RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON

lduse nr 13-k ja Maa-ameti

1. detsembri
2. a ettekirjutuse nr 6.2-2/13292 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus haldusasjas nr 306-341 AS Esfil Tehno kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Rahuldada AS Esfil Tehno kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a ja Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsused haldusasjas nr 3-06-341 osas, millega mõisteti AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Maa-ameti enda kanda. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Sillamäe Linnavalitsus andis
10. novembril 2005

lduse nr 545-k, milles nõustus Sillamäe linnas Tolstoi tn 7f, 7g ja 7h asuvate ehitiste ja nende teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisega AS-le Esfil Tehno.

1. detsembril 2005 tegi Maa-amet MRS § 38 lg 2 p-le 3 tuginedes Sillamäe Linnavalitsusele ettekirjutuse nr 6.2-2/13292 tunnistada eelmainitud Sillamäe Linnavalitsuse
2. novembri
3. a

ldus nr 545-k kehtetuks. Sillamäe Linnavalitsuse 12. jaanuari 2006. a

ldusega nr 13-k tunnistati Sillamäe Linnavalitsuse 3. novembri 2005. a

ldus nr 545-k kehtetuks.

1. AS Esfil Tehno esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse
2. jaanuari
3. a

lduse nr 13-k ja Maa-Ameti

1. detsembri
2. a ettekirjutuse nr 6.2-2/13292 tühistamiseks.
3. Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a otsusega jäeti AS Esfil Tehno kaebus rahuldamata. Kohus mõistis menetluskuludena AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja 7344 krooni.
6. AS Esfil Tehno esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
7. Tartu Ringkonnakohtu
8. märtsi
9. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Tartu Halduskohtu otsus tühistati osaliselt ning tehti tühistatud osas uus otsus, millega rahuldati AS Esfil Tehno kaebus osaliselt ning tühistati Sillamäe Linnavalitsuse
10. jaanuari
11. a

ldus nr 13-k ja mõisteti Sillamäe Linnavalitsuselt AS Esfil Tehno kasuks välja esimeses kohtuastmes kantud menetluskulud 5900 krooni ja teises astmes kantud menetluskulud 5940 krooni. AS Esfil Tehno kaebus Maa-ameti ettekirjutuse tühistamiseks jäeti rahuldamata ning mõisteti AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 5928 krooni. Esimeses kohtuastmes Maa-ameti kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust ringkonnakohus ei muutnud. Ringkonnakohus leidis, et Sillamäe Linnavalitsuse 12. jaanuari 2006. a

ldus on motiveerimata, samuti oli teostamata kaalutlusõigus haldusakti kehtetuks tunnistamisel ning

ldus kuulub seetõttu tühistamisele. Maa-ameti

1. detsembri
2. a ettekirjutuse osas kaebus rahuldamisele ei kuulu, kuna see ei olnud adresseeritud kaebuse esitajale, vaid Sillamäe Linnavalitsusele kui maa erastamismenetluses eeltoimingute tegijale ja Maa-ameti ettekirjutusest ei tulenenud kaebuse esitaja õigustele või kohustustele mingeid tagajärgi. Seega ei rikkunud see ettekirjutus AS Esfil Tehno subjektiivseid õigusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. AS Esfil Tehno esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus osas, millega mõisteti AS-ilt Esfil Tehno välja Maa-ameti menetluskulud ja jäeti jõusse Tartu Halduskohtu
6. oktoobri
7. a otsus AS-lt Esfil Tehno Maaameti kasuks väljamõistetud menetluskulude osas. Halduskohtumenetluses vastustaja esindajana osalenud Toomas Kutti näol on tegemist Maa-ameti töötajaga, kes töötab Maa-ameti ruumides, kasutab Maa-ameti telefoni ning saab palka, mille pealt Maa-amet maksab sotsiaalmaksu ja peab kinni tulumaksu. T. Kutti ei ole advokaat ja ei ole registreerinud ennast füüsilisest isikust ettevõtjana. Seega ei saanud kohtud käsitada T. Kuttit lepingulise esindajana. Olukord, kus Maa-ameti töötaja esindab haldusorganit lepingu alusel, on vastuolus Vabariigi Valitsuse
8. detsembri
9. a määrusega nr 326 kinnitatud "Kohtus riigi lepingulise esindamise

ga" (edaspidi Kord). Kassaatorile teadaolevalt ei ole T. Kuttit kantud justiitsministri kinnitatud riigile õigusabi osutajate nimekirja.

1. Maa-ameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses märgitakse, et T. Kutti ei ole Maa-ameti töötaja. Maa-ameti peadirektor on T. Kuttiga sõlminud
2. detsembril 2005 õigusabilepingu tähtajaga 3 aastat.

§ 4

lg 2 sätestab, et kaalukal põhjusel võib riigi lepinguliseks esindajaks valida isiku, keda ei ole riigile õigusabi osutajate nimekirja kantud. Kuna justiitsminister kehtestas

1. aasta lõpus, et riigile
2. aastal õigusabi osutamise avalikul konkursil saavad osaleda üksnes advokaadibürood, otsustas Maa-ameti peadirektor riigi esindamisel kohtus kasutada

§ 4lõikes 2 sätestatud erinormi.

Kaalukateks põhjusteks, miks valiti lepinguliseks esindajaks T. Kutti, on professionaalsus ja riigi kohtus esindamise pikaajaline kogemus, mis tagavad riigi huvide kaitsmise parimal võimalikul moel, lisaks on T. Kutti poolt pakutav teenus 3-4 korda odavam advokaadibüroode poolt pakutavast. Maa-ameti ametnike osalemise

l kohtumenetluses pidanuks Maa-amet tegema kulutusi - maksma ametnikele kohtuasja menetlemiseks kulunud aja eest töötasu, lähetuses viibitud päevade eest lähetuskulusid, tasuma transpordikulud jne.

1. Sillamäe Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele teatatakse, et ollakse nõus Tartu Ringkonnakohtu menetluskulude jaotusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas AS-lt Esfil Tehno menetluskulude väljamõistmine Maa-ameti kasuks oli põhjendatud.
3. Riigikohtu halduskolleegium on
4. juuni
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07 leidnud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Põhimõtteliselt sama seisukohta on kolleegium väljendanud korduvalt ka varem (vt nt
6. mai
7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01;
8. oktoobri
9. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05;
10. mai
11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-07). Oma
12. oktoobri
13. a otsuses haldusasjas nr 33-1-48-05 märkis kolleegium, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, ent sellisel juhul tuleb arvestada, et hoolimata kaebuse rahuldamata jätmisest ei pruugi kohus kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulusid välja mõista. Seega võib haldusorgan välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse

l.

1. Maa-amet osales haldusasja menetluses seetõttu, et vaidlustati tema
2. detsembri
3. a ettekirjutust. Maa-amet tegi ettekirjutusega MRS § 38 lg 2 p 3 alusel Sillamäe Linnavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavalitsuse
4. novembri
5. a

ldus nr 545-k "Maa ostueesõigusega erastamise kohta seisukoha andmine" ning paluti Maaametit kirjalikult informeerida kõigist Tolstoi 7F, 7G ja 7H maaüksustega seoses vastuvõetud otsustest. Kolleegium leiab, et see haldusasi ei väljunud Maa-ameti igapäevase põhitegevuse raamidest. Vaidlustatud haldusakt oli antud Maa-ameti poolt tema ühe funktsiooni - maareformialase järelevalve - täitmisel. Kohtumenetluses käis vaidlus selle haldusakti õiguspärasuse üle ning AS Esfil Tehno kaebeõiguse üle selle haldusakti suhtes. Seetõttu ei olnud Maa-ameti kasuks menetluskulude väljamõistmine põhjendatud.

1. Kuna Maa-amet oleks pidanud enda esindamisega käesolevas kohtumenetluses ise toime tulema, tuleb AS Esfil Tehno kassatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsus tühistatakse osas, millega mõisteti AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud ning osas, millega jäeti halduskohtu otsus AS-lt Esfil-Tehno Maa-ameti kasuks menetluskulude väljamõistmise osas tühistamata. Tartu Halduskohtu otsus tühistatakse osas, millega mõisteti AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja menetluskulud.
2. Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks märkida järgmist. Vastuses kassatsioonkaebusele on Maaamet märkinud, et Maa-ameti peadirektor on T. Kuttiga sõlminud

§ 4lg 2 alusel 29.

detsembril 2005 õigusabilepingu kolmeks aastaks.

§ 4reguleerib riigi lepingulise esindaja valimist.

Selle paragrahvi esimene lõige sätestab, milline haldusorgan otsustab kohtuvaidluse keerukusest lähtudes riigi lepingulise esindaja kasutamise ja valib riigile õigusabi osutajate nimekirjast lepingulise esindaja. Sõnad "kohtuvaidluse keerukusest lähtudes" viitavad sellele, et selline valik peab olema ühekordne ning lähtuma konkreetsest kohtuvaidlusest.

§ 4

lg 2, millele tugineb Maa-amet, sätestab, et kaalukal põhjusel võib riigi lepinguliseks esindajaks valida isiku, keda ei ole riigile õigusabi osutajate nimekirja kantud. Kolleegiumi hinnangul saab seda sätet koostoimes § 4 lg-ga 1 tõlgendada vaid selliselt, et kaalukas põhjus muu isiku esindajaks valimisele peab olema ühekordne ning konkreetses kohtuvaidluses tõusetunud vajadustest lähtuv. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann