Obsah (8)

§ 447§ 692§ 691§ 654§ 651§ 633§ 436§ 61

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 447alusel.

1. Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud advokaadikulu katteks 70 857 krooni 80 senti. Kostja esindaja taotles hagejalt õigusabikulude katteks 21 042 krooni väljamõistmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 692lg 5 alusel kolleegium tühistab Tartu Maakohtu 8.

jaanuari 2007. a otsuse õigusabikulude osas. Muus osas jääb maakohtu otsus kui põhjendatud ja seaduslik muutmata.

§ 691

p 5 alusel teeb kolleegium õigusabikulude osas ise uue otsuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viimase õigusabikulude katteks välja 50 000 krooni. 17. Ringkonnakohtu otsuses on tuvastatud, et kostja soovis üürilepingut üles ütelda kahel põhjusel, s.o politseiprefektuuride ümberkorraldamise ja üürileandja poolt lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu. Esimese põhjuse kohta leidis maakohus, et hageja huvi lepingulise suhte jätkamise vastu on kostja omast suurem ning seega ei ole politseiprefektuuride tegevuse ümberkorraldamine mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 mõttes. Teise põhjuse kohta leidis maakohus, et ülesütlemisavalduses märgitud lepinguliste kohustuste rikkumised ei anna alust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Eeltoodu tõttu rahuldas maakohus hagi ja tunnistas vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemise tühiseks. Apellatsioonikohus maakohtu selle järeldusega ei nõustunud, leides, et kostjal olid mõjuvad põhjused üürilepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustus aga maakohtu järeldusega, et ülesütlemisavalduses märgitud lepinguliste kohustuste rikkumised ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse üürileping erakorraliselt üles öelda. Apellatsioonikohus märkis otsuses, et selles osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning ta järgib vastavalt

§ 654lg-le 6 esimese astme kohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et kuigi üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei ole põhjendatud hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumise osas, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata, kuivõrd erakorraline ülesütlemine on seaduslik politseiprefektuuride ümberkorraldamise põhjustest tulenevalt. Sellel põhjusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. 18. Kolleegium soostub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest.

§ 651

lg 1 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni korras kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu otsuse üksnes üürileandja lepinguliste kohustuste rikkumist puudutavas osas. Kostja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et üürilepingu ülesütlemisavalduses märgitud rikkumised ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse üürileping erakorraliselt üles öelda. Kostja põhjendas oma apellatsioonkaebust ainult hageja poolt üürilepingu väidetavate rikkumistega seotud asjaoludega. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu järeldust, et politseiprefektuuride ümberkorraldamine ja sellest tingitud asjaolud ei olnud VÕS § 313 lg 1 järgi vaidlusaluse üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, mistõttu on kostja poolt neil põhjustel üürilepingu ülesütlemine tühine. Kuna apellatsioonkaebuses eelnimetatud maakohtu järeldust ei vaidlustatud, siis ei saanud ringkonnakohus maakohtu otsust selles osas kontrollida ja muuta. Kuna ringkonnakohus seda tegi, siis ta rikkus

§ 651lg-t 1.

See menetlusõiguse normi rikkumine on ringkonnakohtu otsuse tühistamise põhjuseks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 651

lg 1 seab ringkonnakohtule piirid apellatsioonkaebuse alusel esimese astme kohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel, kuid ei vabasta ringkonnakohut kohustusest apellatsiooni korras esimese astme kohtulahendi tühistamisel ja uue otsuse tegemisel vastata kohtuotsuses vastustaja esimese astme kohtus esitatud faktilistele väidetele. 19. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et ta vaidlustas esimese astme kohtu otsuse tervikuna. Nõuded apellatsioonkaebusele on sätestatud

§-s

1. Selle paragrahvi
2. lõike kohaselt märgitakse apellatsioonkaebuses muu hulgas, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab.

§ 633

lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Kuigi kostja on apellatsioonkaebuse sissejuhatuses märkinud, et ta vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, pole apellatsioonkaebuse põhjendustes märgitud midagi, mis

§ 633

lg 3 nõudeid arvestades puudutaks maakohtu järeldust üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse kohta seoses politseiprefektuuride ümberkorraldamisega. Seda, et eelmärgitud osas kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsust ei vaidlustanud, kinnitas kolleegiumi hinnangul kostja esindaja ka ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a kohtuistungi protokolli kohaselt on kostja esindaja kohtule selgitanud: "Prefektuur kolis ära peale üürilepingu ülesütlemist augustis
3. a. Selleks ajaks oli kuhjunud mitmeid põhjuseid, politseireformi teema oli ka siis aktuaalne. Sellel alusel ei oleks saanud lepingut üles öelda." (Tlk 175, II kd.).
4. Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et ringkonnakohtu otsuse põhjendav osa ja resolutsioon on menetluskulude osas vastuolulised. Kaevatava otsuse punktis 6 asus kohus seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Otsuse punkti 9 viimases lauses kohus seevastu leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 50 000 krooni. Viimatimärgituga on kooskõlas ka kohtuotsuse resolutsioon. Vastavalt

§ 436lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Nimetatu kehtib

§ 654lg 1 teise lause järgi ka ringkonnakohtu otsuse kohta.

Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-07).
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §le 3 kohaldatakse enne
4. jaanuari
5. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Maakohus mõistis õigusabikuludena kostjalt hageja kasuks välja 73 632 krooni. Apellatsiooniastmes on hageja kandnud õigusabikulu 16 992 krooni. Kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu katteks palus hageja kostjalt välja mõista 70 457 krooni 80 senti. Kuivõrd hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt välja mõista hagejale vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse (
6. jaanuarini 1996 kehtinud

§ 61lg 1 p 2).

Justiitsministri

1. augusti
2. a määrusega nr 42 määrati teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Seega tuleb õigusabikulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 000 krooni. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa