Obsah (9)

§ 323§ 637§ 313§ 321§ 692§ 691§ 632§ 307§ 667

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 323

lg 1 järgi loetakse majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta.

§ 323

lg 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes. Seega saab lugeda advokaat Valli Murdele kohtuotsus kättetoimetatuks

1. novembril
2. a ja apellatsioonkaebus tuli esitada hiljemalt
3. detsembril
4. a. Apellatsioonkaebus esitati
5. veebruaril
6. a, seega tähtaega rikkudes. Kuna apellant ei taotlenud tähtaja ennistamist, keeldus ringkonnakohus

§ 637lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Kohtutoimikus asuv väljastusteade kohtuotsuse kättetoimetamise kohta ei vasta

§ 313lg 3 p-s 3 sätestatud nõuetele.

Selle sätte kohaselt tuleb väljastusteatel märkida juhul, kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele dokument anti, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule. Seega peab väljastusteatelt nähtuma esindusõiguse alus. Seda seisukohta kinnitab Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06. Kui väljastusteade ei vasta seaduse nõuetele, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsust ei ole esindajale kätte toimetatud. Lisaks leiab kostja, et AS Falck turvatöötajat ei saa kuidagi samastada

§ 323

lg-s 1 tähistatud isikuga, s.o äriruumis püsivalt viibiva töötajaga või muu sellesarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid osutava isikuga. Kuigi

§ 321

lg 1 lubab otsuse kätte toimetada esindajale, peab kohus kostja arvates siiski põhistama oma otsust toimetada kohtuotsus ainult esindajale. 6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.

§ 323

sätete rakendamine ei eelda eraldi esindusõiguse (volituse) olemasolu vastuvõtjal ning eraldi põhjenduse olemasolu. Formaalsed puudused väljastusteatel ei tingi kostja viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt alati seisukohta, et otsust ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud. Lisaks nähakse näiteks

§ 321

lõikes 3 ette võimalus menetlusosalise esindajale menetlusdokumendi kättetoimetamiseks viisil, kus esindaja allkirja dokumendi kättesaamise kohta üldse ei anna. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692lg 1 punkti 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb

§ 691

p 2 kohaselt saata tagasi ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud toimingud. 8. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et maakohtu otsust ei ole esindajale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kolleegium tugineb oma seisukoha põhjendamisel

§ 313

lg-le 3, mis sätestab andmed, mis tuleb märkida kättetoimetamisteatel.

§ 313

lg 3 järgi tuleb kättetoimetamisteatisel märkida muu hulgas järgmised andmed: 1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht (p 1); 2) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule (p 3); 3) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, amet ja allkiri (p 6); 4) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata (p 7). Toimikus olev kättetoimetamisteade ei vasta

§ 313lg 3 p-des 1 ja 3 sätestatule.

Nimetatud kättetoimetamisteatest ei nähtu kättetoimetamise kohta ja samuti põhjust, miks dokument anti üle muule isikule, mh esindusõiguse alus (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsust tsiviilasjas nr 3-21-132-06).
3. Kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks selgitada järgmist.

§-s 323 ei sätestata otseselt menetlusdokumentide kättetoimetamist advokaadibüroos seal töötavale advokaadile kui menetlusosalise lepingulisele esindajale. Siiski leiab kolleegium, et menetlusdokumendi saab kätte toimetada advokaadile kui lepingulisele esindajale ka

§ 323

järgi advokaadibüroos, kuna

§ 321

lg 1 mõtte kohaselt toimetataksegi menetlusdokumendid eelduslikult kätte üksnes lepingulisele esindajale, kes tegeleb oma kutsetööga advokaadibüroos. 10. Kolleegium ei soostu määruskaebuse väitega, et kuigi

§ 321

lg 1 lubab otsuse kätte toimetada üksnes esindajale, peab kohus põhistama oma otsust mitte toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalisele isiklikult. Nimetatud sätte kohaselt toimetab kohus menetluses olevas asjas dokumendid (sh kohtulahendi) kätte ja saadab muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kolleegium on 31. jaanuari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06 (p 22) leidnud, et

§ 321

järgi tuleb kaebus toimetada kätte nimelt menetlusosalise esindajale menetluses ning isiklikult menetlusosalisele võib otsuse kätte toimetada üksnes täiendavalt. Sama seisukohta kinnitab ka kolleegiumi

1. jaanuari
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06 otsuse p 32, milles kolleegium leidis, et kohus peab toimetama dokumendi menetlusosalise esindajale kätte ka siis, kui ta annab selle üle menetlusosalisele isiklikult.
3. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna see esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 632

järgi on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega on oluline aeg, millal apellant maakohtu otsuse kätte sai. Ringkonnakohus luges maakohtu otsuse kätte toimetatuks

1. novembril
2. a ja sellest asjast hakkas kulgema apellatsioonitähtaeg. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellandi väited, et ta sai maakohtu otsuse kätte Tartu Maakohtu kantseleist
3. jaanuaril
4. a. Kui otsuse kättetoimetamisteade ei vasta seaduse nõuetele (vt määruse p 8), siis tuleb asuda seisukohale, et Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a otsust ei ole apellandile kätte toimetatud seaduse nõuete kohaselt ja sel juhul tuleb

§ 307lg 3 järgi lugeda otsus kätte toimetatuks tegelikust saajani jõudmisest.

Kolleegium märgib, et kooskõlas

§ 667lõikega 3 võib määruskaebust läbivaatav kohus vajadusel koguda uusi tõendeid.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik