Obsah (7)

§ 23§ 8§ 15§ 5§ 14§ 13§ 7

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-71-07 27. september 2007

) § 14 lg-le 1 ja 15 lg-le 1 Eesti Vabariigist välja. Ettekirjutuses märgiti, et L. Mikolenko tähtajaline elamisluba on lõppenud ning siseminister on keeldunud andmast talle uut elamisluba. L. Mikolenko viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. L. Mikolenko esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse lahkumisettekirjutuse tühistamiseks. L. Mikolenko esitas Tallinna Halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada nimetatud ettekirjutuse kehtivus ja sundtäitmine kuni kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu

1. mai
2. a määrusega haldusasjas nr 3-1481/2004 peatati nimetatud ettekirjutuse täitmine "kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni." Tallinna Halduskohtu
3. septembri
4. a otsusega jäeti L. Mikolenko kaebus lahkumisettekirjutuse tühistamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a otsusega haldusasjas nr 3-04100 jäeti halduskohtu otsus muutmata ning Riigikohtu
7. juuni 2007 määrusega nr 3-7-1-3-220 jäeti L. Mikolenko kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus
8. juunil 2007, mil Riigikohus jättis L. Mikolenko kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
9. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas
10. juunil 2007 Tallinna Halduskohtule

§ 23alusel taotluse anda luba L.

Mikolenko väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Taotluses märgiti, et

1. juunil 2007 kell 10.30 peeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnike poolt kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv Vene Föderatsiooni kodanik L. Mikolenko, kellele on keeldutud elamisloa andmisest ning kellele Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on teinud ettekirjutuse lahkuda Eestist hiljemalt
2. juunil
3. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole väljasaatmist võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, sest Kodakondsus- ja Migratsiooniametile teadaolevalt on L. Mikolenkol küll kehtiv reisidokument - Vene Föderatsiooni kodaniku pass nr 510773794 kehtivusajaga kuni
4. jaanuar 2008, kuid isik ei ole nõus seda esitama.
5. Tallinna Halduskohtu
6. juuni 2007 määrusega anti luba L. Mikolenko paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
7. august
9. Tallinna Halduskohtu
10. juuli 2007 määrusega jäeti L. Mikolenko määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. L. Mikolenko palus määruskaebuses ringkonnakohtul tühistada Tallinna Halduskohtu
11. juuni
12. a määrus. Lisaks määruskaebuses toodule leidis L. Mikolenko, et halduskohtu määrus tuleb tühistada ja ta väljasaatmiskeskusest vabastada juba ainuüksi sel põhjusel, et lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaeg ei ole seoses halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega saabunud.

§ 8lg 2 kohaselt kuulub lahkumisettekirjutus sundtäitmisele alates 60.

päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Tallinna Halduskohtu

1. mai 2004 määrusega peatati ettekirjutuse täitmine kuni ettekirjutuse peale esitatud kaebuse asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsus jõustus
2. juunil
3. Seega hakkas 60päevane tähtaeg kulgema
4. juunist 2007 ning ei olnud isiku kinnipidamise ja väljasaatmiskeskusesse paigutamise ajaks ega ole ka käesolevaks ajaks saabunud. Lahkumisettekirjutus ei ole sundtäidetav.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. juuli
7. a määrusega halduskohtu
8. juuni
9. a määruse muutmata ja L. Mikolenko määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmist põhjendas ringkonnakohus muu hulgas alljärgnevaga: 1)

§ 23

lg 1 alusel paigutatakse halduskohtuniku loal väljasaadetav väljasaatmiskeskusesse. Väljasaadetav on välismaalane, kelle suhtes kohaldatakse väljasaatmist (

§ 15lg 4).

Väljasaatmine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine (

§ 5

). Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Väljasaatmise alused sätestab

§ 14

ning üldjuhul saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel (

§ 14

lg 1); 2) halduskohtu määrus tugineb muu hulgas

§ 23lg-le 1 ning § 14 lg-le 1.

Ka Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

1. juuni
2. a väljasaatmise otsuses nr 1004799235 tuginetakse

§ 14lgle 1.

Kontrollimaks, kas halduskohus on kohaldanud eelnimetatud sätteid õigesti, tuleb esmalt analüüsida kaebaja väidet, et ta ei ole väljasaadetav, sest lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaeg ei ole veel saabunud; 3) L. Mikolenkole tehti

1. aprillil 2004 ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
2. juunil
3. Nimetatud ettekirjutus on haldusakt, millega pandi isikule kohustus Eestist lahkuda. Ettekirjutus hakkas kehtima adressaadile teatavaks tegemisest ja kehtib jätkuvalt, sest ettekirjutusega pandud kohustus ei ole täidetud ja viibimisalust ei ole isikule antud, s.o ettekirjutus ei ole kaotanud kehtivust ja ettekirjutust ei ole ka tühistatud ega tunnistatud kehtetuks (HMS § 61 ning

§ 13lg 1 ja § 14 lg 4 p 1).

Vastavalt

§ 7

lg-le 2 tuleb lahkumisettekirjutuses teha hoiatus ettekirjutuse täitmata jätmise korral selle sundtäitmise kohta. Ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele, kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud või kelle elamisluba on lõppenud, tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates (

§ 8lg 2).

L. Mikolenkole tehtud lahkumisettekirjutus sisaldab eelviidatud sätetele vastavat sundtäitmise hoiatust: ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 19. juunist 2004, pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mittetäitnud välismaalane vastavalt

§ 14

lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 Eesti Vabariigist välja; 4) vastavalt

§ 14

lg 5 punktile 1 peatab esialgse õiguskaitse korras kohtu poolt lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine väljasaatmise, s.o väljasõidukohustuse sunniviisilise täitmise. Esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal on haldusorganil keelatud väljasõidukohustust sunniviisiliselt täita. Lahkumisettekirjutuse sundtäidetavaks muutumise tähtpäevale esialgne õiguskaitse mõju ei avalda, sellekohaseid norme seadus ei sisalda. Lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja, mille saabumisest sõltub ettekirjutuse sundtäidetavaks muutumine

§ 14

lg 1 mõttes, katkemist ega peatumist seadus ette ei näe ja selleks puudub ka vajadus. Vaid esmapilgul võib tunduda, et sel juhul ei ole isikule tagatud võimalust valmistuda lahkumiseks ette

§ 8lg-s 1 märgitud 7 või lg-s 2 märgitud 59 päeva jooksul.

Olukorraks, kus isikul ei ole temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu võimalik eelnimetatud aja jooksul või ka pärast selle möödumist lahkumisettekirjutust täita, näeb seadus ette võimaluse sundtäitmine haldusorgani kaalutlusõiguse alusel peatada kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni (

§ 7lg 3 ja § 14 lg 5 p 2).

Seega ka siis, kui kohtumäärusest tulenev esialgne õiguskaitse kaotab kohtumenetluse lõppemisel kehtivuse, kuid isikul pole temast sõltumatutel kaalukatel põhjustel võimalik lahkumisettekirjutust täita, sundtäitmist ei kohaldata ja väljasaatmine peatatakse. L. Mikolenko on kasutanud seda võimalust ja taotlenud Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt

1. juunil 2007 esitatud avaldus-taotluses (tl 25) väljasaatmise peatamist enda ja oma poja terviseseisundi tõttu ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on
2. juuni
3. a vastuses (tl 26) taotluse rahuldamisest keeldunud. Neil põhjustel ei jaga ringkonnakohus L. Mikolenko seisukohta, et lahkumisettekirjutus ei olnud ega ole jätkuvalt sundtäidetav. Lahkumisettekirjutus muutus

§ 14lg 1 mõttes sundtäidetavaks 19.

juunil 2004,

1. maist 2004 kuni
2. juunini 2007 oli sundtäitmine esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu keelatud ning alates
3. juunist 2007 võis Kodakondsus- ja Migratsiooniamet asuda lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele. MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED
4. L. Mikolenko esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu
5. juuni
6. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuli
8. a määruse. Muu hulgas väidetakse määruskaebuses, et L. Mikolenko kinnipidamine toimus
9. juunil 2007, lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul - 14 päeva pärast ettekirjutuse kehtivuse uuendamist. Tallinna Halduskohus peatas
10. mai
11. a määrusega lahkumisettekirjutuse täitmise täies ulatuses kuni haldusasjas nr 3-1481/2004 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Halduskohtu otsus jõustus
12. juunil
13. Nimetatud haldusasjas vaidlustatud lahkumisettekirjutus sisaldab nii vabatahtliku täitmise tähtaega (59 päeva), mis on määratud

§ 8lg-ga 2, kui ka ettekirjutuses määratud sundtäitmise tähtaega (18.

juuni 2004). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7.

§ 14

lg-test 1 ja 2 tulenevalt saadetakse välismaalane Eestist üldjuhul välja lahkumisettekirjutuse sundtähtaja saabumisel.

§ 5

järgi on väljasaatmine seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine. Kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (

§ 23lg 1).

Seega võimaldab seadus isiku paigutada väljasaatmiskeskusse, kui lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaeg on saabunud. 8. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ning haldus- ja ringkonnakohus on olnud seisukohal, et L. Mikolenko puhul on lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaeg saabunud ning seetõttu alus tema väljasaatmiskeskusse paigutamiseks olemas. L. Mikolenko oli ringkonnakohtus ja on ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses seisukohal, et lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaeg polnud veel saabunud ja tema paigutamine väljasaatmiskeskusse on õigusvastane. Riigikohtu halduskolleegium nõustub L. Mikolenko seisukohaga alljärgnevatel põhjendustel. 9.

§ 8

lg 2 sätestab, et ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele, kelle elamisluba on tunnistatud kehtetuks või kelle elamisluba on lõppenud, tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Seega on

§ 8

lg 2 järgi lahkumisettekirjutuse sundtäitmine võimalik, kui isik on nimetatud tähtaja jooksul jätnud täitmata tal lasuva kohustuse lahkuda Eestist. Samas on

§ 8lg-l 2 kahesugune tähendus.

See säte paneb isikule kohustuse lahkuda Eestist 59 päeva jooksul, kuid annab talle samas ka õiguse viibida Eestis veel 59 päeva.

1. L. Mikolenkole keelduti elamisloa andmisest ja ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tegi
2. aprillil 2004 L. Mikolenkole ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Ettekirjutuse järgi pidi L. Mikolenko Eestist lahkuma 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
3. juunil
4. Ettekirjutuses märgiti, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates
5. juunist
6. Tallinna Halduskohtu
7. mai
8. a määrusega haldusasjas nr 3-1481/2004 peatati nimetatud ettekirjutuse täitmine esialgse õiguskaitse korras "kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni."
9. Kolleegium mõistab esialgse õiguskaitse korras lahkumisettekirjutuse täitmise peatamist alljärgneval viisil. Ajal, mil lahkumisettekirjutuse täitmine on peatatud, ei ole isikul kohustust Eestist lahkuda, mistõttu ettekirjutuses kalendaarselt määratud sundtäitmise tähtpäev ei saa saabuda. Kuna isikul lasuva lahkumisettekirjutuse täitmise kohustuse aega mõõdetakse

§ 8

lg 2 järgi päevades, siis omavad ettekirjutuses nimetatud kalendaarselt määratletud tähtpäevad üksnes informatiivset tähendust. Ettekirjutuse peatamisel kaotavad ettekirjutuses nimetatud kalendaarselt määratletud tähtpäevad oma tähenduse. Kolleegiumi arvates kaoks teistsuguse lähenemise korral esialgse õiguskaitse korras lahkumisettekirjutuse peatamisel ning

§ 8

lg-st 2 ja ettekirjutusest enesest tuleneval 59-päevasel lahkumiskohustusel ning 59-päevaselt Eestis viibimise õigusel mõte. Seda seisukohta ei kummuta kolleegiumi arvates ka

§ 7

lg-s 3 sätestatud võimalus mitte kohaldada sundtäitmist, kui lahkumisettekirjutus on jäänud täitmata välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu, samuti see, et Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ei sätesta tähtaja katkemist ja peatumist. Lahkumisettekirjutuse peatamise tagajärgede seaduses täpne sätestamata jätmine on seaduse puudujääk, mis tuleb ületada

§ 8lg-t 2 ning ettekirjutuse sisu silmas pidades.

Kolleegium on seisukohal, et esialgse õiguskaitse korras lahkumisettekirjutuse peatamise juhtudel kuni kohtuotsuse jõustumiseni tuleb

§ 8

lg-st 2 ja ettekirjutusest tulenevat 59-päevast tähtaega arvutada kohtuotsuse jõustumisest, et isikul oleks võimalik ära kasutada talle antud 59 päeva korraga.

1. Kuna halduskohus peatas esialgse õiguskaitse kohaldamisega L. Mikolenkole tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise, siis peatati talle ettekirjutusega pandud kohustus lahkuda Eestist 59 päeva jooksul ja sellest tulenevalt ei kuulunud lahkumisettekirjutus sundtäitmisele alates
2. juunist
4. Tallinna Halduskohtu
5. septembri
6. a otsusega jäeti L. Mikolenko kaebus lahkumisettekirjutuse tühistamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ning Riigikohtu
9. juuni 2007 määrusega jäeti L. Mikolenko kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus
10. juunil 2007, mil Riigikohus jättis L. Mikolenko kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
11. Eeltoodust nähtuvalt ei ole L. Mikolenko saanud kasutada talle

§ 8

lg 2 alusel ettekirjutusega antud kogu aega Eestist lahkumiseks enne sundtähtaja saabumist ega ole rikkunud talle pandud kohustust lahkuda Eestist 59 päeva jooksul. Sundtäitmine

§ 8lg 2 mõttes on lahkumisettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise tagajärg.

Seda tagajärge ei saa kohaldada, võttes arvesse aega, mil kohus on lahkumisettekirjutuse täitmise peatanud.

1. L. Mikolenko määruskaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus haldusasjas nr 1305 ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määrus haldusasjas nr 3-071305 tühistatakse. L. Mikolenko tuleb väljasaatmiskeskusest vabastada. Kuna L. Mikolenko paigutati väljasaatmiskeskusse ajal, mil ei olnud möödunud

§ 8

lg-st 2 ja ettekirjutusest tulenev 59päevane tähtaeg, siis on kolleegium seisukohal, et tema puhul tuleb nimetatud tähtaega arvutada väljasaatmiskeskusest vabastamisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann