RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 4lg 1).

Kaubamärgi omanikul on õigus keelata tähise registreerimist ja kasutamist nii identsete kui ka samaliigiliste kaupade ja teenuste, teatud juhtudel ka teist liiki kaupade ja teenuste osas. Kuni 1. maini 2004.

§ 5

lg 3 kohaselt ei tohtinud kaubamärgi omaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga muu hulgas äravahetamiseni sarnast tähist ka sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks. KaMS § 8 lg 1 p-d 2 ja 3 välistasid õiguskaitse tekke, kui see rikkus samaliigiliste või teist liiki kaupade ja teenuste osas varem õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku õigusi. Kostja tegevus ehituskaupluste pidamisel on sarnane hageja kaubamärgiga nr 18784 kaitstud valdkondadega. Hageja nõue tuli kehtivale kaubamärgile nr 18784 tuginedes rahuldada. Ringkonnakohus tuvastas ekslikult kostja kasutatava tähise "K-RAUTA" üldtuntuse ja põhjendas sellega hagi rahuldamata jätmist. Selliselt ei järginud ringkonnakohus TsMS § 693 lg-t 2 rikkudes Riigikohtu asjas esitatud seisukohta, et kostja tähise üldtuntus ei oma vaidluses tähendust, sest kostja tähise väidetav üldtuntus ei saa mõjutada registreeritud kaubamärgi õiguskaitset. Samas on kaubamärgi üldtuntuse tuvastamine teises asjas tehtud kohtuotsuse (Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a otsus haldusasjas nr 3-03-79) alusel ilmselges vastuolus kehtiva KaMS § 7 lg-ga
3. Selle sätte kohaselt ei oma kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine õigusjõudu hilisemates vaidlustes. Kumbki pool viidatud kohtuotsusele ei tuginenud. Seega ei olnud halduskohtu otsus tõendiks TsMS § 236 tähenduses ning sellele tuginemine oli vastuolus tsiviilkohtumenetluse võistlevuse põhimõttega. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Samas ei ole ringkonnakohus nimetanud materiaalõiguse normi, mida linnakohus on ebaõigesti kohaldanud ega tõendit, mida linnakohus on valesti hinnanud. Samuti on ringkonnakohtu otsus vastuoluline. Esmalt märkis ringkonnakohus, et hageja nõudis õiguskaitset kahele kaubamärgile, hiljem aga sedastas, et hageja nõude aluseks on vaid üks kaubamärk.
4. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb kostja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus lähtus õigesti Riigikohtu juhisest samas kohtuasjas, mille kohaselt kaotas hageja oma kaubamärgi registreeringu nr 34490 kehtetuks tunnistamisega hagi aluse. Vaidluse esemeks ei olnud kaubamärgi registreeringuga nr 18784 kaitstud valdkonnad. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel ja asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
6. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on vääralt leidnud, et hageja kehtival kaubamärgi "K-RAUA" registreeringul nr 18784 ei ole asjas õiguslikku tähendust, sest nõude aluseks oli üksnes kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 34490 tulenev õiguste kaitse.
7. Hageja nõude aluseks oli ka kaubamärgi "K-RAUA" registreering nr
8. See tuleneb nii hagiavaldusest kui toimiku teistest materjalidest. Hageja palus hagiavalduses tunnistada sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kostja poolt kaupade müügil õigusvastaseks ja kohustada kostjat lõpetama kaupade müügil selle sõnalise tähise kasutamine. See oli ja on hagi ese ning on selgelt väljendatud (hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 147 lg 1 p 4). Hageja esitas hagi aluseks olevate asjaoludena ehk hagi alusena, et ta kasutab alates
9. aastast ehituskaupu müües sõnalist tähist "KRAUA" ja talle kuulub Eestis
10. märtsist
11. a registreeritud kaubamärk nr 18784 ja
12. augustil
13. a registreeritud kaubamärk nr
14. Linnakohtu istungil täpsustas hageja hagi alust ja märkis, et hageja arvates rikub kostja nii kaubamärgiga nr 18784 kui ka kaubamärgiga nr 34490 seotud õigusi (I kd, lk 78). Samuti viitas hageja esindaja hagi alusena kaubamärgile nr 18784 oma teesides linnakohtu istungil (I kd, lk 238) ja ringkonnakohtus (II kd, lk-d 107-111, 152). Ka kostja on oma vastuväidetes hagile
15. septembril 2002 (I kd, lk 26-28) käsitlenud mõlemat hageja kaubamärki. Samuti lähtus esimese astme kohus
16. jaanuari
17. a otsuse põhjendustes kaubamärgist "KRAUA", mis on kaitstud klassides 35 ja 37 (I kd, lk 255).
18. Tühistades esimese astme kohtu otsuse ja jättes hindamata hagi põhjendatuse tulenevalt kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 18784, rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-s 5 sätestatut. Kuigi hageja on apellatsioonimenetluses tuginenud teenuste samaliigilisusele ja leidnud, et ka kaubamärk nr 18784 on piisav alus hagi rahuldamiseks, nähtub ringkonnakohtu istungi protokollist (II kd, lk-d 151 ja 152), et neid hageja esitatud asjaolusid ei ole ringkonnakohus menetlusosalistega arutanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 351 lg 1 kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi
19. lõike järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kaubamärgi nr 34490 registreeringu tühistamise ja registrist kustutamise tõttu muutus hageja suhtes menetluslik olukord. Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad olid ebaselged, pidi ringkonnakohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Kohtute nimetatud kohustust on kolleegium käsitlenud korduvalt ka oma varasemates otsustes, sh
20. aprilli
21. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-06,
22. detsembri
23. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-03,
24. septembri
25. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-
26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Seega tuli ringkonnakohtul hinnata hagi põhjendatust ka tulenevalt kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr
28. Asjas ei vaielda selle üle, et hageja kasutab jae- ja hulgimüügiteenuste pakkumisel oma klientidele kaubamärki "K-RAUA" ja kostja kasutab sama teenuse pakkumisel kaubamärki "KRAUTA" ning mõlemad tegelevad ehituskaupade müügiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kaubamärgi "K-RAUA" registreering nr 18784 klassis 35 ja klassis 37 annab hagejale õiguskaitse kaupade müügil ja seega õiguse tunnistada kostja poolt sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kaupade müügil õigusvastaseks ja kohustada kostjat lõpetama selle tähise kasutamine kaupade müügil. Hageja leiab, et kaubamärk nr 18784 annab õiguste kaitse samaliigiliste teenuste suhtes kehtestatud sarnase tähise kasutamiskeelu kaudu.
29. Kehtiva KaMS § 3 ja
30. maini 2004.

§ 4

lg 1 järgi on kaubamärgi põhifunktsioon eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest (sarnasest) kaubast või teenusest. Hagi esitamise ajal kehtinud KaMS § 5 lg 3 kohaselt ei tohtinud kaubamärgi omaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast tähist ka sarnaste kaupade ning teenuste tähistamisel. Kehtiva KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgi omanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Arvestades kaubamärgi eristusfunktsiooni, võib olla tarbijat eksitav ka sarnase tähise kasutamine samaliigiliste kaupade ja teenuste osas. 15. Kuna hagi aluseks oli ka hageja kaubamärgi registreering nr 18784, pidi ringkonnakohus hindama hagi põhjendatust ka sellest kaubamärgi registreeringust tulenevate õiguste põhjal. Asja uuel läbivaatamisel on vaja hinnata, kas kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 18784 klassis 35 ja eriti klassis 37 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostja poolt tähise "K-RAUTA" kasutamise õigusvastaseks tunnistamist ja kaupade müügil selle tähise kasutamise lõpetamist. 16. 1. maini 2002.

§ 5

p 9 järgi määrati registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes kaupade ja teenuste loeteluga. Registreeringus märgitud kaupade ja teenuste loetelu võib piirata. Kaupade ja teenuste loetelu laiendamine on keelatud. Kehtiva KaMS § 12 lg 3 järgi liigitatakse kaubad ja teenused märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi, kuid sama paragrahvi

1. lõike järgi kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel. Eelnevast tulenevalt selgitab kolleegium, et teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb arvestada kõiki kaupade ja teenustega seotud aspekte sh nende olemust, nende lõpp-tarbijaid, nende kasutusviisi, kaubamärgi kasutamisega tekkivaid assotsiatsioone, kaubamärkide ja kaupade (teenuste) sarnasuse astet ning kas need on üksteist asendavad või täiendavad. Piisab ka üksnes ühe tunnuse esinemisest, kui see avaldub piisavalt tugevalt, et pidada teenuseid samaliigilisteks. Kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 p 2 kohaldatavust silmas pidades peab kohus teenuste vahelise seose kindlakstegemiseks hindama ka kaubamärkide äravahetamise tõenäosust. (Vt ka Euroopa Kohtu
2. septembri
3. a otsust kohtuasjas nr C-39/97; Sabel BV vs Puma AG, Rudolf Dassler Sport, Euroopa Kohtu
4. novembri
5. a otsust kohtuasjas nr C-251/95; Canon Kabushiki Kaisha vs Metro-Goldwyn-Mayer Inc).
6. Kuna hageja väidab, et kaubamärgi nr 18784 (klassides 35 ja 37) õiguskaitse katab ka tühistatud kaubamärgi (nr 34490) kaitse, siis tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas hageja on esitanud tõendeid õiguskaitse saanud kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamise kohta samaliigiliste (sarnaste) teenuste tähistamisel.
7. Kostja taotles selle asja eelnenud menetluses (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-168-04) menetluse peatamist kaubamärgi "K-RAUA" registreeringu nr 34490 vaidlustamise tõttu halduskohtus. Riigikohus märkis, et juhul kui halduskohus kaebuse rahuldaks, siis puuduks hagejal registreeritud kaubamärk, millele õiguskaitset nõuda. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 353 lg 1 kohaselt kontrollis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse õigsust kassatsioonkaebuse alusel ja piires.
8. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist kostja kaubamärgi üldtuntusega. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kaubamärgi registreering nr 34490 on halduskorras tühistatud ja hageja ei saa nõuda õiguskaitset sellele kaubamärgile seonduvalt kaupade müügiga. Kaubamärgi registreering nr 34490 küll kehtis esimese astme kohtu otsuse tegemise ajal, kuid kehtiva KaMS § 55 lg 1 kohaselt loetakse ainuõiguse tühiseks tunnistamise korral registreering õigustühiseks algusest peale. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Lea Laarmaa