← Eesti

3-3-1-43-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-43-07

  1. oktoober 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Raimond-Eugen Raua kaebus Keila Vallavalitsuse ja Harju Maavalitsuse vastu varalise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus haldusasjas nr 3-05-310 Raimond-Eugen Raua (Raud) kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Raimond-Eugen Raua kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  4. mai
  5. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a otsus haldusasjas nr 3-05-
  8. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  10. mai
  11. a otsusega nr 737 tunnistati Raimond-Eugen Raud omandireformi õigustatud subjektiks Keila vallas Laulasmaa külas asuva endise maaüksuse Lit. B 1,56 ha maatüki suhtes. Keila Vallavalitsuse
  12. juuni
  13. a korraldusega nr 717 otsustati tagastada õigustatud subjektile nimetatud maaüksusest 1,14 ha. Keila Vallavalitsuse
  14. juuni
  15. a korraldusega nr 630 peeti võimalikuks erastada Ahto Kadanikule ostueesõigusega Laulasmaa külas asuv Lahepoe maaüksus tema omandis olevate hoonete juurde ning määrati teenindusmaa suuruseks 747 m
  16. Korralduses märgiti, et erastatav maa asub osaliselt endise kinnistu Lit. B maatükil, mis vastavalt Maareformi seaduse (MRS) § 7 lg-le 1 ei kuulu tagastamisele. Harju maavanema
  17. septembri
  18. a korraldusega nr 1838-k erastati Lahepoe maaüksus suurusega 747 m2 A. Kadanikule ning loeti maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa.
  19. novembril 2003 sõlmisid Eesti Vabariik ja A. Kadanik viidatud maaüksuse ostu-müügilepingu.
  20. R.-E. Raud esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus välja mõista Keila Vallavalitsuselt ja Harju Maavalitsuselt kaebaja kasuks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 585 000 kr. Kaebuse kohaselt rikuti Keila Vallavalitsuse korralduse nr 630 ning Harju maavanema korralduse nr 1838-k andmisega ja maa A. Kadanikule müümisega kaebaja õigust õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi saada. Nimetatud haldusaktid ja toiming on õigusvastased, sest maa erastati õigusliku aluseta püstitatud ehitise, millele antud kasutusloa kohus tühistas, juurde. Need asjaolud on tõendatud Tallinna Halduskohtu
  21. juuni
  22. a ja
  23. märtsi
  24. a otsustega asjas nr 3-25/2001 ja 3266/
  25. Viimati nimetatud otsusega kohustati vallavalitsust kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest sooritama toiminguid ja vastu võtma haldusakt R.-E. Rauale maa tagastamise küsimuse lahendamise kohta. Ebaseadusliku ehitise juurde on õigusvastaselt erastatud kaebaja poolt tagasitaotletava maa keskmine ja väärtuslikum osa. Erastatud maa on kinnistatud ja edasi võõrandatud. See välistab maa tagastamise ja kaebaja rikutud õiguste heastamine on võimalik veel vaid tekitatud kahju hüvitamise kaudu.
  26. Tallinna Halduskohtu
  27. mai
  28. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt Keila Vallavalitsuse kasuks välja 4 500 kr õigusabikulude katteks; kaebaja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Kohus tegi TsMS § 449 lg-te 1-2 alusel vaheotsuse, millega leidis, et vaidlusalused haldusaktid ja toiming on õiguspärased. Harjumaa Hooneregistri
  29. märtsi
  30. a tõendist nr 811 ja Tallinna notar Sirje Velsbergi
  31. märtsi
  32. a esildisest nr 1170 nähtub, et A. Kadanik omandas tagasitaotletaval maal asunud kauplusehoone AS-lt Belisett
  33. märtsil 2003 sõlmitud ostumüügilepinguga ning esitas
  34. märtsil ja
  35. mail 2003 Keila Vallavalitsusele maa ligikaudse suurusega 747 m2 ostueesõigusega erastamise avaldused. Õige on maavanema seisukoht, et ehitise omandiõiguse AS-lt Belisett üleminek notariaalse ostu-müügilepingu põhjal A. Kadanikule ei jätnud enam valikut, kas tagastada õigusvastaselt võõrandatud maaüksus või erastada see ehitise teenindamiseks vajaliku maana nõuetekohase avalduse esitanud ehitise uuele omanikule. Ekslik on kaebaja arvamus, et omaniku muutusel ei ole tähendust. Vastavalt Maareformi seaduse ja Maa ostueesõigusega erastamise korra (Kord;
  36. novembrist 2001 kuni
  37. jaanuarini 2004 kehtinud redaktsioon) sätetele pidi Keila Vallavalitsus avalduse saamisel asuma läbi viima erastamise eeltoiminguid. Korra p-st 4 tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel lubatud seaduses või samas korras nimetamata toiminguid teostada või dokumente nõuda. Keila Vallavalitsusel puudus pädevus vaidlustada ehitise ostu-müügilepingut või kahelda ehitise omandamise õiguspärasuses ja lähtuda A. Kadaniku maa ostueesõigusega avalduse läbivaatamisel varem kohtute poolt tuvastatud asjaoludest. Kui kaupluse näol oli väidetavalt tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega, siis pidi notar ostu-müügitehingut tõestades neid asjaolusid kontrollima ja hindama. Kui notar jättis midagi tegemata, saab kahjunõude esitada tema vastu. Keila Vallavalitsus ja Harju maavanem pidid lähtuma eeldusest, et tegemist on seadusliku ehitisega, mille omanikuks on seaduslikul viisil saanud A. Kadanik.
  38. R.-E. Raud esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
  39. Tallinna Ringkonnakohtu
  40. märtsi
  41. a otsusega jäeti R.-E. Raua apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. AÕSRS § 13 lg 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks Maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. MRS § 22 lg 1 järgi saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. AÕSRS § 14 lg 1 teise lause kohaselt maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ehitise kohta kohaldatakse sama seaduse § 13 sätteid ning ehitist võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Eeltoodust järeldub, et kui ehitis on olnud tsiviilkäibes ja seda on käsutatud, siis tuleb sellist ehitist käsitada sarnaselt AÕSRS §-s 13 nimetatud ehitisega, sõltumata sellest, kas ehitise püstitamiseks oli maakasutusõigus ja ehitusluba või mitte. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu järeldusega, et vastustajad ei ole maa ostueesõigusega erastamisega A. Kadaniku ehitise juurde seadust rikkunud ning hüvitise nõue on põhjendamatu. Halduskohtu
  42. juuni
  43. a ja
  44. märtsi
  45. a otsustega nr 3-25/2001 ja nr 3-266/2002 tuvastatul - tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega - pole käesoleva kaebuse lahendamisel tähendust, sest vaidlusaluste haldusaktide andmise ajaks oli ehitise õiguslik staatus muutunud. Nimelt oli seda käsutatud AÕSRS § 14 lg 1 mõttes: maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud A. Kadanik omandas ehitise AS-lt Belisett
  46. märtsi
  47. a notariaalselt sõlmitud ostu-müügilepinguga. A. Kadaniku heausksust tehingu sooritamisel ja omandiõigust ehitisele pole kahtluse alla seatud. Kas võõrandaja AS Belisett oli õigustatud omandit üle andma, ei oma AÕS § 95 lg 1 kohaselt tähtsust, sest selle sätte järgi on vallasasja heauskne omandamine võimalik ka isikult, kes ei olnud õigustatud omandit üle andma. Kuivõrd kõnealune ehitis on olnud tsiviilkäibes ning seda oli käsutatud, siis ei kohaldunud sellele enam õigusliku aluseta püstitatud ehitise kohta käiv õiguslik regulatsioon. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  48. R.-E. Raud esitas kassatsioonkaebuse, milles palub muuta või tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  49. märtsi
  50. a otsus ja teha uus otsus või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kuna antud juhul oli juba eelnevalt kohtuotsustega tuvastatud, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega, siis ei ole alust AÕSRS §-i 13 kohaldada. Ringkonnakohus on leidnud alusetult, et kui ehitis on olnud tsiviilkäibes ja seda on käsutatud, siis tuleb seda käsitada sarnaselt AÕSRS §-s 13 nimetatud ehitisega. Kohtuotsustest ei selgu, milliste sätete alusel muutub õigusliku aluseta püstitatud ehitise staatus. Sellise lähenemise korral ei ole võimalik tõhusalt kaitsta maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi.
  51. Keila Vallavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et ehitis, mille juurde vaidlusalune maa ostueesõigusega erastamine toimus, omandati A. Kadaniku poolt heauskselt notariaalse lepinguga. Heauskselt omandatud ehitise näol ei saa olla tegemist maatüki olulise osaga, mistõttu puudus kohtutel isegi teoreetiline võimalus AÕSRS § 14 lg 1 ja lg 3 kohaldamiseks, kuna nimetatud sätted kohalduvad üksnes juhul, kui ehitis on maatüki oluliseks osaks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  52. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - R.-E. Raud tunnistati vaidlusaluse maa suhtes omandireformi õigustatud subjektiks
  53. aastal; - Tallinna Halduskohtu
  54. juuni
  55. a otsusega ja
  56. märtsi
  57. a otsustega on tuvastatud, et vaidlusalusel maal asuval kauplusehoonel puudub nii maakasutusõigus kui ehitusluba ning tegemist on seega omavolilise ehitisega. Nende otsustega tühistati ühtlasi kauplusele vastavalt
  58. a ja
  59. a antud kasutusload ja haldusaktid, mis olid suunatud maa erastamisele kauplusehoone juurde. Viimase kohtuotsusega kohustati Keila Vallavalitsust kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest sooritama toimingud ja vastu võtma haldusakt R.-E. Rauale maa tagastamise küsimuse lahendamise kohta; -
  60. märtsil 2003 sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs AS Belisett vaidlusalusel maal asuva kauplusehoone A. Kadanikule; -
  61. märtsil ja
  62. mail 2003 esitas A. Kadanik taotluse maa erastamiseks ligikaudses suuruses 747 m2; - Keila Vallavalitsuse
  63. juuni
  64. a korraldusega nr 630 peeti võimalikuks erastada A. Kadanikule ostueesõigusega Lahepoe maaüksus ja määrati teenindusmaa suuruseks 747 m2; - Harju maavanema
  65. septembri
  66. a korraldusega nr 1838-k erastati nimetatud maa A. Kadanikule.
  67. R.-E. Raud on esitanud kaebuse maa tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus ja ringkonnakohus on R.-E. Raua kaebust rahuldamata jättes omistanud määrava tähtsuse sellele, et vaidlusalusel maal asuv kauplusehoone on pärast halduskohtu otsuseid võõrandatud. Kohtud on leidnud, et kuna ehitis on olnud tsiviilkäibes ja seda on käsutatud, siis ei kohaldunud sellele enam õigusliku aluseta püstitatud ehitise kohta käiv regulatsioon.
  68. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga. Õigusaktidest ei tulene, et tsiviilkäibesse sattumisega muutuks õigusliku aluseta püstitatud ehitis seaduslikuks. Ehitise seadustamiseks on ette nähtud kord AÕSRS § 14 lg-s
  69. See norm sätestab järgmist: "Maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on asjaõigusseaduse paragrahv 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa või teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831) § 2
  70. lõikes nimetatud rajatise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid ning ehitist võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub ehitusseaduse alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi." Seega on õigusliku aluseta ehitise seadustamine võimalik üksnes läbi kasutusloa andmise, mis ei tohi rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Õigusliku aluseta ehitise võõrandamine ei muuda seda ehitist seaduslikuks. Seetõttu oli õigusvastane ka vaidlusaluse maa erastamine A. Kadanikule kauplusehoone juurde.
  71. Kolleegium märgib, et käesolevas haldusasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis teeksid selle haldusasja sarnaseks kolleegiumi poolt
  72. novembril 2004 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-43-04, kus kolleegium möönis ehitise seaduslikuks muutumise võimalikkust läbi ehitise aastakümnete pikkuse aktsepteerimise avaliku võimu poolt.
  73. Eeltoodust tulenevalt kuulub R.-E. Raua kassatsioonkaebus rahuldamisele. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistatakse. Kuna tegemist on kahju hüvitamise vaidlusega, kus kahju hüvitamise teisi küsimusi ei ole kohtud veel lahendanud, saadetakse haldusasi halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. Kautsjon tagastatakse. Et asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks, ei võta Riigikohtu halduskolleegium seisukohta R.-E. Raua poolt halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suhtes. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.