RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

st ei tulene teisiti. Teiste isikutega suhetes loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistri kande järgi olid

1. märtsist
2. a kuni esindusõiguse üleminekuni pankrotihaldurile
3. septembril
4. a kostja juhatuse liikmed G. Grigorov ja A. Korban. Kande järgi võis juhatuse liige esindada äriühingut üksinda. Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus on allkirja vastu kostjale kätte toimetatud
7. aprillil
8. a tema seaduslikule esindajale juhatuse liikmele A. Korbanile tema enda kohtule esitatud aadressil. Arvestades TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise määrusele ettenähtud 30-päevast edasikaebetähtaega, tulnuks kostjal esitada määruskaebus kohtule hiljemalt
9. mail
10. a. Määruskaebus on esitatud
11. juulil
12. a. Avaldust menetlustähtaja ennistamiseks koos määruskaebusega esitatud ei ole. Seega ei olnud tegemist tähtaegselt esitatud määruskaebusega ning maakohus oleks pidanud keelduma määruskaebuse menetlusse võtmisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kostja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti ÄS § 34 lg-d 2 ja 3, TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2 ning rikkus TsMS § 664 lg-t
14. Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt oli A. Korban kostja seaduslik esindaja
15. märtsist
16. a
17. septembrini
18. a, on ebaõige. Arvestades ÄS § 34 lg-tes 2 ja 3 ja Riigikohtu lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-36-06 ja nr 3-2-1-39-05 avaldatud seisukohti ei ole äriregistri juhatuse liikme kandel õigustloovat tähendust. Õigustloov tähendus on juhatuse liikme valimisel ja tagasikutsumisel äriühingu pädeva organi otsuse alusel. Ringkonnakohus, omistades äriregistri kandele õigustloova tähenduse, on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 34 lg-d 2 ja
19. Ebaõige on ka ringkonnakohtu järeldus, mille kohaselt maakohtu
20. märtsi
21. a määrus on allkirja vastu kostjale kätte toimetatud
22. aprillil
23. a. Asjas ei tulnud kohaldada TsÜS § 34 lg-d 1 ja
24. Kohtute seaduse § 16 lg-test 1 ja 2 ja ÄS § 22 lg-st 1 tulenevalt on äriregister kohtusüsteemi osa, mistõttu ei saa kohus olla kolmandaks isikuks ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Kostja ei ole asjas esitanud registrikaardi ärakirja. Seetõttu pidi maakohus ise tulenevalt TsMS § 363 lg 6 mõttest kontrollima kostja juhatuse liikme pädevust registrist, sealhulgas oleks maakohus pidanud kontrollima ka äriregistri menetlusteavet. Viru Maakohtus toimunud tsiviilasja menetlusest, selle aluseks olnud lepingust ja maakohtu
25. märtsi
26. a asja menetluse lõpetamise määrusest sai kostja teada
27. juunil
28. a. Kuna maakohus jättis kostja juhatuse liikme volitused kontrollimata ja sellest tulenevalt edastas määruse isikule, kes ei olnud menetlusosalise seaduslik esindaja, on maakohus rikkunud TsMS § 226 lg-t 1, § 2, § 318 lg-t
29. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 664 lg-t 2 sama seaduse § 669 tähenduses.
30. Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus ei ole kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Äriregistri kanne omab õiguslikku tähendust. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. ÄS § 34 lg 2 esimese lause järgi kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena. Kohus ei pea lisaks äriregistri registrikaardil kajastatule kontrollima menetlusteavet sisuliselt. Kompromissi sõlmimise ja kinnitamise ajal oli A. Korbani tagasikutsumise otsus maakohtus vaidlustatud, mistõttu registriosakonna menetlus oli peatatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule menetlemiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Pankrotiseaduse § 43 lg 5 alusel on pankrotihaldur andnud kostjale nõusoleku kassatsiooni korras määruskaebuse esitamiseks.
32. Määruskaebuses leiab kostja, et ta on esitanud määruskaebuse maakohtu
33. märtsi
34. a määruse peale tähtaegselt. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu
35. märtsi
36. a määrus on allkirja vastu kostjale kätte toimetatud
37. aprillil
38. a tema seaduslikule esindajale A. Korbanile viimase poolt kohtule esitatud aadressil. Kostja väidab, et ta sai määrusest ja kohtumenetlusest teada
39. juunil
40. a.
41. Tähitud kirjaga menetlusdokumendi kättetoimetamine on sätestatud TsMS §-s
42. Vastavalt selle paragrahvi
43. lõikele tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitud saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamatult kohtule tagastada. Asja materjalides on kostjale saadetud ja kohtule tagastatud väljastusteade (tl 19).

§ 313

lg 3 p 7 kohaselt tuleb väljastusteatele märkida dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri ning dokumendi kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata. Juriidilise isiku puhul tuleb menetlusdokument TsMS § 318 lg 2 kohaselt kätte toimetada juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Maakohtu

1. märtsi
2. a määruse kättetoimetamisel ei ole järgitud TsMS § 313 lg 3 p-s 7 sätestatut, sest väljastusteatest ei nähtu, kes võttis kohtu saadetud menetlusdokumendi vastu. Kuna väljastusteatest ei nähtu isiku nime ega ka tema seost kostjaga, siis leiab kolleegium, et praegusel juhul ei saa kindlalt väita, et kohtumäärus on kostjale väljastusteatel märgitud kuupäeval kätte toimetatud. Kostja väitel on temale maakohtu
3. märtsi
4. a määrus väljastatud
5. juunil
6. a. Kostja esitas määruskaebuse
7. juulil
8. a.

§ 661

lg-s 2 on sätestatud, et menetluse lõpetamise määruse puhul on määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kostja on määruskaebuse esitanud tähtaja jooksul.

1. Eelnevat kinnitab kolleegiumi arvates ka see, et toimikust nähtuvalt ei kontrollinud maakohus poolte esindajate esindusõigust. Vastavalt TsMS § 221 lg-le 1 tõendab seadusliku esindaja esindusõigust dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Asja menetlemisel maakohtus ei olnud kohtule esitatud dokumenti, millest nähtuks, kes on kostja ja hageja seaduslik esindaja. Esindusõiguse kontroll on sätestatud TsMS §-s
2. Kuna maakohtul puudusid andmed kostja seadusliku esindaja kohta, siis on väär ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu määrus on kostja seaduslikule esindajale
3. aprillil
4. a kätte toimetatud.
5. Vastuseks määruskaebuse väitele ÄS § 34 kohaldamisest märgib kolleegium järgmist. Äriseadustiku § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Seega jääb kolleegium tsiviilasjade nr 32-1-54-05 ja nr 3-2-1-39-05 otsustes avaldatud seisukohale.
6. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kohus peab esindaja volituste kontrollimisel kontrollima enda algatusel lisaks registriandmetele ka äriregistri menetlusteavet. Äriseadustiku § 22 lg 1 kohaselt on registripidajaks maakohtu registriosakond. Kassaatori seisukoht on vastuolus TsMS § 363 lg-ga 6, mille kohaselt hõlmab kohtu poolt kontrollitav teave juriidilise isiku osas üksnes registrikaardi ärakirja, registri väljavõtet või registreerimistunnistust. Äriregistri menetlusteavet peab kohus kontrollima neil juhtudel, kui kohtul tekib kahtlusi äriregistri kande õigsuses. Praegusel juhul oli aga ringkonnakohtul määruskaebuse menetlemisel teada, et kostja seadusliku esindajana äriregistrisse kantud A. Korbani osas oli äriregistri kanne ebaõige.
7. Kolleegium peab vajalikuks märkida lisaks, et ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu kostja apellatsioonkaebuse p-s 3 esitatud väitele, et kostja on olnud tsiviilasja menetluses esindamata. Riigikohtule esitatud määruskaebuses märkis kostja, et ta sai kohtumenetlusest teada alles
8. juunil
9. a. Määruskaebuses väidetu on kooskõlas ka asja materjalidega. Vastavalt TsMS § 362 lg-le 1 loetakse hagi esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud.

§ 372lg 1 kohaselt võetakse hagiavaldus menetlusse määrusega mõistliku aja jooksul.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks kostjale üldse hagiavalduse ärakirja saatnud. Maakohus määras hagejale

1. märtsil
2. a puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 11). Puuduste kõrvaldamise asemel esitati
3. märtsil
4. a kohtule kinnitamiseks poolte kompromiss. Seega on maakohus teinud lõpplahendi tsiviilasjas, mida kohus seaduse kohaselt ei ole menetlusse võtnud. Samuti on rikutud TsMS § 431 lg 1 kolmandat lauset, mille kohaselt kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik