RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 28 lg 3 kohaselt ei tohi Tartu Vangla piirata kõnesid advokaadile. Kaebaja väitel saab Tartu Vanglas kauplusest sisseoste teha vaid reedeti. Seetõttu oli vajalik advokaadile helistamine graafikuvälisel päeval selleks, et advokaat korraldaks raha kandmise kaebaja isikuarvele enne reedet. Kaebajal oli advokaadiga vastav kokkulepe. Tartu Vanglas tohib kasutada ainult vangla poest ostetud Turbo kõnekaarti, teiste kõnekaartide kasutamist ei võimaldata. Kaebaja arvates on selline piirang seadusevastane. Kuna Tartu Vangla ei võimaldanud kaebuse esitajal advokaadile helistada, siis avanes kaebajal võimalus vangla kauplusest sisseoste teha alles

1. oktoobril 2006, mistõttu ei olnud tal plastmasstopse, kirjamarke, ümbrikke ega rohelist teed. Oma tervisliku seisundi tõttu peab kaebaja jooma lahjat rohelist teed. Plastmasstopside puudumise tõttu pidi kaebuse esitaja jooma metallist kruusist ning samuti puudus võimalus kirjade kirjutamiseks, sest kirjatarbeid ei olnud.
2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla kodukorra p 16.2.2 kohaselt võimaldatakse E-hoone II sektsioonis asuvatel kinni peetavatel isikutel kasutada telefoni reedeti. Taksofoni kasutamise piirang eeluuritavate hoones tuleneb peamiselt kaadriprobleemist. Kuna
3. september 2006 oli kolmapäev, ei kuulunud kaebaja taotlus rahuldamisele. Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 52 lg 2 nõuete järgmiseks ei ole võimalik tagada kõigile kinnipeetavatele helistamisvõimalust kõigil nädalapäevadel ja soovitud kellaaegadel. Kaebaja viide Tartu Vangla kodukorra p-le 16.2.4 ei ole asjakohane, kuna see reguleerib nende kinnipeetavate helistamisvõimalusi, kellel on telefonikõned uurija, prokuröri või kohtu korraldusel keelatud. Kaebaja suhtes ei ole selliseid piiranguid kehtestatud. Kinni peetavatele isikutele helistamisvõimaluse tagamiseks sõlmib vangla teenust pakkuva ettevõttega lepingu. Seni pakkus Tartu Vanglas telefonioperaatori teenuseid Elion, mistõttu müüdi vangla kaupluses Elioni telefonikaarte. Käesoleval ajal pakub telefonioperaatori teenuseid aga CSC Telecom ning seetõttu on müügil üksnes telefonikaart Turbo. Eesti vanglad ei müü Elioni ja Voiceneti kõnekaarte ning nende kasutamine vanglas on õigusvastane. Vastustaja oli seisukohal, et kaebajale ei ole tekitatud ka vanglaametnike tegevuse või tegevusetuse läbi kahju. Kaebaja väide, et
4. septembril 2006 helistamise mittevõimaldamise tõttu ei saanud ta kauplusest telefonikaarti osta ega reedel helistada, ei ole tõsiseltvõetav. Ka
5. septembril pidi kaebajal olema helistamiseks kõnekaart ning kuna helistamist ei toimunud, pidanuks olema võimalik
6. septembril helistamiseks kasutada sama kõnekaarti. Samuti on kaebaja vanglasisesele isikuarvele
7. septembril 2006 laekunud 500 krooni ning päev varem on kaebaja tasunud kaupluses 301.15 krooni suuruse arve. Seega on kahju tekkimise põhistamisel kohatu viidata kaupluse kasutamise võimatusele.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. jaanuari
10. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et vangla kodukord on üldkorraldus, mis on vaidlustatav halduskohtus. Vastavalt

§-s 28 sätestatule võimaldatakse kinni peetavatele isikutele telefoni kasutamist, kui selleks on tehnilised tingimused, ning VSE § 51 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud telefoni ning vanglal on kohustus võimaldada telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpne telefoni kasutamise kord nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra p 16.2.2 reguleerib E-hoones kinni peetavate isikute poolt telefoni kasutamist, mille kohaselt võimaldatakse reedeti taksofoni kasutada 2., 4.,

1. ja
2. sektsioonis asuvatel isikutel. Tartu Vangla kodukorra p 16.2.2 alusel kehtestatud graafik tagab võrdsed võimalused helistamiseks kõigile kinni peetavatele isikutele. Vastustaja selgituste kohaselt võimaldatakse ametiisikutele, samuti kaitsjale helistamist põhjendatud taotluse korral ka graafikuväliselt. See, et
3. septembril 2006 kaebuse esitajale erandit ei tehtud, ei tähenda veel, et kodukorra punktis 16.2.2 sätestatud telefoni kasutamise kord oleks vastuolus vangistusseaduse ja muude vangistust reguleerivate õigusaktidega. Halduskohus leidis, et puudub alus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kasutada vanglas kõiki telefonikaarte, mitte ainult Turbo kõnekaarti.

§ 28

lg 2 kohaselt toimub telefoni kasutamine kinnipeetava kulul, mis tähendab, et kinnipeetav saab soetada telefonikaardi vangla vahendusel, kasutades selleks oma isikuarvel vanglasiseseks kasutamiseks olevat raha. Elioni ja Voiceneti kõnekaartidele saab kõneaega laadida ka väljastpoolt vanglat, mis tähendab, et telefoni kasutamine ei toimuks sel juhul kinnipeetava kulul ning seetõttu ei ole Eesti vanglates võimalik eelnimetud kõnekaarte osta ja kasutada. Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebuse esitaja taotluse tühistada Tartu Vangla kodukorra ps 16.2.4 viimases lauses sõnad "arvestades päevakava ja taksofoni kasutamise graafikut". Kaebuse esitaja telefoni kasutamise avalduse rahuldamata jätmise aluseks oli kodukorra p 16.2.2, mitte 16.2.

1. Kaebaja tervise halvenemine pärast helistamise mittevõimaldamist
2. septembril 2006 pole tõendatud. Vastustaja esitas kohtule vangla arsti tõendi, millest nähtub, et maksavalude tekkimist kaebas kinnipeetav juba enne eelnimetatud kuupäeva. Samuti on
3. septembril 2006 laekunud kaebuse esitaja vanglasisesele isikuarvele 500 krooni ning
4. septembril on kaebaja tasunud kaupluses arve summas 301 krooni ja 15 senti. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kahju tekkimise osas viitab kaebaja alusetult kaupluse kasutamise võimatusele ja sellest tulenevatele tagajärgedele.
5. R. Alver esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist põhjusel, et halduskohus ei suhtunud haldusasja süvenenult. Apellant taotles Tallinna Vangla kodukorra viimist vastavusse Vangla sisekorraeeskirjaga, st võimalust helistada advokaadile iga päev, mitte ainult helistamiseks ettenähtud päeval ja üks kord nädalas 10 minutit, samuti Tartu Vangla kohustamist lubada vanglas kasutada kõiki taksofoni kõnekaarte.
6. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldustega ning jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

§ 28

lg-s 3 sätestatut ei ole rikutud, kuna apellant ei soovinud kaitsjaga arutada mitte õigusalase nõustamisega seotud küsimusi, vaid soovis kaitsja abi isikuarvele raha kandmiseks. Samuti puudub ringkonnakohtul alus kohustada Tartu Vanglat võimaldama kinnipeetavatel kasutada kõiki kõnekaarte, mitte ainult Turbo kõnekaarti, kuna Elioni ja Voiceneti kõnekaartidel puhul ei ole võimalik jälgida seda, et telefoni kasutamine toimuks ainult kinnipeetava kulul. Halduskohus jättis õigustatult rahuldamata taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna helistamise mittevõimaldamine ei olnud põhjuseks kaebuse esitaja tervise halvenemisele ja seega puudub ka alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Samuti ei takistanud helistamise keelamine kaebuse esitajal kauplusest vajalike esemete ostmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Rein Alver palub Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses kohtuotsused tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 28

lõiget 3, leides, et kaitsjale helistamise võimaldamine on põhjendatud õigusalase nõustamise soovi korral, mitte aga isikuarvele raha kandmise eesmärgil.

§ 28lg-s 3 sätestatu on absoluutne keeld.

Kaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju väljamõistmist summas 15 000 krooni ning Tartu Vangla kohustamist võimaldada helistada kaitsjale ja riigiasutustele 7 päeva nädalas ning kasutada selleks kõiki telefonikaarte, mitte ainult kõnekaarti Turbo.

1. Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning kohtuotsused muutmata. Helistamise aeg ei saa olla piiramatu, sest sellisel juhul ei oleks võimalik tagada kõikidele kinni peetavatele isikutele võrdseid võimalusi telefoni kasutamiseks. Kui vangla muudaks kehtivat helistamise korda ning võimaldaks eelvangistushoones viibivatel kinni peetavatel isikutel piiramatult ning neile sobival ajal riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ametnikele ja kaitsjale helistada, tooks see kaasa nimetatud asutustele ja isikutele helistamise ettekäändel piiramatu erakõnede tegemise. Tulenevalt Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-103-06 on Tartu Vangla teinud CSC Telecomile ettepaneku lepingu muutmiseks, et võimaldada taksofonidest helistada ka muude kõnekaartidega, mitte ainult kõnekaardiga Turbo. Käesolevaks hetkeks ei ole lepingutingimusi veel muudetud, ent CSC Telecom on andnud selleks suulise nõusoleku. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Riigikohtu halduskolleegium võtab esmalt seisukoha laetavate kõnekaartide lubatavuse kohta (I). Seejärel käsitleb kolleegium küsimust, kuidas tõlgendada

§ 28

lg 3 teist lauset, mille kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, ning otsustab kassatsioonkaebuse taotluste lahendamise (II). I 9.

§ 28lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus ning telefoni kasutamine kinnipeetava kulul.

Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vangla pole seadust rikkunud, võimaldades kinni peetavatel isikutel kasutada helistamiseks ainult Turbo kõnekaarte. Laetava kõneajaga kõnekaartide (nt Elioni ja Voicenet kõnekaart) kasutamisel puudub vanglal võimalus jälgida, et telefoni kasutamine toimuks ainult kinnipeetava kulul. Riigikohtu halduskolleegium käsitles laetavate kõnekaartide kasutamist 1. märtsi 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, leides otsuse punktis 10, et

§ 28

lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt kirjavahetuse ja telefoni kasutamine peab toimuma kinnipeetava kulul, tähendab seda, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kirjavahetuseks ja telefonikõnede pidamiseks vangla kulul. Arvesse tuleb võtta ka

§ 23

lg-s 1 sätestatud eesmärki soodustada vanglavälist suhtlemist ning sotsiaalsete sidemete säilitamist. Kolleegium jääb nimetatud lahendis toodud põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata käesolevas asjas.

§ 28

lg 2 ja ka § 96 lg 2 ei keela kinnipeetaval ega vahistatul helistada vastuvõtja arvel või laetava kõneajaga kõnekaardiga. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium õigusvastaseks Tartu Vangla toimingut, millega võimaldati Rein Alveril kasutada helistamiseks ainult kindlaksmääratud kõnekaarti, mitte aga kaebaja poolt soovitud kõnekaarte. II 10.

§ 28

lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised võimalused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Eeltoodu kehtib ka vahistatu puhul (§ 96 lg 1).

§ 28

lg 3 määrab kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse organid ning isikud, kellele helistamist vangla piirata ei tohi. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 28

lgt 3, leides, et kaitsjale helistamise võimaldamine on põhjendatud vaid õigusalase nõustamise soovi korral, mitte aga isikuarvele raha kandmise eesmärgil.

§ 28

lõikes 1 on sätestatud üldine telefoni kasutamise õigus ning järgnevates lõigetes on täpsustatud telefoni kasutamise korda, määratledes ka telefoni kasutamise piiramise võimalused. Kolleegium on seisukohal, et seadusandja on selgesõnaliselt ette näinud direktori kaalutlusõiguse ainult juhul, kui kinni peetavale isikule helistamisvõimaluse andmine võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustada vangistuse täideviimise eesmärke üldiselt. Vanglal ei ole helistamise piirangu kehtestamisel õigust piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega laieneb

§ 28

lõikest 3 tulenev keeld terviklikult kogu paragrahvile, mitte kitsalt üksnes

§ 28

lg 3 esimeses lauses sätestatule.

§ 28

lg 3 on vastastikuses seoses

§ 28lg-ga 1.

Kolleegium möönab, et teatud erakorralise sündmuse korral (näiteks rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga) on vanglal õigus

§ 28

lg-s 3 märgitud ametiisikutele ning kaitsjale helistamise osas kehtestada ajutisi piirangud. 11. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu käsitlusega, mille kohaselt ei ole vangla

§ 28

lg-t 3 rikkunud seetõttu, et kaebuse esitaja eesmärgiks ei olnud kaitsjaga arutada tema õigusalase nõustamisega seotud küsimusi, vaid advokaadi abil isikuarvele raha saamine. Kolleegium on seisukohal, et kinni peetaval isikul puudub kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad kaitsjale või teistele

§ 28lg-s 3 nimetatud isikutele helistamise soovi.

Helistamise taotluse motiveerimise kohustust Vangistusseadus ega Vangla sisekorraeeskiri ette ei näe. Samuti ei ole seadusandja seadnud kaitsjale helistamise õigust sõltuvusse helistamise eesmärgist. 12. Kolleegium on aga seisukohal, et kohtud ei ole tuvastanud, kas kaebuse esitaja soovis helistada kaitsjale, advokaadist esindajale või tuttavale, kelleks võib olla ka advokaat. Kohtud ei ole motiveerinud, miks ja millistele tõenditele tuginedes käsitatakse käesolevas asjas kaebuse esitaja soovi helistada advokaadile kui kaitsjale helistamist

28 lg 3 mõttes. Riigikohtu halduskolleegium on käsitlenud kaitsja ja esindaja erinevusi haldusasjas nr 3-3-1-30-05, leides, et kaitsja staatus kriminaalmenetluses ei pruugi lõppeda tema kaitsealuse suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisega ning kaitsjana tuleb käsitada ka isikuid, kes kaitsja seaduslike volituste olemasolul soovivad vangistuses viibivatele süüdimõistetutele osutada õigusabi. Kolleegium leiab, et

§ 28lg 3 kohaldamisel tuleb eristada kaitsjat ja esindajat.

Haldusasjas nr 3-3-1-21-05 leidis kolleegium, et kinnipeetava lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioonis ei ole silmas peetud kokkusaamisi esindajaga, vaid kriminaal- või väärteomenetluse tähenduses kaitsjaga. Esindajaga peab kinnipeetaval olema võimalik kohtuda põhjendatud vajaduse korral. Kolleegium on seisukohal, et

§ 28

lg-s 3 sätestatud telefonikõnede piiramise keelu puhul on silmas peetud eelkõige helistamist kriminaal- või väärteomenetluse tähenduses kaitsjale. Tsiviil- või halduskohtumenetluse tähenduses esindaja puhul tuleb hinnata helistamise vajaduse olulisust ning graafikuvälisel ajal helistamiseks peab olema mõjuv põhjus. 13. Kolleegium leiab, et

§ 28

lg 3 ebaõige tõlgendamise ning advokaadi ja kaebaja suhte hindamata jätmise tõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Sellist rikkumist ei ole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 16.2.2 täieliku ja p 16.2.4 osalise tühistamise ning mittevaralise kahju väljamõistmise nõude lahendamine on tihedas seoses kaebaja ja advokaadi suhte hindamise tulemusest, ei saa kolleegium võtta seisukohta nende nõuete põhjendatuse kohta. Asja uuel läbivaatamisel peab Tartu Halduskohus uuesti lahendama Tartu Vangla toimingute õiguspärasuse küsimuse, tuvastades selleks vajalikud asjaolud, samuti võtma seisukoha Tartu Vangla kodukorra p 16.2.2 täieliku ja p 16.2.4 osalise tühistamise ning mittevaralise kahju väljamõistmise nõude põhjendatuse kohta. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld