← Eesti

3-3-1-50-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-50-07

  1. oktoober 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Imre Annuse kaebus Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus haldusasjas nr 3-04-472 Imre Annuse määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Imre Annuse määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  4. detsembri
  5. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus haldusasjas nr 3-04-
  8. Lugeda Imre Annuse kaebus tähtaegseks ning saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Imre Annus omandas nõudeõiguse endisel Harjumaal, Nehatu vallas endise kinnistu nr 5008 maa suurusega 14,307 ha tagastamiseks. Tallinna Linnavalitsuse
  10. aprilli
  11. a korraldusega nr 763-k otsustati Suislepa tee 25 asuva 607 m2 suuruse maa-ala ostueesõigusega erastamine M. Marmeile ning jäeti rahuldamata I. Annuse taotlus selle maa tagastamiseks, sest maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned maareformi seaduse (MRS) § 6 lg 3 mõttes. Tallinna Linnavalitsuse
  12. juuni
  13. a korraldusega nr 2233-k määrati Suislepa tee 9a asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 617 m
  14. Tallinna Linnavalitsuse
  15. novembri
  16. a korraldusega nr 4610-k otsustati see maa ostueesõigusega erastada J.-V. Reinfeltile, kellele korralduse kohaselt kuuluvad maal asuvad ehitised.
  17. detsembril 1997 sõlmiti maa erastamise ostumüügileping. Tallinna Linnavalitsuse
  18. veebruari
  19. a korraldusega nr 526-k tunnistati Suislepa tee 9a maaüksuse erastamiskorraldused kehtetuks.
  20. aastal pöördus Imre Annus kohtusse nõudega hüvitada talle Tallinna Linnavalitsuse poolt Suislepa tee 9a maa ebaseadusliku mittetagastamisega tekitatud kahju. Tallinna Halduskohtu
  21. detsembri
  22. a otsusega haldusasjas nr 3-1401/2002 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebuse esitajale kahju veel tekkinud ning kahju saaks tekkida pärast Tallinna Linnavalitsuse poolt maa tagastamata jätmise korralduse vastuvõtmist, mil selgub ka kaebuse esitajale kohaliku omavalitsuse poolt MRS § 13 alusel määratava kompensatsiooni suurus. Kohus leidis, et Suislepa tee 9a maa suhtes kehtivate haldusaktide puudumise tõttu ei ole omandireform selle maa osas veel lõppenud ning sisuliselt on võimalik maa suhtes esialgse olukorra ennistamine ja maa tagastamine, st kahju kõrvaldamine muu õiguskaitsevahendiga kui selle hüvitamine. Tallinna Linnavalitsuse
  23. mai
  24. a korraldusega nr 1168-k otsustati jätta I. Annuse taotlus Suislepa tee 9a asuva 617 m2 suuruse maa-ala tagastamiseks rahuldamata, sest sellel maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned MRS § 6 lg 3 mõttes. Suislepa tee 9a paiknevale õigusliku aluseta püstitatud ehitisele on Tallinna Linnavalitsus
  25. märtsil 1992 väljastanud ehitusloa nr
  26. Tallinna Linnavalitsuse
  27. oktoobri
  28. a korraldusega nr 2382-k otsustati I. Annusele määrata kompensatsiooniks Suislepa tee 25 asuva 607 m2 ja Suislepa tee 9a asuva 617 m2 õigusvastaselt võõrandatud maa eest kokku 3672 krooni. Tallinna Linnavalitsuse
  29. juuni
  30. a korralduse nr 4808-k p-ga 1 tagastati I. Annusele aadressil Arnika tee 1/Kupra tee 7 asuv 579 m2 suurune maa. Tallinna Ringkonnakohtu
  31. märtsi
  32. a otsusega haldusasjas nr II-3/134/2001 rahuldati E. Kruusi kaebus ja tühistati linnavalitsuse see korraldus osas, millega otsustati maa tagastada. Tallinna Linnavalitsuse
  33. oktoobri
  34. a korraldusega nr 4471-k määrati Arnika tee 1/Kupra tee 7 asuvate ehitiste teenindamiseks maa suurusega 579 m2 ja otsustati see ostueesõigusega erastada E. Kruusile. Nimetatud krundil paikneva õigusliku aluseta püstitatud ehitise omanikule on väljastatud
  35. jaanuaril 1995 ehitusluba nr
  36. Tallinna Linnavalitsuse
  37. detsembri
  38. a korraldusega nr 2971-k otsustati Imre Annusele mitte tagastada Arnika tee 1/Kupra tee 7 asuvat maad suurusega 579 m2 ning alustada mittetagastatava maa-ala kompenseerimise menetlust. Tallinna Linnavalitsuse
  39. märtsi
  40. a korraldusega nr 402-k otsustati Arnika tee 1/Kupra tee 7 maa kompensatsiooni määramine Imre Annusele.
  41. märtsil 2003 pöördus Imre Annuse esindaja Tallinna Linnavalitsuse poole taotlusega maaüksuste, asukohaga Suislepa tee 9a, Suislepa tee 25 ning Arnika tee 1/Kupra tee 7 mittetagastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 591 068 krooni. Taotleja märkis, et kahjusumma on kehtiv kahjude vabatahtliku ja kohese kohtuvälise hüvitamise korral. Tallinna Linnavalitsus teatas
  42. juuni
  43. a kirjaga, et Imre Annusele kompensatsiooni maksmise küsimuse lahendamine Suislepa tee 9a ja 25 ning Arnika tee 1 osas ei ole poolte kokkuleppel võimalik.
  44. augusti 2003 kirjas nr ÜP-45/03/4037 teatas linnavalitsus, et ei nõustu õigusliku aluse puudumise tõttu Imre Annusele kompensatsiooni poolte kokkuleppel maksma ja jääb
  45. juuni 2003 kirjaga esitatud seisukoha juurde.
  46. Imre Annus esitas
  47. detsembril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tallinna Linnavalitsuselt välja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju summas vähemalt 494 022 krooni. Kaebuse kohaselt on Tallinna Linnavalitsus on seadustanud Suislepa tee 25, Suislepa tee 9a ja Arnika tee 1/Kupra tee 7 kruntidel paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised, millega võeti kaebajalt võimalus maid tagasi saada. Kaebuse esitaja leidis, et kaebus tuleks lugeda tähtaegseks, kuna tulenevalt Tallinna Halduskohtu
  48. detsembri
  49. a lahendist haldusasjas nr 3-1401/2002 arvas kaebaja, et tal on õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse Suislepa tee 9a ja Suislepa tee 25 osas peale
  50. oktoobrit 2003 ning Arnika tee 1/Kupra tee 7 osas peale
  51. märtsi 2004, kui oli selge, kui palju talle hüvitatakse maade mittetagastamise eest linna poolt ja kui suur saab olla tekkinud kahju. Samuti puudus linnavalitsuse
  52. juuni
  53. a ja
  54. augusti
  55. a kirjades kui vaideotsustes vaidlustamisviide.
  56. Tallinna Halduskohtu
  57. detsembri
  58. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati haldusasja menetlus. Määruse kohaselt sätestab Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna Tallinna Linnavalitsuse
  59. augusti
  60. a kirjast nähtuvalt oli kaebajale linnavalitsuse
  61. juuni
  62. a kirjas väljendatud keeldumine teada hiljemalt
  63. augustil 2003, oleks kaebus halduskohtule tulnud esitada hiljemalt
  64. septembril
  65. Seega on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Linnavalitsuse
  66. juuni
  67. a ja
  68. augusti
  69. a kahju hüvitamisest keelduvad kirjad ei olnud vaideotsused, kuid oleks pidanud siiski andma teavet halduskohtusse pöördumise võimalusest ja tähtajast. Olenemata vaidlustamisviite puudumisest pidi kaebaja olema ikkagi teadlik kaebuse esitamise tähtaegadest, kuna tema esindajad H. Annus ning J. Aun pöördusid kaebaja nimel juba
  70. aprillil 2002 linnavalitsuse poole kahju hüvitamise taotlusega, mille rahuldamata jätmisel
  71. septembril 2002 esitas kaebaja J. Auna kaudu täpselt 30 päeva jooksul, so
  72. oktoobril 2002, kahju hüvitamise kaebuse Suislepa tee 9a maa osas Tallinna Halduskohtule. Kuna
  73. märtsi 2004 uue kahju hüvitamise taotlusega pöördus kaebaja linnavalitsuse poole samuti H. Annuse kaudu, pole kohane väide, et kaebuse esitamist takistas kaebaja kogenematus õiguslikes küsimustes.
  74. I. Annus esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu
  75. detsembri
  76. a määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
  77. Tallinna Ringkonnakohtu
  78. märtsi
  79. a määrusega tühistati halduskohtu määrus osaliselt Suislepa 9a maaga seotud kahju hüvitamise nõudes kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise osas. Tühistatud osas tehti uus määrus, millega lõpetati kaebuse menetlus selles osas HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel. Muus osas jäeti halduskohtu määrus muutmata ja I. Annuse määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis järgmist.
  80. HKMS § 24 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab halduskohus asja menetluse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
  81. aastal pöördus I. Annus kohtusse nõudega hüvitada talle Tallinna Linnavalitsuse poolt Suislepa tee 9a maa ebaseadusliku mittetagastamisega tekitatud kahju. Nõue põhines sellel, et Suislepa tee 9a maa erastati ostueesõigusega isikule, kes oli maal asuvate ehitiste omanik ning kellele maa ostueesõigusega erastamise põhjustas ehitiste seadustamine õigusvastaselt välja antud ehitusloaga. Tallinna Halduskohtu
  82. detsembri
  83. a otsusega haldusasjas nr 3-1401/2002 jäeti kaebus rahuldamata. Käesolevas asjas taotleb kaebuse esitaja samuti Suislepa tee 9a maa mittetagastamises seisneva kahju hüvitamist, mis talle tekitati Tallinna Linnavalitsuse poolt ehitusloa väljastamisega
  84. märtsil 1992 Suislepa tee 9a krundi osas. Kaebuse esitaja väitel põhjustas nende ehituslubade väljastamine maa ostueesõigusega erastamise kruntidel asuvate ehitiste omanikele ja maa tagastamise võimatuse. Käesolevas asjas on Suislepa tee 9a maatükiga seoses esitatud kahjunõude näol tegemist kohtusse pöördumisega samas asjas, mis lahendati Tallinna Halduskohtu
  85. detsembri
  86. a otsusega haldusasjas nr 3-1401/
  87. Seega tuleb menetlus kaebuse osas, mis puudutab Suislepa tee 9a maa tagastamata jäämises seisneva kahju hüvitamist, lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel.
  88. Ülejäänud osas on kaebus esitatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. RVastS § 18 lg 2 sätestab erandi kahju hüvitamise kaebuse kohtule esitamise üldisest tähtajast, mis on sätestatud RVastS § 17 lg-s 3 või § 31 lg-s
  89. RVastS § 18 g-s 2 sätestatud juhul tuleb isikul kaebusega kohtusse pöörduda selles sättes märgitud tähtaja jooksul vaatamata sellele, et samaaegselt pole möödunud RVastS § 17 lg-s 3 või § 31 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg. Ka ei saa kahju hüvitamise kaebuste ja taotluse esitamise tähtaegade, sh RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja, kulgemist seada sõltuvusse Tallinna Halduskohtu
  90. detsembri
  91. a otsuses haldusasjas nr 3-1401/2002 antud hinnangust kahjunõude materiaalõiguslikele alustele.
  92. Kuna kaebuse esitaja oli teadlik kohtusse pöördumise tähtaegadest, ei ole vaidlustamisviite puudumine linnavalitsuse otsustes kahju hüvitamise taotluse lahendamise kohta mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Isegi kui RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja küsimus oleks kaebaja jaoks olnud keerukas, arvestades vaidlustamisviite puudumist linnavalitsuse kirjas ning Tallinna Halduskohtu
  93. detsembri
  94. a otsuses võetud seisukohti kaebuse ennatlikkusest, tuleb käesoleval juhul arvestada, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületati väga pika aja - 14 kuu võrra. Piisava hoolsusega tegutsemine ja õigusabi kiirem hankimine oleks taganud vähemalt selle, et tähtaja rikkumine oleks kujunenud tunduvalt väiksemaks. Märkida tuleb ka seda, et kohtusse pöördumisel
  95. detsembril 2004 oli pikk ajavahemik möödunud kõigi haldusaktide vastuvõtmisest, mida Tallinna Halduskohtu
  96. detsembri
  97. a otsuses peeti kahjunõude esitamise eelduseks. Vara tagastamata jätmise korraldused võeti Suislepa tee 25 maatüki osas vastu
  98. aprillil 2003, Suislepa tee 9a osas
  99. mail 2003 ja Arnika tee 1/Kupra tee 7 osas
  100. detsembril 2003, kompensatsiooni määramise korraldused Suislepa tee 9a ja 25 maatükkide osas
  101. oktoobril 2003 ja Arnika tee 1/Kupra tee 7 maatüki osas
  102. veebruaril
  103. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  104. I. Annus esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega lugeda I. Annus tähtaegseks või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.
  105. Ringkonnakohus lõpetas alusetult kaebuse menetluse Suislepa tee 9a osas. Praegune kahjunõue on esitatud põhjendusel, et maa on jäetud ebaõigesti tagastamata. Varem esitatud kahjunõude ajal ei olnud maa mittetagastamine veel otsustatud. Esimese kaebuse aluseks oli eeldus, et tekib kahju. Käesoleva kaebuse aluseks on kahju reaalne tekkimine. Tegemist on erinevatel alustel esitatud kaebustega.
  106. Kaebetähtaeg tuleb ennistada, kuna I. Annus viidi eksitusse kohtusse pöördumise tähtajast Tallinna Halduskohtu
  107. detsembri
  108. a otsusega. Kohus märkis otsuses, et kaebuse esitajal tekib õigus nõuda kahju hüvitamist pärast maa tagastamata jätmise korralduse vastuvõtmist, kui kaebuse esitajale määratud kompensatsioon ei vasta maa tegelikule turuväärtusele.
  109. Kuigi kaebaja esitas linnavalitsusele uue kahjunõude taotluse, toimus see enne, kui võeti vastu maa mittetagastamise korraldused. Seetõttu ei peaks tookordne linnavalitsuse keelduv vastus avaldama kahjunõudele mõju RvastS § 18 lg 2 tähenduses.
  110. Linnavalitsuse
  111. juuni
  112. a ja
  113. juuni
  114. a kirjades puudus vaidlustamisviide.
  115. Linnavalitsus oleks pidanud jätma I. Annuse kahjunõude seniks rahuldamata, kuni maa mittetagastamise korraldused on antud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  116. Halduskohus ja ringkonnakohus on leidnud, et I. Annus ei ole kahju hüvitamise kaebusega kohtusse pöördumisel järginud RvastS § 18 lg-t 2, mis sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohtud leidsid, et I. Annus esitas taotluse haldusorganile kahju hüvitamiseks
  117. märtsil 2003 ning sai keelduva vastuse hiljemalt
  118. augustil 2003, ent kaebuse kohtusse esitas alles
  119. detsembril
  121. Riigikohtu halduskolleegium leiab erinevalt halduskohtust ja ringkonnakohtust, et I. Annuse poolt
  122. märtsil 2003 Tallinna Linnavalitsusele esitatud taotlus ei olnud kahju hüvitamise taotlus RvastS § 17 ja 18 mõttes ning selle rahuldamata jätmisel ei hakanud kulgema 30-päevane tähtaeg kohtusse pöördumiseks RvastS § 18 lg 2 alusel. Seda põhjusel, et taotluse esitamise ajaks ei olnud I. Annusele kahju veel tekitatud. Kahju, mille hüvitamist I. Annus praeguses kohtumenetluses taotleb, seisneb selles, et talle ei tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maad. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluse rahuldamata jätmine ja maa tagastamata jätmine selgub lõplikult haldusaktist, millega otsustatakse maa tagastamata jätta. Käesolevas haldusasjas andis Tallinna Linnavalitsus maa mittetagastamise korraldused järgmiselt -
  123. aprilli
  124. a korraldusega jäeti tagastamata Suislepa tee 25 asuv maa,
  125. mai
  126. a korraldusega jäeti tagastamata Suislepa tee 9a asuv maa ning
  127. detsembri
  128. a korraldusega jäeti tagastamata Arnika tee 1/Kupra tee 7 asuv maa. Seega ei olnud
  129. märtsi
  130. a taotluse esitamise ajaks maade mittetagastamist veel otsustatud. Järelikult ei saa seda taotlust pidada ka kahju hüvitamise taotluseks RvastS § 17 ja 18 mõttes ning selle taotluse rahuldamata jätmisel ei tekkinud I. Annusel kohustust 30 päeva jooksul halduskohtusse pöörduda. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et kahe maatüki (Suislepa 25 ning Suislepa tee 9a asuva maa) osas tehti mittetagastamise otsus I. Annuse taotluse menetlemise ajal.
  131. märtsi
  132. a taotluse õiguslik olemus ei saanud muutuda seetõttu, et haldusorgan otsustas selle taotluse menetlemise ajal maa mittetagastamise.
  133. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et Suislepa tee 9a osas on kaebus esitatud samas asjas, mis lahendati Tallinna Halduskohtu
  134. detsembri
  135. a otsusega. Tol korral kohtusse pöördumise ajaks ei olnud veel antud Suislepa tee 9a mittetagastamise korraldust. Seega on käesoleva nõude alus teine. Kolleegium märgib, et ehkki käesolevas asjas on I. Annusele kahju tekitatud maa mittetagastamise korraldustega, tuleb asja sisulisel lahendamisel kontrollida eeskätt nende haldusaktide õiguspärasust, mis viisid maa mittetagastamiseni, s.o maa erastamise korraldusi ning neile eelnenud haldusakte, mis seadustasid vaidlusalusel maal asunud ehitised. Kui algsed haldusaktid osutuvad õigusvastasteks, tähendab see ka neile tuginenud haldusaktide, sh maa mittetagastamise korralduste õigusvastasust.
  136. I. Annuse määruskaebus kuulub eeltoodud põhjendustel rahuldamisele. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ning saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.