Obsah (5)

§ 19§ 263§ 24§ 25§ 4

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-63-07 Otsuse kuupäev 1. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

) § 4 lg 3 mõttes, oli samaaegselt alates

1. jaanuarist 2001 kuni väärteoprotokolli koostamise ajani ka OÜ H juhatuse liige ja osanik. Alates
2. jaanuarist 2001 kuni
3. novembrini 2005 tegi I. K. Aa hooldekodu direktorina igakuiselt majandustehinguid OÜ-ga H, rikkudes sellega

§ 19

lg 2 p-st 2, § 24 lg-st 1 ja § 25 lg 1 p-st 3 tulenevat keeldu teha tehinguid juriidilise isikuga, mille juht- või järelevalveorgani liige ametiisik on.

1. Ida Politseiprefektuuri
2. jaanuari
3. a otsusega karistati I. K. eelmises punktis kirjeldatud teo eest

§ 263järgi rahatrahviga 15 trahviühikut ehk 900 krooni.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas maakohtule kaebuse I. K. kaitsja Reigo Kala, kes taotles selle otsuse tühistamist ja I. K. suhtes väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise või aegumistähtaja möödumise tõttu.
2. Viru Maakohtu
3. mai
4. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja lõpetati I. K. suhtes väärteomenetlus

§ 24

lg 1 ja

§ 25lg 1 p 3 rikkumise osas.

Maakohus karistas I. K.

§ 263järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 600 krooni selle eest, et I.

K. oli Aa Hooldekodu direktorina, s.o ametiisikuna

§ 4lg 3 mõttes ajavahemikus 1.

jaanuar 2001 kuni 21. detsember 2006 OÜ H juhatuse liige, rikkudes sellega

§ 19lg 2 p 2 nõudeid.

Maakohus leidis, et kuna väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses sisalduv teokirjeldus I. K. poolt

§ 24

lg 1 ja § 25 lg 1 p 3 rikkumise kohta on ebakonkreetne ja pole üheselt mõistetav, siis puudub kohtul võimalus kontrollida kohtuvälise menetleja poolt tõendatuks loetud faktilisi asjaolusid. Põhjendatud on kaitsja seisukoht, et segane ja ebakonkreetne süüdistus rikkus olulisel määral menetlusaluse isiku kaitseõigust. Seetõttu tuleb

§ 24lg 1 ja § 25 lg 1 p 3 rikkumise osas väärteomenetlus I.

K. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Samas luges maakohus tõendatuks, et I. K. rikkus ametiisikuna

§ 19

lg 1 ja lg 2 p 2 nõudeid, olles Aa hooldekodu direktorina samaaegselt ka OÜ H ainukene osanik ja juhatuse liige. Kohus märkis, et selle piirangu rikkumist on väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses piisavalt selgelt kirjeldatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. K. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja I. K. suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator on seisukohal, et karistades I. K.

§ 19

lg 2 p 2 rikkumise eest, väljus maakohus VTMS § 87 nõudeid eirates väärteoprotokolli piiridest, kuna kohtu poolt inkrimineeritud rikkumist ei ole väärteoprotokollis I. K-le süüks arvatud. Ühtlasi rikkus maakohus nii toimides I. K. kaitseõigust. Ida Politseiprefektuuri koostatud väärteoprotokollis ja karistusotsuses sisalduvast teokirjeldusest nähtub üheselt, et I. K. on karistatud üksnes tehingute tegemise eest juriidilise isikuga, mille juhtorgani liige ta on. 6. Kassatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja jätta kassatsiooni rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonivastuses leitakse, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastab

§ 19

lg 2 p 2 sätestatud koosseisule, menetlusaluse kaitseõigust ei ole rikutud ja maakohus pole väärteoasja arutamise piiridest väljunud.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Maakohus karistas I. K.

§ 263järgi etteheitega, et I.

K. rikkus

§ 19

lg 2 p 2 nõudeid sellega, et olles Aa Hooldekodu direktorina ametiisik

§ 4lg 3 mõttes, oli ta ajavahemikus 1.

jaanuar 2001 kuni 21. detsember 2006 OÜ H juhatuse liige. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et

§ 19

lg 2 p-st 2 tulenev äriühingu juht- või järelevalveorganisse kuulumise keeld, mille rikkumist ta I. K-le ette heitis, laieneb üksnes

§ 4lg-s 1 nimetatud ametiisikutele. I. K. kui Ida

Viru Maavalitsuse (valitsusasutuse) hallatava Aa hooldekodu direktor ei olnud ametiisik

§ 4lg 1 tähenduses.

9. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 sätestab, et sama seaduse järgi on ametiisik § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Seega saab ametiisikuks

§ 4

lg 1 mõttes olla üksnes riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on leidnud, et

§ 4

lg-s 1 nimetatud ametniku ja koosseisuvälise teenistuja mõiste sisustamisel tuleb lähtuda avalikku teenistust reguleerivast normistikust, eeskätt avaliku teenistuse seadusest (ATS) (vt Riigikohtu erikogu

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-117-01 - RT III 2002, 9, 84). Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik (§ 6 lg 1). Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks (§ 6 lg 2). Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu (§ 8).
3. Aa hooldekodu ei ole käsitatav ühegi ATS § 2 lg-s 2 nimetatud riigi ametiasutusena ega ATS § 2 lg-s 3 ette nähtud kohaliku omavalitsuse ametiasutusena. Aa hooldekodu kuulub Ida-Viru Maavalitsuse haldusalasse. Ida-Viru Maavalitsus ise on vabariigi valitsuse seaduse (VVS) § 39 lg 3 esimeses lauses nimetatud valitsusasutus ja seega ka riigi ametiasutus ATS § 2 lg 2 p 5 mõttes. Aa hooldekodu on aga Ida-Viru Maavalitsuse kui valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Selliste asutuste õigusliku staatuse määratleb VVS § 43, mis muu hulgas sätestab, et valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
4. Kuna Aa hooldekodu ei ole ametiasutus, vaid riigi ametiasutuse (valitsusasutuse) hallatav asutus, ei olnud ka I. K. Aa hooldekodu direktorina käsitatav ametnikuna ATS § 6 lg 1 mõttes ega tema ülesandeid täitva koosseisuvälise teenistujana seega ei saanud ta olla ka ametiisik

§ 4lg 1 tähenduses.

Analoogilisele seisukohale asus ka Riigikohtu erikogu

1. veebruari
2. a otsuses asjas nr 3-1-1-117-01, leides et kuna nii ametniku kui ka tema ülesandeid täitva koosseisuvälise teenistuja staatus tekib teenistuse või töötamisega ametiasutuses, ei ole ametiasutuse hallatava asutuse juhti võimalik lugeda ametiisikuks

§ 4lg 1 tähenduses.

Ühtlasi märgib kolleegium, et kuna Aa hooldekodu polnud mitte vallavõi linnaametiasutuse, vaid maavalitsuse hallatav asutus, on ekslik maakohtu seisukoht, et I. K. oli ametiisik

§ 4lg 3 mõttes.

12. Seda, et I. K. ei olnud Aa hooldekodu kui valitsusasutuse hallatava asutuse direktorina ametiisik

§ 4

lg 1 mõttes, kinnitab ka

§ 4lg 2 p 26, mis loeb ametiisikuks valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi.

Seega oli I. K. ametiisik

§ 4lg 2 tähenduses, mitte aga sama paragrahvi esimese lõike mõttes.

13. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p-s 26 nimetatud ametiisikutele laienevad küll näiteks

§ 19

lg-s 4 sätestatud tegevuspiirang ning sama seaduse neljandas peatükis ette nähtud toimingupiirangud, ent mitte

§ 19lg 2 p-s 2 kehtestatud keeld olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige.

Seega ei kehtinud

§ 19lg 2 p-st 2 tulenev piirang I.

K. suhtes ja teda ei saa selle rikkumise eest ka

§ 263järgi karistada.

Nimetatud põhjusel tuleb väärteomenetlus I. K. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

1. Kuna väärteomenetlus I. K. suhtes tuleb lõpetada, puudub Riigikohtul vajadus käsitleda kassatsioonis esitatud väiteid.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-dest 1 ning 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
3. mai
4. a otsuse osas, millega I. K. karistati

§ 263järgi.

Kriminaalkolleegium lõpetab I. K. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse, rahuldades kaitsja kassatsioonis esitatud taotluse. Osas, millega maakohus väärteomenetluse I. K. suhtes lõpetas, jätab kriminaalkolleegium kohtuotsuse muutmata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi