3-1-1-70-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-70-07 Otsuse kuupäev

1. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Kohtuasi V.Z. väärteoasi ühistranspordiseaduse § 546 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus väärteoasjas nr 4-07-1769 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.Z. kaitsja vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoober 2007 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja, Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgenson RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsus V.Z. väärteoasjas ühistranspordiseaduse § 546 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. V.Z-le koostati
10. märtsil 2007 väärteoprotokoll selle kohta, et ta teostas
11. märtsil 2007 kell 22.30 hotell X juurest Tallinna lennujaama tasulist sõitjatevedu (taksovedu), omamata veoliigile vastavat sõidukikaarti. Sellega rikkus V.Z. ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 49 lg 1 p-s 7 sätestatut. Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakonna vanemspetsialist Margus Kehi
12. aprilli
13. a otsusega karistati V.Z-t ÜTS § 546 järgi rahatrahviga 150 ühikut, s.o 9000 krooni.
14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse V.Z. kaitsja vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu V.Z. teos. Kaitsja märkis, et V.Z. ei teostanud tasulist sõitjatevedu, vaid sõidutas hotelli X juures oodanud meesterahva lennujaama tasuta. Samuti leidis kaitsja, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, matkides väärtegu. Alternatiivselt taotles kaitsja V.Z. karistuse vähendamist.
15. Harju Maakohus jättis
16. mai
17. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja karistusotsuse muutmata. Kohus leidis, et tasulise sõitjateveo teostamist tõendavad tunnistajate S.S-i ja I.K. ütlused ning asjaolu, et V.Z. poolt kasutatud autol oli hinnakiri pesula teenuste hinnakirjaga, mis sarnanes taksoteenuste hinnakirjaga. Kohus ei tuvastanud, et transpordiameti töötajad oleksid V.Z. suhtes kasutanud väärteo matkimist, sest transporditöötajad olid koos politseiametnike ja telereporteritega lennujaamas tööl ega saanud kuidagi ette näha, et V.Z. viibib sel ajal hotelli X juures, kust toimetab S.S-i lennujaama. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Harju Maakohtu
19. mai
20. a otsuse peale esitas kassatsiooni V.Z. kaitsja K. Suvalova, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaitsja leiab, et tasulise taksoveoteenuse osutamine V.Z. poolt ei ole tõendatud. Kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, sest V.Z. on ÜTS § 546 järgi süüdi tunnistanud tunnistajate S.S-i ja I.K. poolt kohtuvälises menetluses antud ütluste alusel. Samuti on kaitsja jätkuvalt seisukohal, et kohtuvälise menetleja ametnikud matkisid väärtegu, mis ei ole aga väärteomenetluse seadustiku sätete kohaselt lubatud. Juhul kui Riigikohus leiab, et V.Z. täitis oma teoga väärteokoosseisu, palub kaitsja alternatiivselt vähendada V.Z. rahatrahvi.
21. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis Riigikohtu istungil, et kassatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, sest V.Z. karistamine on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et kui kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. mai
24. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Mõistetavalt käib see ka tunnistaja ütluste kohta. Väärteomenetluse seadustiku § 99 lg 8 kohaselt võib tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused avaldada, seda aga juhul, kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud. Kriminaalkolleegium on ka märkinud, et sellisel juhul on kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine põhjendatud vaid olukorras, kui põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda, on mõjuv ja sellised mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. novembri
26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-107-04 - RT III 2004, 34, 356, p 9). Ka on kriminaalkolleegium selgitanud, et õigus tunnistajat küsitleda on vajalik nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks kui ka ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks (viidatud otsuse p 7).
27. Käesolevas väärteoasjas tugines maakohus otsuse tegemisel määravas ulatuses kahe tunnistaja - S.S-i ja I.K. poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustele. Kohtusse neid tunnistajaid aga ei kutsutud. Jättes mõjuva põhjuseta tagamata menetlusaluse isiku õiguse tunnistaja küsitlemiseks rikuti V.Z. kaitseõigust, samuti jättis kohus sellega kasutamata võimaluse kontrollida kaebuse väiteid võimalikust väärteomenetlusõiguse rikkumisest, s.o väärteo võimalikust matkimisest kohtuvälise menetleja poolt. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses, sest kõnealune rikkumine on kaasa toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse.
28. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
29. mai
30. a otsuse V.Z. väärteoasjas ÜTS § 546 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe