← Eesti

3-3-1-42-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-42-07

  1. oktoober 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kaebus Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni kohustamiseks haldusakti väljaandmiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a määrus haldusasjas nr 306-1524 Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus haldusasjas nr 3-06-1524 ja Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a määrus haldusasjas nr 3-06-
  8. Jätta kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Eesti Piiskopkonna Tartu Uspenski peakirik esitas
  10. novembril 1991 avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara endiste omanike registrisse kandmiseks Tartus Magasini 1 asuva vara suhtes. Tartu Linnavalitsuse
  11. veebruari
  12. a määrusega nr 70 tagastati Uspenski peakiriku kogudusele Tartus Magasini 1 asuv õigusvastaselt võõrandatud majavaldus. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sinod esitas
  13. märtsil 1993 Tallinna Linnavarade Ametile avalduse, milles paluti tagastada kogu õigusvastaselt võõrandatud vara Eesti Vabariigis.
  14. mai
  15. a otsusega ennistas ÕVVTK Keskkomisjon avalduse esitamise tähtaja. Tallinna Linnakohtu
  16. septembri
  17. a otsusega tsiviilasjas nr 2-116, 2-115 1993 tunnistati Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) omandireformi õigustatud subjektiks temalt ebaseaduslikult võõrandatud vara suhtes. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sinodi aseesimees esitas
  18. märtsil 2000 Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjonile avalduse, milles soovis täiendada
  19. novembri
  20. a (tegelikult
  21. novembri 1991) avaldust Tartus Munga 16 asuvate kinnistute nr 222a ja 223a tagastamise osas. Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  22. aprilli
  23. a otsusega jäeti nimetatud taotlus Munga 16 kinnistute 222a ja 223a osas rahuldamata. Komisjon ei pidanud vara tagastamise avalduse täiendamist nimetatud vara osas võimalikuks. Kinnistu nr 222a osas leidis komisjon, et taotleja ei saa olla üldse selle vara suhtes õigustatud subjektiks. Tartu Linnavalitsuse
  24. veebruari
  25. a korraldusega nr 153 määrati riigivara registrisse kantud koolikompleksi, mille hulka kuulus ka internaadihoone aadressiga Munga 16, ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus, nõustuti maa riigi omandisse jätmisega ja määrati kompleksi aadressiks Vabaduse pst
  26. Vabaduse pst 9 kinnistu nr 4688803 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik ja riigivara valitsejaks on Haridus- ja Teadusministeerium. Kõnealune kinnistu hõlmab ka endisi Munga 16 asunud kinnistuid nr 222a ja 223a.
  27. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik esitas
  28. augustil 2006 halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni välja andma haldusakti Tartus Munga 16 asuvate kinnistute 222a ja 223a tagastamise taotluse kohta. Haridus- ja Teadusministeerium kolmanda isikuna taotles asjas menetluse lõpetamist HKMS § 12 lg 3 alusel, kuna kaebaja on rikkunud seaduses ettenähtud kahekuulist tähtaega Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  29. aprilli
  30. a otsuse vaidlustamiseks, millega lahendati Eesti ApostlikÕigeusu Kiriku taotlust kõnealuste kinnistute tagastamiseks.
  31. Tartu Halduskohus lõpetas
  32. detsembri
  33. a määrusega haldusajas nr 3-06-1524 asja menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus asus seisukohale, et esitades kohustamiskaebuse, on kaebaja sisuliselt hilinenult vaidlustanud jõustunud haldusakti. Kohus leidis, et Tartus Munga 16 kinnistute 222a ja 223a tagastamise taotluse osas on olemas jõustunud haldusakt (Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  34. aprilli
  35. a otsus), milles oli ära näidatud ka edasikaebamise kord, st 2 kuu jooksul otsuse kättesaamisest. Vaatamata sellele, et komisjoni otsuses ei viidatud üheselt Tallinna Linnavarade ametile
  36. märtsil 1993 esitatud vara tagastamise avaldusele, on see avaldus sisuliselt lahendatud
  37. aprilli
  38. a otsusega. Komisjonil ei ole võimalik vastu võtta uut haldusakti küsimuses, mis on juba lahendatud jõustunud haldusaktiga, ega võtta kaht erinevat seisukohta sama taotluse osas, mida on vaid täpsustatud. Tuginedes menetlust lõpetades HKMS § 12 lg-le 3 ja § 9 lg-le 1, märkis halduskohus, et kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist kohustamiskaebuse osas ega ka tühistamiskaebuse osas.
  39. Määruskaebuses taotles Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja leidis, et halduskohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 12 lg-t 3, mis võimaldab asja menetluse lõpetada üksnes eelmenetluses. Samuti leiti, et lõpetamise aluseid ei esine. Ebaõige on järeldus, et komisjoni
  40. aprilli
  41. a otsusega lahendati
  42. a esitatud nn üldavaldust kogu vara tagastamiseks.
  43. Tartu Ringkonnakohtu
  44. aprilli
  45. a määrusega tühistati halduskohtu vaidlustatud määrus. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud kohustamiskaebus HKMS § 6 lg 2 p 2 tähenduses, millega soovitakse, et Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni kohustataks andma haldusakti Tartus Munga 16 asunud kinnistute nr 222a ja 223a tagastamise taotluse suhtes. Kaebuse esitaja ei vaidlusta Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  46. aprilli
  47. a otsust nr 121, mistõttu pole põhjendatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamine komisjoni sellest otsusest lähtuvalt. Kaebuse tähtaegsuse üle otsustamiseks pidanuks halduskohus välja selgitama, kas kaebuse esitaja on esitanud taotluse haldusakti väljaandmiseks ning kas ja millal on vastustaja haldusakti väljaandmisest keeldunud. Halduskohus ei ole kindlaks teinud, milles seisnes vastustaja tegevus või tegevusetus, mida kaebuse esitaja on pidanud kohustamiskaebuse aluseks ja millest tulnuks tähtaegsuse küsimuse otsustamisel lähtuda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  48. Määruskaebuses Riigikohtule taotleb Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjon ringkonnakohtu määruse tühistamist ja halduskohtu määruse jõusse jätmist. Määruskaebuse esitaja peab vääraks ringkonnakohtu järeldust, et halduskohus pole välja selgitanud, millist vastustaja tegevust või tegevusetust on kaebuse esitaja pidanud kohustamiskaebuse aluseks ning millal selline tegu või tegevusetus aset leidis. Tartu Halduskohus on oma määruses täpselt viidanud kaebaja
  49. märtsi
  50. a taotlusele, millega taotleti haldusakti väljaandmist, ning ka vastustaja
  51. aprilli
  52. a otsusele kui haldusaktile, millega jäeti taotlus rahuldamata ning seega ka välja andmata akt, millega õigusvastaselt võõrandatud vara oleks tagastatud. Kuna kaebus on esitatud rohkem kui 3 aastat pärast HKMS § 9 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, pidas halduskohus põhjendatult kaebust esitatuks tähtaega rikkudes ning lõpetas õigesti menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud ka HKMS § 47 lg-s 3 ja TsMS § 654 lg-s 5 sätestatut, jättes oma määruses täielikult käsitlemata poolte määruskaebuses ja vastuses esitatud õiguslikud ja faktiväited. Muuhulgas osundas Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjon vastuses määruskaebusele Riigikohtu praktikale, mis kinnitab, et halduskohus on õigesti kohaldanud HKMS § 12 lg-t
  53. Samuti on vastustaja selgitanud, et ta on läbi vaadanud kõik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku taotlused õigusvastselt võõrandatud vara tagastamiseks.
  54. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik palub oma kirjalikus vastuses määruskaebusele jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Tema arvates leidis ringkonnakohus õigesti, et kaebusega pole vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  55. aprilli
  56. a otsust ning kaebuse esitamise tähtaega ei saa arvestada sellest otsusest. Komisjon ei ole praeguseni läbi vaadanud
  57. a esitatud avaldust vara tagastamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  58. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles EAÕK: "Kohustada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu linnakomisjoni välja andma haldusakt, milles võetakse seisukoht Tartus Munga 16 kinnistute 223a, 222a tagastamise suhtes (õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-s 19 nimetatud otsus)".
  60. septembrist 2006 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega täiendati halduskohtumenetluse seadustikku muu hulgas § 23 lg 3 p-ga
  61. HKMS § 23 lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.
  63. septembrist 2006 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 23 lg 3 p 1 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Sama eesmärki on Riigikogu stenogrammi kohaselt rõhutanud oma ettekannetes eelnõu esimesel lugemisel
  64. aprillil 2006 ka justiitsminister ja Riigikogu õiguskomisjoni esimees.
  65. Lõpetades menetluse käesolevas asjas kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu HKMS § 12 lg 3 alusel, asus halduskohus oma argumentatsioonis seisukohale, et kohustamiskaebust esitades vaidlustab kaebuse esitaja sisuliselt jõustunud haldusakti. Halduskohus leidis: "Komisjonil ei ole võimalik võtta vastu uut haldusakti küsimuses, mis on lahendatud jõustunud haldusaktiga ega kaht erinevat seisukohta ühe ja sama taotluse osas, mis on üksteise suhtes täpsustava iseloomuga." Kohustamiskaebust lahendama asudes jõudis halduskohus järeldusele, et esitatud nõude osas on olemas jõustunud haldusakt. Halduskohus on menetluse lõpetamisel lähtunud asjaolust, et
  66. aprillil 2003 võttis Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjon vastu otsuse, mis puudutas kaebuses mainitud kinnistuid. Selles otsuses leiti, et vara tagastamise avalduse esitanud isikul ei ole avalduste esitamise korra punkti 36 alusel õigust täiendada avaldust sama omaniku järgi pärast avalduste esitamise tähtaja möödumist, st et EAÕK
  67. a täiendusi Tartus Munga 16 kinnistute 223a, 222a lisamiseks esialgses avalduses esitatule ei pidanud komisjon tähtaegselt esitatud vara tagastamise taotluseks. Samuti leidis komisjon, et EAÕK ei saa olla õigustatud subjektiks õigusvastaselt võõrandatud vara (kinnistu 222a) suhtes, mis kuulus teisele iseseisvale juriidilisele isikule - Püha Isidori Vennaste Seltsile Tartu Uspenski Kiriku juures.
  68. Menetlust lõpetades on halduskohus analüüsinud kohtusse pöördumise eesmärki ja järeldanud, et kohustamiskaebust esitades püütakse sisuliselt vaidlustada kaebajale ebasoodsat jõustunud haldusakti. Kolleegiumi hinnangul tõdes halduskohus sellisele seisukohale jõudes esitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Kuigi keskendudes oma määruses eelkõige kaebuse tähtaegsuse küsimusele, on halduskohus ka järeldanud, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Seetõttu olnuks põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel.
  69. Kuna kolleegium peab ebaõigeks menetluse lõpetamist HKMS § 12 lg 3 alusel, ei võeta käesolevas lahendis seisukohta kaebuse esitamise tähtaja küsimuses. Seega ei ole asjakohane ka ringkonnakohtu antud hinnang kaebuse tähtaegsuse väljaselgitamisele. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tühistada ning jätta kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.