RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-2-3-07 18

§ 21lg-t 3 rikkudes kinnitanud seadusega vastuolus oleva kompromissi.

Vaidlustatud määrusega on kohus otsustanud ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiguste üle.

§ 14

lg 3 p 1 alusel oleks seega tulnud avaldaja Põllu tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118 kinnistu omanikuna menetlusse kaasata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks muu hulgas asjaolu, et menetlusosalisele ei ole seaduse kohaselt menetlusest teatatud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

1. Tallinna Linnaplaneerimise ameti kirjalikus vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta. TLPA on seisukohal, et avaldajal puudub õigus teistmisavalduse esitamiseks, kuna ta on kompromissis nimetatud kinnistu
2. juulil 2007 võõrandanud AS-le Infortar. Kuivõrd teistmisavalduse esitaja ei ole kinnistu omanik, ei saa vaidlustatud kohtulahend enam tema õigusi puudutada.
3. Villu Otsmanni kirjalikus vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei ole selles asjas ilmnenud teistmise aluseks olevaid uusi asjaolusid. Samuti ei ole tehtud kohtulahendit teistmisavalduse esitaja suhtes. Kompromiss on siduv üksnes selle pooltele ega mõjuta seetõttu avaldaja õigusi ja kohustusi. Teistmisavalduse esitaja õigused oma omandi ehitustingimuste planeerimisel ja kujundamisel ei ole muutunud, muu hulgas on avaldajal õigus vaidlustada oma õigusi rikkuvaid haldusakte. Kompromissis on üksnes fikseeritud kohaliku omavalitsuse kohustus arvestada planeerimismenetluses kohalike elanike huvidega. See ei muuda KOV kohustust käituda oma tegevuse teiste adressaatide suhtes õiguspäraselt.
4. AS YIT Ehitus kirjalikus vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta. TLPA lubadus teha tulevikus kõik endast olenev, et Sanatooriumi pargi edasine planeerimine toimuks kompromissi kohaselt, ei riku avaldaja õigusi. Ükski TsMS §-s 702 toodud teistmise alustest ei ole praegusel juhtumil sobiv ega põhjendatud.
5. Hermes Projektijuhtimine OÜ kirjalikus vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei selgu teistmisavaldusest, milline uus asjaolu on ilmsiks tulnud. Avalduses tuginetakse TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alusele, milleks on menetlusosalise kohtusse kutsumata jätmine. Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et ta polnud antud vaidluses menetlusosaline.
6. Kompromissis nimetatud kinnistu uus omanik AS Infortar esitas avalduse kolmanda isikuna menetlusse astumiseks. Avalduse kohaselt võidakse nii teistmisavalduse läbivaatamisel kui kohtumääruse tühistamise korral asja uuel läbivaatamisel otsustada AS Infortar õiguste ja kohustuste üle. Riigikohtule esitatud seisukohas peab AS Infortar teistmisavaldust põhjendatuks. Tallinna Ringkonnakohtu kinnitatud kompromiss sisaldab kokkulepet SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla kuulunud kinnistu ehitusõiguse vähendamise kohta, seega oleks kohus pidanud ta menetlusse kaasama. Kohus seda ei teinud, seega on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi olemas alus määruse teistmiseks. Menetlust lõpetavas lahendis saab kohus kinnitada üksnes kaebuse esemega seonduvaid kokkuleppeid. Põllu tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118 kinnistu ehitusõiguse osas pole kunagi vaidlust olnud. Seadusega on vastuolus kokkulepe, mis kohustab vastustajat sooritama kolmanda isiku õigusi rikkuvaid toiminguid. Haldusorgan ei saa omal äranägemisel vähendada kolmanda isiku krundil ehitusõiguse mahtu või lubada teha selleks kõik endast oleneva. Sellist kompromissi ei ole haldusorganil võimalik täita.
7. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas täiendava seisukoha teistmisavaldusele esitatud vastuväidete osas. Õige on väide, et pärast teistmisavalduse esitamist läks kinnistu Põllu tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118 omandiõigus üle AS-le Infortar. Avalduses vaidlustatud kohtulahendi tegemise ajal oli kinnistu omanikuks aga avaldaja, kes oleks seega tulnud menetlusse kaasata. Kinnistu hilisem võõrandamine ei muutnud ringkonnakohtu määrust õiguspäraseks. Küsimus, kes tuleb kinnistu omanikuna menetlusse kaasata, tuleb lahendada asja uuel menetlemisel ringkonnakohtus.
8. Riigikohtu halduskolleegiumi
9. oktoobri
10. a määrusega haldusasjas nr 3-3-2-3-07 kaasati AS Infortar

§ 14lg 3 p 1 ja Ts

MS § 210 lg 3 teise lause alusel kolmanda isikuna menetlusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Avaldaja palub teista Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuli
3. a määrust haldusasjas nr 3-06-188, millega kinnitati menetlusosaliste vaheline kompromiss ning lõpetati asja menetlus. Teistmisavaldus esitati Riigikohtule
4. augustil
5. Avaldaja leiab, et nimetatud lahendiga on otsustatud tema õiguste ja kohustuste üle teda menetlusse kaasamata. 14.

§ 75

lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid ja -määruseid menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks tsiviilkohtumenetluses sätestatud teistmise alused. TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi on teistmise aluseks ka see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud, või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. 15.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt on menetlusosaliseks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema õiguste ja vabaduste üle. Juhul, kui SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla jäeti menetlusnorme rikkudes kohtumenetlusse kaasamata, on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi olemas alus vaidlustatud lahendi teistmiseks. Teistmisavalduse lahendamiseks tuleb seega selgitada, kas ringkonnakohtu määrusega otsustati SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiguste üle.

1. Vaidlustatud määrusega kinnitatud kompromissi p 2 sisaldab järgmist tingimust: "Tallinna Linnaplaneerimise Amet teeb kõik endast oleneva, et Sanatooriumi pargi edasisel planeerimisel vähendada olemasoleva ehitusõiguse mahtu, sealhulgas eraldi Sihi tn 118/ Põllu tn 61/ Pargi tn 4 asuva hoone (nn punane haiglahoone) osas vähemalt 20%."
2. Planeerimisseaduse § 9 lg 4 kohaselt määratletakse krundi ehitusõigusega mh hoonete suurim lubatud arv krundil, suurim lubatud ehitusalune pindala ning hoonete suurim lubatud kõrgus. Ehitusõiguse mahu vähendamine mõjutab otseselt kinnistu omaniku õigusi oma omandi kasutamisel. Vaidlustatud lahendi mõju avaldaja õigustele sõltub järelikult sellest, milline on kompromissi p-s 2 nimetatud tingimuse tähendus avaldaja kinnistu ehitusõiguse määratlemisele.
3. Kompromissi punkt 2 ei ole sõnastatud TLPA jaoks rangelt siduvana. Tegemist on aga konkreetset kinnistut puudutava ning arvuliselt täpselt kindlaks määratud tingimusega. Amet on võtnud endale kohustuse teha kõik endast oleneva kompromissis kokkulepitu saavutamiseks. Selline kohustus võib kolleegiumi hinnangul haldusorgani kaalutlusruumi kitsendada, suunates teda langetama kompromissis kokkulepitule vastavat otsust. Samas ei ole kompromissis võetud kohustus kinnistu ehitusõiguse määratlemisel asjassepuutuv kaalutlus.
4. jaanuari
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-3-1-04 leidis kolleegium, et kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks piisab sellest, et kohtulahend toob eeldatavasti kaasa toimingud, mis võivad mõjutada kolmanda isiku õigusi. Kolleegiumi hinnangul saab ka käesolevas asjas vaidlustatud lahendi puhul mõju avaldaja õigustele eeldada. Hoolimata kompromissis kokkulepitu range siduvuse puudumisest TLPA-le, tekitab see edaspidises kinnistu ehitusõiguse määratlemise menetluses paratamatult kahtlusi kaalumise õiguspärases teostamises.
6. Õige on V. Otsmanni kirjalikus vastuses väljendatud seisukoht, et teistmisavalduse esitajal on õigus vaidlustada tulevikus tema kinnistu ehitusõiguse kohta antavaid ning tema õigusi rikkuvaid haldusakte. Juhul, kui kinnistu ehitusõigus otsustatakse asjassepuutumatuid kaalutlusi arvesse võttes, saab kinnistu omanik taotleda otsuse tühistamist. See ei tähenda aga, et teistmisavalduse esitamine oleks kohatu viis kinnistu omaniku õiguste kaitsmiseks. Ülalviidatud lahendis leidis kolleegium, et kui jõustunud kohtulahend või sellega kinnitatud kokkulepe kohustab vastustajat sooritama mingi toimingu, siis võib kohtumenetlusse kaasamata kolmas isik vaidlustada selle toimingu, kui see rikub tema õigusi. Võimalus vaidlustada kohtulahendi alusel sooritatav haldustoiming ei takista aga kohtuvigade parandamise avalduse esitamist. Seega ei mõjuta kinnistu ehitusõigust määratlevate hilisemate aktide vaidlustamise võimalus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õigust esitada teistmisavaldus, kui alus selleks on olemas. Lisaks on kolleegiumi hinnangul uue vaidluse vältimiseks otstarbekam probleemi lahendamine käesolevas menetluses.
7. Vastuses teistmisavaldusele asus TLPA seisukohale, et vaidlustatud kohtulahend ei saa enam mõjutada avaldaja õigusi, kuna ta on kompromissis nimetatud kinnistu aadressiga Tallinn, Põllu tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118 võõrandanud AS-le Infortar. Toimikusse lisatud materjalide kohaselt on kanne kinnistu omandiõiguse ülemineku kohta AS-le Infortar tehtud kinnistusraamatusse
8. augustil
9. Asjaõigusseaduse § 641 järgi on kinnisomandi ülendamiseks nõutav nii asjaõigusleping kui ka kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega oli SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teistmisavalduse esitamise ajal
10. augustil veel kompromissis nimetatud kinnistu omanik ning sai esitada oma õiguste kaitseks teistmisavalduse. Kinnistu uue omaniku AS Infortar kaasas kolleegium
11. oktoobri
12. a määrusega

§ 14lg 3 p 1 ja Ts

MS § 210 lg 3 teise lause alusel menetlusse kolmanda isikuna. 21. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et teistmisavaldus on põhjendatud. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse osas, millega lõpetati haldusasja menetlus ja kinnitati menetlusosaliste vaheline kompromiss. Kolleegium jätab ringkonnakohtu määruse jõusse osas, millega kaasati Hermes Projektijuhtimine OÜ menetlusse kolmanda isikuna. Asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann