Obsah (4)

§ 1047§ 134§ 1055§ 1046

J. Luige eriarvamus, millega ühines P. Jerofejev Erinevalt kolleegiumist leian, et ringkonnakohus tegi hagejale üllatusliku otsuse (I) ning et hagiavalduse resolutsioonis esitatud väited on käsitatava

§ 1047

lg-s 2 kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine." Seega on lause faktiväide kui sisaldab mis tahes kontrollitavaid andmeid, asjaolusid, sõltumata andmete ja asjaolude tähendusest. Samuti pole mingit tähtsust sellel, kas ja milliseid väärtushinnanguid avaldatud andmed või asjaolud võimaldavad või kas need väljendavad või põhjendavad ühtlasi avaldaja seisukohti, sh õigusliku tähendusega arusaamu. Oluline on fakti suhe tegelikkusega. 2.

1. Faktiväide võib olla ka õiguslik hinnang. Sel juhul osutab fakt reeglina mingile faktiklassile (sündmusele), so faktide kogumile. Eespool nimetatud kolmes artiklis avaldatule (öeldule) tuginevalt saab teha järelduse, et hageja keskkonnaministrina ja KIK-i juhina oli juriidiliselt kohustatud korraldama merereostuse avastamiseks vajaliku radari hankimise. Selle kohustuse olemasolu tõendatakse kategooriliselt sõnastatud väidetega, nt: "Keskkonnaministeerium ja KIK on jätnud kuue aasta jooksul tähelepanuta piirivalveameti korduvad taotlused anda neile raha radari ostuks"; "Esmakordselt taotles piirivalveamet siseministeeriumi kaudu KIK-ilt radari ostuks 31 miljonit krooni juba samal,
2. aastal. Vastus oli eitav." Artiklitest viimasena avaldatus ("Onu Taavi jutud") väidetut ("Kuna Reiljan on jätnud õlireostuse tõrjeks vajaliku vahendi soetamata ning sellekohased rahvusvahelised lepingud täitmata, siis on tema vastutusekoorem selge ja suur."), arvestades saab kolmes artiklis öeldule tuginevalt kokkuvõtvalt sõnastada faktiväite: "Hageja on täitmata jätnud õlireostuse avastamiseks Piirivalveametile vajaliku tehnika (radari) hankimise ja finantseerimise ametialase kohustuse." See väljaütlemine kirjeldab kõiki asjaolusid, mis võimaldavad vastavat käitumist klassifitseerida ametialase kohustuse täitmata jätmisena. Hageja leidis, et tegemist on faktiliste asjaolude ebaõige esitamisega. Kostja lõi avaldatuga ettekujutuse, et õiguslikult kuulub see küsimus KeM-i valitsemisalasse sõltumata reostuse liigist. Kuid alates
3. jaanuarist 2001 kehtiva Vabariigi Valitsuse
4. septembri
5. a määruse nr 305 kohaselt on merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesanne Siseministeeriumi valitsemisalas oleva Piirivalveameti kohustuseks. Ülesande täitmist on sellest ajast alates finantseeritud SiM-i valitsemisala eelarve kaudu. KIK-il ei ole radari ostu finantseerimise kohustust. Hageja ei olnud 2000-2002 keskkonnaminister ega ole vastutav nimetatud perioodil toimunu eest. 2.
6. Ringkonnakohus ja Riigikohtu tsiviilkolleegium jätsid ülalmärgitud hageja väited ja esitatud tõendid tähelepanuta. Kuna tegemist on faktiliste asjaolude (nende õiguslik tähendus pole oluline) tuvastamisega, siis hagejal käsitletava kohustuse olemasolu või puudumise kohta seisukohta võtmata, pean vajalikuks osutada sellele, et nn positiivne fakt (kõnealuse kohustuse olemasolu Siseministeeriumi valitsemisalas oleval Piirivalveametil) välistab kõik muud võimalused, st tegelikkus on selline ja mitte teistsugune. Küll olnuks väide hagejal käsitletava kohustuse olemasolust moraalses tähenduses väärtusotsustus, seega ka vaieldav. II
7. Au ja hea nime kohtuliku kaitse seisukohast omavad olulist tähendust PS § 17, mis keelab au ja hea nime teotamise, ja PS § 25, mille kohaselt tuleb õigusvastaselt tekitatud moraalne kahju hüvitada. Arvestades moraalse kahju mõiste kolme aspektiga - 1) moraalne kahju tekib isikliku mittevaralise hüvele suunatud subjektiivse õiguse rikkumisega, 2) kahju suurust ei ole võimalik objektiivselt hinnata, 3) kahju tuleb heastada lähtuvalt ühiskonnas välja kujunenud moraalistandarditest (õige ja õiglane on õigustamatult põhjustatud kannatused või kahjustatud heaolu heastada) - on kahju taas heakstegemise tähenduses kohasem kasutada kahju heastamise mõistet: kahju heakstegemine põhiliselt muul viisil kui rahas. Sel juhul on moraalse kahju heastamisena käsitatavad nii tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine (

§1047

lg 4), rahalise hüvitise väljamõistmine (

§ 134

lg 2), tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamise lõpetamine (

§ 1055lg 1) kui ka vabatahtlik ja siiras vabandamine (ei ole õiguskaitsevahend).

3.1. Kõrvale jättes au ja hea nime mõiste võimalikud määratlused, lähtun sellest, et hea nimi on üks inimväärikuse komponentidest, au aga hea nime allelement. Ühtlasi tähistab au inimväärikuse kahte väärtuselist aspekti: 1) au on isiksuse lahutamatu omadus ja 2) au on kõigil ühe palju. Seega on eraisikul ja avaliku elu tegelasel võrdne õigus aule ja heale nimele nii era- kui ka avalikus elus. Avaliku elu tegelase suurem taluvuskohustus tema avaliku tegevuse kajastamise tõttu, tuleb minu arvates arvesse rikkumise raskuse hindamisel (

§ 134lg 2 - moraalse kahju heastamine rahas).

Tema au ja hea nime ka olulise kahjustamise korral ei pea kohus alati reageerima rahalise hüvitise väljamõistmisega. Avaliku elu tegelasel tekkinud moraalne kahju loetakse sel juhul heastatuks üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamise või paranduse avaldamisega. 3.2. Au ja hea nime kaitset sätestava seaduse grammatilisel tõlgendamisel veendume, et au ja hea nime kui õigushüve koosseisust on lahutatud hea nimi (

§ 1046lg 1 ja § 1047 lg 2).

Teisisõnu, kaitstakse üksnes au. Süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise tulemusena võib siiski teha järgmised järeldused: 1) au ja hea nime vähem olulise kahjustamise (õigusvastasuse) ebaõigete andmete või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega sätestab

§ 1047

lg 1; 2) au olulise kahjustamise (au teotamise) väärtushinnanguga sätestab

§ 1046

lg 1 ja asjaolu avaldamisega

§ 1047lg 2.

3.3. Tegelikkusele mittevastav faktiväide, samuti väide, mille esitamisel ei ole arvestatud seda järeldust võimaldavate kõigi faktilist laadi andmetega või on sellised andmeid järelduse tegemiseks kasutatud eksitavalt (

§ 1046lg 1), on minu arusaamist mööda mis tahes asjaoludest sõltumata õigusvastane.

Nimetatud väidete avaldamine aga võib, kuid ei pruugi avaldamisele seaduses sätestatud nõuete järgimise korral õigusvastane olla (

§ 1047

lg 1 ja

§ 1047lg 3).

Kohtumenetluses on seega oluline teha vahet väidetu (öeldu) ja selle avaldamise õigusvastasusel. 3.4. Kahjustatu õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia huvides peaks paranduse avaldamiseks kohustamist eelistama ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamisele siis, kui faktiväite sõnastamine on hageja ja ka kohtu jaoks probleemne: avaldatud tekst on mahukas, faktiväidete ja/või väärtustavate väidete põhjendamiseks esitatakse hulgaliselt andmeid (fakte), arvamusi, seisukohti jne. Samuti siis, kui mainet on kahjustatud andmete mittetäieliku ja eksitava avaldamisega. Lõpetuseks soovitan kohtutel au ja hea nime kaitseks esitatud hagide lahendamisel pöörata senisest enam tähelepanu asjaolule, et väljendusvabaduse, sh ajakirjandusliku sõnavabaduse piiride laiendamisel ei kaotaks õigus aule ja heale nimele oma olemust (PS § 11). J. Luik, P. Jerofejev