hõlmatud M. K.-le ja A. A.-le
lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi esitatud süüdistuses antud õiguslikust hinnangust - alust väita, et süüdistatavate käitumine on ka pärast 15. märtsist 2007 jätkuvalt kuriteona karistatav. Seetõttu tuleb M. K. ja A. A., lähtudes
lg-st 2, mõista
lg 2 p-de 4, 7 ja 8 asemel süüdi
Samas ei ole vaja muuta süüdistatavatele varguse eest mõistetud kaheaastast vangistust, kuna see karistus mahub
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes
MS § 361 p-st 7 ja § 352 lg-st 6, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
K. süüditunnistamises ja karistamises
§ 25 lg-te 1 ja 2 järgi, samuti M. K.-le ja A. A.-le liitkaristuste mõistmise osas. 8.1 Riigikohus mõistab M. K.
Kriminaalkolleegium tunnistab M. K. süüdi
Samuti mõistab kolleegium M. K.-le
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristused, mis vastavad maakohtu ja ringkonnakohtu mõistetud liitkaristustele, kuna need on moodustatavad ka M. K. allesjäävate üksikkaristuste alusel ning M. K. süüdimõistmise mahu vähenemine puudutab üksnes väga väikest osa kogu süüdistuse ebaõigusmahust. 8.2 Riigikohus mõistab A. A.
Kolleegium tunnistab A. A. süüdi
Samuti mõistab kolleegium A. A.-le
lg 1 alusel liitkaristuse, mis vastab maakohtu ja ringkonnakohtu mõistetud liitkaristusele, kuna ühegi A. A.-le mõistetava üksikkaristuse suurus ei muutu. 8.3 Ülejäänud osades jätab kriminaalkolleegium maakohtu ja ringkonnakohtu otsused muutmata, rahuldab M. K. kaitsja kassatsiooni osaliselt ja jätab I. S. kaitsja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.