3-1-1-42-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-42-07 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi A. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7435 lg 1, § 7422 lg-te 2 ja 4 ning liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-06-5689 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Politseiprefektuuri kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2007 Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud Liiklusjärelevalve osakond, RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. märtsi
7. a otsus A. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7435 lg 1, § 7422 lg-te 2 ja 4 ning liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega määrati A. K.-le liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 661 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo eest KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 900 krooni, LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 1500 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis A. K.
10. novembril
11. a kell 02.03 mootorsõidukit asulasisesel teel Harju maakonnas, Tallinna linnas X maantee
12. kilomeetril kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra. Ta jättis kontrollijale esitamata ka vastava kategooria juhtimisõigust tõendava kehtiva dokumendi ning liikluskindlustuspoliisi.
13. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. K. kaebuse, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada menetlus lubatud sõidukiiruse ületamise osas. Menetlusalune isik leidis, et politseitöötaja võis fikseerida protokollis nimetatud kiiruse enne 50 km/h sõidualasse jõudmist. Lisaks märkis A. K., et ei saanud juhiluba kohe politseinikule esitada. Ta ei leidnud koheselt juhiluba, kuid hilisemal leidmisel ei soovinud politseinik tema juhiluba enam näha. Kehtiv liikluskindlustuspoliis oli tööandja käes.
14. Harju Maakohtu
15. märtsi
16. a otsusega tühistati VTMS § 132 p 2 alusel Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsus ning A. K. kaebus rahuldati. 3.1 Maakohus leidis, et väärteoasja menetlemisel on rikutud VTMS § 19 p-des 4 ja 6 sisalduvaid menetlusaluse isiku õigusi, kuna väärteoprotokollis märgitu alusel juhtis A. K. mootorsõidukit X Maakonnas, X vallas. Protokolli koostaja jättis A. K.-le edastamata ebaselguste lahendamise määruse, mille kohaselt oli tegu toime pandud Tallinna linnas. 3.
17. Kohtumenetluses uuritud materjalidest nähtub, et mõõteriistal oli märge 76, kuid mõõteriistal ei tuvastatud A. K. poolt juhitava mootorsõiduki registreerimisnumbrit ega näidu fikseerimise kellaaega. A. K. väitis, et mõõtmine toimus ajal, mil ta ei olnud veel jõudnud 50 km/h sõidualasse. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt ei ole tõendatud. 3.3 Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et leidis juhiloa üles ja näitas politseinikule, kuid viimane ei soovinud seda enam näha, sest protokoll oli juba koostatud. Samuti oli olemas ka kehtiv kindlustuspoliis, aga tööandja jättis selle talle edastamata. Esimese astme kohus leidis, et nii juhiloa kui kindlustuspoliisi olemasolu oleks saanud kindlaks teha koheselt politseiniku käsutuses oleva arvutiga. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et A. K.-l puudusid juhiluba ja kindlustuspoliis. 3.4 Lisaks märkis maakohus, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse mõistmisel, lähtudes KarS § 63 lg-st 3, mitte aga sama paragrahvi esimesest lõikest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur, kes taotleb Harju Maakohtu
19. märtsi
20. a otsuse tühistamist ning kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator leiab, et väärteoasja menetlemisel on oluliselt rikutud väärteomenetluse õigust, mistõttu on jäetud kohaldamata teole vastav materiaalõigusnorm. Kassatsiooni kohaselt on maakohus rikkunud VTMS § 150 lg 1 p 8, kuna kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Sellest tulenevalt on rikutud VTMS §-s 150 lg 2 - seaduse vale rakendamine on toonud kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse. Kassaator on seisukohal, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud A. K. poolt talle etteheidetavate tegude toimepanemine ning põhjendab seda järgnevalt. 4.1 Liikluseeskirja § 70 p 1 kohaselt peab mootorsõiduki juhil olema kaasas juhtimisõigust tõendav dokument, mida ta peab liiklusjärelevalvet teostava politseiametniku nõudel esitama. Menetlusalune isik seda ei esitanud, mistõttu koostati väärteoprotokoll. Sama paragrahvi punkti 2 kohaselt tuleb kontrollijale esitada ka kohustusliku liikluskindlustuse poliis. See rikkumine on tõendatud väljavõttega andmebaasist, millest nähtub, et menetlusaluse isiku sõidukil oli tavapoliis ajavahemikus
21. august -
22. september
23. Seega on rikkumine toime pandud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil. 4.2 Kassaator vaidlustab ka seda, et menetlusaluse isiku suhtes teostatud kiirusemõõtmise tulemused ei ole väärteoasjas tõendatud. Kohus leidis, et ei ole tuvastatud, millise auto kiirus oli fikseeritud, kuna radaril puudus lisaks kiiruse näidule selle fikseerimise aeg ja auto registreerimise number. Kassaator leiab, et kohtu taoline järeldus on ebaseaduslik ega vasta tuvastatule. Vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on tõendiks ka menetlustoimingu protokoll ehk liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, kus on fikseeritud kõik vajalikud andmed: sõiduk, selle registreerimise number, aeg, koht ja seadme näit. Kassaator leiab samuti, et väärteoprotokollis esinev ebatäpsus ei muuda rikkumise toimepanemise kohta. 4.3 Kassaator märgib, et otsuses on karistuse määramisel õigesti lähtutud KarS § 63 lg-test 1 ja 3 - jättes esitamata juhtimisõigust tõendava dokumendi ja liikluskindlustuse poliisi, on isik toime pannud ühe teo, mis vastab eri süüteokoosseisudele ja talle määratakse üks karistus. Ületades lisaks lubatud sõidukiirust on ta toime pannud juba mitu tegu, seega tuleb määrata talle kiiruse ületamise eest veel eraldi karistus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et on ebaselge, millel rajaneb maakohtu järeldus, et ei ole tõendatud A. K. poolt juhtimisõigust tõendava dokumendi ja kindlustuspoliisi esitamata jätmine. Kohtuistungil on menetlusalune isik kinnitanud, et selles osas ta kohtuvälise menetleja otsust ei vaidlusta. Maakohus on viidanud sellele, et kohtuistungil väitis A. K., et ta leidis juhiloa üles ja näitas seda politseinikule. Viimane ei soovinud aga juhaluba enam näha, sest väärteoprotokoll oli juba koostatud. Samuti oli olemas kehtiv liikluskindlustuspoliis, kuid tööandja jättis talle selle edastamata. Seejuures asus esimese astme kohus seisukohale, et juhiloa ja kindlustuspoliisi olemasolu või puudumist saab liiklusjärelevalvet teostav ametnik kindlaks teha andmebaasist arvuti abil. 5.1 Kolleegium märgib, et maakohtu selline seisukoht ei ole asjakohane ning peab vajalikuks osutada, et LS 7435 lg 1 järgi karistatakse juhtimisõigust tõendava dokumendi politseiametnikule esitamata jätmise eest, kuna vastav kohustus on liikluseeskirjas ette nähtud. Sõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt karistatakse LS § 741 järgi. Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 järgi karistatakse samuti kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest kontrollimise õigust omavale isikule. Kolleegium asub seisukohale, et maakohtu otsusest ei nähtu, kas maakohus pidas otsuse tegemisel määravaks A. K. ütlusi selle kohta, et ta leidis juhiloa üles väärteoprotokolli koostanud isiku juuresolekul või seda, et politseinikul oli võimalik kontrollida juhtimisõiguse ja liikluskindlustuse olemasolu andmebaasist arvuti abil. Viimasel juhul oleks tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega. Seega rikkus maakohus põhimõtet, mille kohaselt kohtuotsusest peab nähtuma selgelt, millistele asjaoludele rajab kohus oma järeldusi, ja see on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. 5.2 Lisaks märkis maakohus, et kohtuväline menetleja ei esitanud tõendeid selle kohta, et isikul puudusid seaduse alusel nõutavad dokumendid, s.t juhtimisõigust tõendav dokument (juhiluba) ja liikluskindlustuspoliis. Samas ei andnud maakohus kohtuotsuses hinnangut väljavõttele liikluskindlustuse andmebaasist, millest nähtub, et menetlusaluse isiku sõidukil oli liikluskindlustuse tavapoliis ajavahemikus
25. august -
26. september
27. Kolleegium leiab, et sellise olulise tõendi hindamata jätmisega rikkus kohus samuti oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. 5.3 Järgnevalt juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium tähelepanu olulisele asjaolule, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses ei taotlenud A. K. otsuse tühistamist osas, milles teda karistati politseitöötajale mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi ja liikluskindlustuspoliisi esitamata jätmise eest. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et kehtivat liikluskindlustuspoliisi ei olnud tal kaasas, tegelikkuses oli kindlustus olemas. Juhiloa leidis ta hiljem üles, kuid politseinik ei soovinud seda enam näha, kuna oli kontrollinud andmebaasist järgi. Kohtuistungil täpsustas ta, et politseinik ei soovinud juhiluba enam näha, kuna väärteoprotokoll oli juba koostatud. Seejärel kinnitas aga A. K., et selles osas ta otsust ei vaidlusta. 5.4 Riigikohus on varasemas praktikas asunud seisukohale, et VTMS § 63 lg-s 1 sätestatud tingimustel seega, kui väärteoasju ühendatakse kohtuvälise menetleja või maakohtu määruse alusel - on võimalik, et ühendatud väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses vaidlustatakse näiteks enese karistamist vaid ühe väärteo eest, nõustudes kas otsesõnu või vaikimisi enese karistamisega ühe või mitme ülejäänud väärteo eest selles ühendatud väärteoasjas Sellisel juhul puudutab VTMS § 123 lg-st 2 tulenev maakohtu ab ovo korras arutamise kohustus vaid seda väärtegu, mille eest karistamist on vaidlustatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. septembri
29. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-66-06, p 8). Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses vaidlustamata väärtegusid ei ole maakohus pädev arutama. Kolleegium leiab, et kirjeldatud põhimõte on rakendatav ka käesolevas asjas, kuna isik on vaidlustanud karistamist vaid ühe väärteo ehk kiiruse ületamise eest.
30. Maakohus tuvastas, et kiirusmõõteseade ei võimaldanud kindlaks määrata rikkumise fikseerimise aega ja auto registreerimise numbrit. Seejuures väitis A. K., et mõõtmine toimus siis, kui ta ei olnud veel jõudnud juhitava mootorsõidukiga 50 km/h sõidualasse. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kiiruse ületamine A. K. poolt ei ole tõendatud. Kassatsioonis viidatakse asjaolule, et maakohus jättis otsuses tõendina hindamata kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, milles sisalduvad andmed nii sõiduki registreerimisnumbri, kiiruse mõõtmise aja, koha ja seadme näidu kohta ning mis vastavalt KrMS § 63 lgle 1 on väärteoasjas samuti tõendiks. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga ja märgib täiendavalt, et kui maakohtul tekkis kahtlus kiiruse mõõtmise koha osas, oli VTMS § 101 lg-le 2 tuginedes võimalik sündmuskohta täiendavalt vaadelda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. novembri
32. a otsust asjas nr 3-1-1-119-05, p 6,
33. mai
34. a otsust asjas nr 3-1-1-16-06, p 14.1 ja
35. septembri
36. a otsust asjas nr 3-1-1-43-07, p 6) või määrata VTMS § 102 lg 1 alusel ekspertiis, hindamaks väärteoprotokolli koostanud isiku asukohta kiiruse mõõtmisel ja tehnilise eksimuse võimalikkust kiiruse mõõtmisel.
37. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus on jätnud hindamata asjas tähtsust omava tõendi ning ei ole kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.
38. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et kohtuväline menetleja oleks pidanud edastama menetlusalusele isikule väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määruse, mille kohaselt oli tegu toime pandud Tallinna linnas, mitte Saue vallas. Samas oli väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise kohana Tallinn-Pärnu maantee
39. kilomeeter, mis võimaldas rikkumise kohta piisavalt täpselt määratleda.
40. Karistuse mõistmise osas märgib kolleegium, et kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et isik on pannud toime mitu tegu - üks tegu on juhtimisõigust tõendava dokumendi ja kindlustuspoliisi esitamata jätmine väärteoprotokolli koostanud isikule ning teine tegu on kiiruse ületamine auto juhtimisel. Seega on karistuse mõistmisel juhtimisõigust tõendava dokumendi ja kindlustuspoliisi esitamise jätmise eest õigesti lähtutud KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Kiiruse ületamine on eraldi tegu ning selle eest mõistetakse eraldi karistus vastavalt KarS § 63 lg-le
42. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu veel sellele, et kuigi maakohus leidis otsuses, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning menetlus lõpetada, viidatakse seejärel VTMS § 132 p-le 2, mis reguleerib hoopis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist maakohtu poolt. Seejuures sisaldab lõpposa otsustust üksnes menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamise ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise kohta - sellest ei nähtu, et kohus oleks teinud uue otsuse või lõpetanud väärteomenetluse. Riigikohus on osutanud sellise olukorra lubamatusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
43. oktoober
44. a otsus nr 3-1-1-88-04, p 7). Kui kohus otsustab väärteomenetluse lõpetada, siis tuleb viidata VTMS § 132 p-le 3 ja see otsustus peab selgelt nähtuma ka kohtulahendi lõpposast.
45. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
46. märtsi
47. a otsuse A. K. väärteoasjas LS § 7435 lg 1, § 7422 lgte 2 ja 4 ning LKindlS § 661 lg 2 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Lea Kivi