← Eesti

3-2-1-95-07

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-95-07 Tartu,

  1. oktoober
  2. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Leida Linnu (Lind) hagi AS Rubla (endise ärinimega Tere AS) vastu töölepingu muutmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja palga saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-061073 Leida Linnu kassatsioonkaebus Hageja Leida Lind (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra Kostja AS Rubla (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper
  5. oktoober
  6. a, kirjalik menetlus
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. mai
  9. a otsus ja Harju Maakohtu
  10. detsembri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-
  13. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel: 2.1 AS Rubla maksab Leida Linnule ühekordset preemiat 66 000 (kuuskümmend kuus tuhat) krooni kolme tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest; 2.2 pooled muudavad töölepingut alates
  14. juulist
  15. a, mille kohaselt on töötaja põhipalgaks 11 000 (üksteist tuhat) krooni kuus. Pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel sellekohase muudatuse töölepingu lisana; 2.3 poolte menetluskulud jäävad poolte kanda; 2.4 pooltel ei ole teineteise vastu nõudeid seoses AS Tere juhatuse
  16. mai
  17. a otsusega nr 17 kinnitatud Tallinna Piimatööstuse AS palgasüsteemi kehtivuse, täitmise või lõppemise ega muude tsiviilasjas nr 2-06-1073 esitatud asjaoludega; 2.5 kompromiss jõustub seda kinnitava Riigikohtu määruse tegemisest.
  18. Tagastada Leida Linnule kassatsioonkaebuselt
  19. mail
  20. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  21. Hageja L. Lind on töötanud
  22. augustist
  23. a TERE AS-is (endise nimega Tallinna Piimatööstuse AS.
  24. juulist
  25. a on uueks ärinimeks AS Rubla). Hageja pöördus töövaidluse lahendamiseks avaldusega töövaidluskomisjoni, kuna leidis, et
  26. juulil
  27. a määrati talle töötajate hindamisel vastavalt
  28. juunini
  29. a kehtinud palgasüsteemile väärtuspalgaks 50% astmepalgast. Hageja leidis, et talle maksti ettenähtust vähem väärtuspalka alates
  30. aasta märtsist. Ta palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tööandjalt välja mõista saamata jäänud palk 65 158 krooni 80 senti (märts 2001 kuni märts 2004) ning 68 741 krooni 80 senti
  31. a märtsist praeguse ajani; samuti 29 346 krooni 75 senti viivist palga maksmisega viivitamise eest ja 1200 krooni palgaläbirääkimistega venitamise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Samuti palus avaldaja tunnistada osaliselt õigustühiseks töölepingu lisas nr 7 toodud palgatingimuste muudatuse
  32. jaanuarist 2003, millega väärtuspalgaks määrati 1900 krooni kuus.
  33. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis
  34. novembri
  35. a otsusega hageja avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjon leidis, et avaldaja nõuded palga saamiseks kuni
  36. aasta oktoobrini ja viivise saamiseks
  37. juunini
  38. a on aegunud ITVS § 6 lg 3 ja § 8 alusel.
  39. Hageja esitas hagi Harju Maakohtule sama töövaidluse lahendamiseks. Hageja väitel on kostja alandanud tema väärtuspalka selliselt, et
  40. aasta oktoobrist kuni
  41. aasta jaanuarini on hagejal jäänud saamata töötasu 114 069 krooni. Töölepingu tingimuste muutmisega halvenes hageja materiaalne olukord võrreldes sellega, mis oleks olnud, kui kostja oleks õigesti kohaldanud palgasüsteemi põhi- ja väärtuspalga arvutamist. Hageja palus tunnistada kehtetuks töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, millega määrati
  42. jaanuarist
  43. a tema põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 1900 krooni. Samuti palus ta tunnistada
  44. jaanuarist põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 5000 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista
  45. aasta oktoobrist kuni
  46. aasta jaanuarini saamata jäänud palga 114 069 krooni. Samuti palus hageja ennistada hagi esitamise tähtaja, kuna ei saanud hagi esitada õigeaegselt, sest haigestus.
  47. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tugines vastuses hagile sellele, et hageja nõuded on aegunud nii ITVS § 6 lg 3 alusel kui ka ITVS § 24 lg 1 alusel. Lisaks on hageja esitanud maakohtule nõudeid, mida ta töövaidluskomisjonile ei esitanud.
  48. Harju Maakohus jättis
  49. detsembri
  50. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja nõuded tunnistada tema põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 5000 krooni ning mõista kostjalt välja saamata jäänud palk
  51. novembrist
  52. a jaanuarini
  53. a, jättis maakohus TsMS § 423 lg 1 p 13 ning ITVS § 24 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna neid nõudeid ei olnud hageja esitanud töövaidluskomisjonis.
  54. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  55. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  56. mai
  57. a otsusega osaliselt apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga hagi rahuldamata jätmises
  58. jaanuari
  59. a töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja palgavahe väljamõistmiseks oktoobrist 2002 kuni
  60. novembrini 2005 aegumise tõttu. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi esitati kohtusse hilinemisega. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et hageja esitas kohtule nõudeid, mida ta töövaidluskomisjonile ei esitanud. Ringkonnakohus leidis, et töötajal on õigus pöörduda kohtusse ka ilma töövaidluskomisjoni poole pöördumata ning töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral hagi esitamisel kohtusse ei keela seadus hagiavalduses esitada ka uusi nõudeid, mida ei ole varem esitatud. Kuna maakohus ei ole hageja kõiki nõudeid sisuliselt hinnanud, ja seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  61. Hageja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  62. Pooled esitasid
  63. juulil
  64. a Riigikohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nendevahelise kompromissilepingu ning lõpetada menetlus. Kompromissilepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas: 2.1 kostja maksab hagejale ühekordset preemiat summas 66 000 krooni kolme tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest; 2.2 pooled on jõudnud kokkuleppele töölepingu muutmises selliselt, et alates
  65. juulist
  66. a on töötaja põhipalgaks 11 000 (üksteist tuhat) krooni kuus. Pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel sellekohase muudatuse töölepingu lisana; 2.3 poolte menetluskulud jäävad poolte kanda; 2.4 pooltel ei ole ning nad ei esita teineteise vastu mingeid nõudeid seoses AS Tere juhatuse
  67. mai
  68. a otsusega nr 17 kinnitatud Tallinna Piimatööstuse AS palgasüsteemi kehtivuse, täitmise või lõppemise ega muude tsiviilasjas nr 2-06-1073 esitatud asjaoludega; 2.5 kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisest; 2.6 pooled on kokku leppinud TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise 2 päevale. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  69. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud alama astme kohtute otsused ja lõpetab TsMS § 431 ja § 691 p 3 alusel menetluse.
  70. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooli esindavad vandeadvokaadid, kes on kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kolleegiumil puudub seetõttu vajadus selgitada täiendavalt kompromissi kinnitamisest pooltele tekkivaid õiguslikke tagajärgi. Kompromissi esitamise sätestab TsMS § 430 lg 1, mille alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kassatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmise või kompromissi kinnitamise korral pärast asja menetlusse võtmist tühistab Riigikohus määrusega eelnevad kohtulahendid ning lõpetab asja menetluse (TsMS § 684). Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p-st 4 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kolleegiumil puudub alus jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
  71. Kuigi TsMS § 149 lg-s 4 ei ole sõnaselgelt sätestatud, et kassatsioonikautsjon tuleb kassatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tagastada, saab seda lugeda selle sätte mõttes analoogseks kaebuse rahuldamisega, sest kaevatava ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tühistatakse. Seetõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon tagastada.
  72. TsMS § 694 lg 2 alusel jõustub Riigikohtu otsus avalikult teatavakstegemise päeval ja selle peale ei saa edasi kaevata. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.