RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 1047 lg 4 alusel kohustada kostjat ümber lükkama Interneti portaalis Delfi see, et hageja olevat ära andnud Kapole oma agentuuri ja sai selle eest alalise elamisloa; 2)

§ 1043

alusel sisse nõuda kostjalt tema kasuks 20 000 krooni talle tekitatud kahju hüvitamiseks.

1. Kohus kinnitas
2. oktoobri
3. a määrusega hageja ja AS Delfi vahelise kompromissi ja lõpetas menetluse hagis AS Delfi suhtes, kuna tuvastati, et hageja head nime ja au teotava ning ebaõigeid andmeid sisaldava kommentaari autor on Genrikh Dyss.
4. septembri
5. a määrusega kaasas kohus kostjana menetlusse Genrikh Dyssi.
6. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja pole kunagi omaks võtnud, et kirjutas kommentaari. Kommentaari võis kirjutada keegi, kes moonutas veebilehel saatja arvuti andmeid, tungis kostja arvutisse või kasutas kostja arvutit kostja teadmata (mõni kostja külalistest). Kostja leiab, et avaldatud andmed ei saanud hagejale kahju tekitada ning kahju tekkimise ja kommentaari vahel puudub põhjuslik seos.
7. Harju Maakohus jättis
8. detsembri
9. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et kostja kirjutas viidatud kommentaari. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on endine KGB ohvitser. Hageja selgitas, et teda häirib kommentaaris väide, nagu oleks hageja kaitsepolitseile avaldanud oma agentuuri (agendid). Ülejäänud väited (sõjaväeline auaste, elamisluba, turvafirma olemasolu) hageja au ega head nime ei riku. Kohus leidis, et agentide avaldamise väitega ei saa hageja head nime ega au Eesti Vabariigis teotada. Võõrriigi agentide avaldamine Kaitsepolitseile on Eesti riigile lojaalne käitumine ning selle väite esitamine ei ole õigusvastane tegu

§ 1045tähenduses.

Hagejal puudub alus nõuda kahju hüvitamist.

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. märtsi
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 ei korranud ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagejale Delfi kommentaaris omistatud tegevus - KGB agentide nimekirja edastamine Eesti Vabariigi kaitsepolitseile - ei ole objektiivselt isiku au ja head nime kahjustav. Au kahjustamiseks peab tegevus lisaks isiku enda subjektiivsele hinnangule olema ka objektiivselt hukka mõistetav. Tegemist ei ole kuriteoga, nagu apellant ekslikult leiab, ja ka mitte ühiskonna poolt taunitava teoga. Eesti Vabariigi julgeoleku huvides on kaitsepolitseil vajalik omada teavet isikute kohta, kes tegid koostööd Eestit okupeerinud riigi julgeoleku organitega. Nimetatud tegevuse omistamine, kui see ka tegelikkuses aset ei leidnud, ei saa Eestis elavaid ja Eesti Vabariiki tunnustavaid isikuid häbistada ja põhjustada neile hüvitavat kahju. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja arvates on ringkonnakohus vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus ei andnud kostja avaldatud andmete tõesuse või vääruse kohta hinnangut. Hageja esitas hagi

§ 1047

lg-te 1 ja 2 alusel, väites, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid ja et need andmed teotasid tema au. Hageja arvates tuli kohtul kontrollida, kas kostja avaldatud andmed olid väärad ja kas need teotasid hageja au.

§ 1047

lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja (kostja) ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohtuotsusest ei nähtu, et kostja oleks tõendanud avaldatud andmete tõesust. Riigikohus selgitas

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesuse või vääruse saab kohtumenetluses kindlaks teha. Kuigi ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks tuvastada

§ 1047

lg 1 ja lg 2 kohaselt hageja isikut puudutavate avaldatud andmete tõesust või väärust, ei takistanud see ringkonnakohtul otsuse tegemist. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg 4 ja lg 5 nõudeid. Ringkonnakohus rikkus ka materiaalõiguse normi, jättes kohaldamata põhiseaduse § 17, mille kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Ringkonnakohus ei kohustanud kostjat andmeid ümber lükkama. Hageja esitas kostja vastu kaks nõuet: ta palus välja mõista kahju 20 000 krooni ning kohustada kostjat tegelikkusele mittevastavaid andmeid ümber lükkama.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Ringkonnakohus jättis

§ 1047lg-s 4 sisalduva ümberlükkamise kohustuse kohaldamata.

1. Kostja pole kassatsioonkaebusele vandeadvokaadi vahendusel vastanud. TsMS § 218 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi Riigikohtule tsiviilkohtumenetluses üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
2. Hageja esindaja esitas
3. septembril
4. a taotluse kostjalt kohtukulude 4500 krooni väljamõistmiseks kassatsiooniastmes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
6. Hagiavalduse resolutsioonis soovis hageja järgmist: "

§ 1047

lg 4 alusel palun kohustada kostjat avaldama internet-portaalis Delfi hageja head nime ja au laimavate vale andmete sellest, et ta, olevat, andis ära KAPO-le kõik oma agentuuri ja selle eest sai alalise elamisloa, ümberlükkamist.

§ 1043

alusel palun sisse nõuda kostjalt hageja kasuks 20 000 krooni talle tekitatud kahju hüvitamiseks." Seega soovis hageja: 1) et kostja poolt tema kohta avaldatud ebaõiged andmed (agentuuri avaldamine ja selle eest alalise elamisloa saamine) lükataks ümber ning 2) kuna nimetatud valeandmed kahjustasid tema head nime ja au, siis hüvitataks temale tekitatud mittevaraline kahju. Maakohus leidis, et agentide avaldamine ei saa hageja head nime ega au Eesti Vabariigis teotada. Võõrriigi agentide avaldamine kaitsepolitseile on Eesti riigile lojaalne käitumine ning selle väite esitamine ei ole õigusvastane tegu

§ 1045tähenduses.

Hagejal ei ole alust nõuda kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja ei korranud maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et hagejale omistatud tegevus - KGB agentide nimekirja edastamine Eesti Vabariigi kaitsepolitseile - ei ole objektiivselt isiku au ja head nime kahjustav. Agentide nimekirja edastamine ei ole kuritegu ega ühiskonna poolt hukka mõistetav tegu.

1. Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 654 lg-t 4, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milliseid õigusakte kohus otsuse tegemiseks kohaldas. Selliselt on ringkonnakohus rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 1, mille järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud.
2. Jättes muutmata maakohtu otsuse nõustus ringkonnakohus TsMS § 442 lg 5 rikkumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Kuna hageja esitas maakohtule selgelt väljendatud nõuded (vt otsuse p 11) , siis tuleb kohtuotsuse resolutsioonis ühemõtteliselt ja selgelt võtta seisukoht mõlema nõude rahuldamata jätmise või rahuldamise osas. Kohtuotsuse resolutsiooni "jätta hagi rahuldamata "ei ole selge ja ühemõtteline. Kohtuotsusest tervikuna ei selgu, kas ja miks jättis kohus rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. 14.

§ 1047

lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kolleegium rõhutab, et

§ 1047

lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Riigikohus märkis

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, et puudub mõistlik õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu ongi nende ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (

§ 1043

). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (

§ 1047lg 1).

Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte.

1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et Eesti Vabariigi julgeoleku huvides on kaitsepolitseil vajalik omada teavet isikute kohta, kes tegid koostööd Eestit okupeerinud riigi julgeoleku organitega. Kuid kolleegium ei nõustu sellega, et nimetatud tegevuse omistamine (agentuuri avaldamine kaitsepolitseile alalise elamisloa vastu), kui see tegelikkuses aset ei leidnud, ei saa Eestis elavate ja Eesti Vabariiki tunnustavate isikute au teotada ja head nime kahjustada.
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §st 3, jaotatakse kohtukulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt läbivaatamise tulemustest. Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik