← Eesti

3-1-1-67-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-67-07 Otsuse kuupäev 12. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Koh

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel mõisteti D.B-le 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Need kuriteod pani D.B. toime

  1. aastal, s.o enne Tallinna Linnakohtu
  2. jaanuari
  3. a kohtuotsuse kuulutamist. Sama otsusega tunnistati D.B. süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega üheks aastaks kuritegude eest, mille ta oli pannud toime
  4. aasta veebruaris, s.o Tallinna Linnakohtu
  5. jaanuari
  6. a kohtuotsusega määratud katseajal.

§ 238

lg 2 alusel mõisteti nende kuritegude eest karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 5.

jaanuari

  1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu vangistuse võrra ning liitkaristusena mõisteti ärakandmiseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kohus märkis, et mõistetud karistused kulgevad paralleelselt, kuid ärakandmisele kuulub neist raskeim, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
  2. D.B. esitas apellatsiooni, milles ta ei nõustu mõistetud karistusega järgmistel põhjustel. Tallinna Linnakohtu
  3. jaanuaril
  4. a kuulutatud kohtuotsus jõustus alles
  5. juunil
  6. a ja sellest tulenevalt ei olnud kõnesolevas asjas kohtul õigust mõista KarS § 209 järgi eraldi karistust
  7. a veebruaris toimepandud kuriteoepisoodide eest ja võtta arvesse neid liitkaristuse mõistmisel. Veel juhib D.B. tähelepanu maakohtu otsuses olevale veale ärakandmisele kuuluva karistuse pikkuse osas. D.B. selgitas, et on asunud õiguskuulekale teele ning palub ka seetõttu kergendada karistust.
  8. Tallinna Ringkonnakohtu
  9. juuni
  10. a kohtuotsusega rahuldati apellatsioon osaliselt. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsust ning määras D.B. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 4.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole rikkunud KarS § 65 lg 2 sätteid ning on moodustanud liitkaristuse õigesti, liites omavahel Tallinna Linnakohtu
  11. jaanuari
  12. a kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistusele pärast selle otsuse tegemist D.B-le süüksarvatavate tegude eest mõistetud karistused. Ringkonnakohus selgitas seejuures, et KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel ei oma õiguslikku tähendust mitte konkreetse kohtuotsuse jõustumise aeg, vaid selle kuulutamise hetk. 4.2 Kasutades KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust, täpsustas ringkonnakohus maakohtu otsust D.B. olukorda kergendavas suunas ning määras ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. MENETLUSOSALISTE SELGITUSED RIIGIKOHTUS
  13. D.B. kaitsja Juho-Enn Aule esitas kassatsiooni, milles palus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada D.B-le mõistetud karistuse osas ja kergendada seda. Kassatsioonis korratakse taas apellatsioonis esitatud väiteid KarS § 65 lg 2 sätete ebaõige kohaldamise kohta. Kaitsja palub D.B. karistuse küsimuse otsustamisel Riigikohtus arvestada tema õiguskuulekat elu, tööle asumist ja kahjude osalist heastamist.
  14. Riigikohtu istungil toetas kaitsja esitatud kassatsiooni, prokurör palus jätta kassatsiooni rahuldamata, sest ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  15. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et kassatsioonis sisalduvad väited ei anna alust D.B-le mõistetud karistuse kergendamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega motiveeritud, miks D.B-le mõistetud karistust ei kergendata ning Riigikohus nõustub nende põhistustega.
  16. Samas leiab Riigikohus, et Harju Maakohus on ebaõigesti mõistnud D.B-le liitkaristuse. Riigikohus on oma varasemates otsustes korduvalt selgitanud, et kui osa kuritegusid on toime pandud enne süüdimõistvat kohtuotsust (süütegude hiljem tuvastatud kogum) ja osa kuritegudest on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimise vabastamisel määratud katseajal (kohtuotsuste kogum), tuleb liitkaristuste mõistmisel kohaldada nii KarS § 65 lg 1 kui ka § 65 lg 2 sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendeid kriminaalasjades 3-1-1-112-04 - RT III 2004, 38, 385; 3-1-1-31-06 - RT III 2006, 20, 184). Käsitletavas kriminaalasjas ongi D.B. pannud osa kuritegusid (
  17. novembrist kuni
  18. detsembrini
  19. a) toime enne
  20. jaanuari
  21. a kohtuotsust, osa aga pärast selle kohtuotsuse kuulutamist katseajal (
  22. veebruarist kuni
  23. veebruarini
  24. a). 8.1 Vastavalt KarS § 73 lg-le 4 mõistetakse süüdimõistetule, kes paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, liitkaristus KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Seega, arutades
  25. veebruaril
  26. a D.B. süüdistusasja, pidi Harju Maakohus mõistma esmalt karistuse
  27. veebruarist kuni
  28. veebruarini
  29. a KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüksarvatud kuritegude kogumi eest. Mõistes nende kuritegude eest 8 kuud vangistus, pidi maakohus seejärel liitma KarS § 65 lg 2 alusel
  30. jaanuari
  31. a kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse 7 kuud vangistust, saades 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Edasi tuli kohtul mõista karistus
  32. novembrist kuni
  33. detsembrini
  34. a toimepandud kuritegude kogumi eest ning viimasena moodustada lõplik liitkaristuse KarS § 65 lg 1 alusel, liites 1 aasta ja 3 kuud ning 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Jättes lõpliku liitkaristuse D.B-le mõistmata ja märkides, et mõistetud vangistused kulgevad paralleelselt ning et ärakandmisele kuulub üksnes raskeim karistus, kohaldas Harju Maakohus ebaõigesti kriminaalseadust - KarS § 65 lg-tes 1 ja 2 ning § 73 lgs 4 sätestatut. Kuna sellise ebaseadusliku otsusega kergendati D.B. olukorda ja nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus vaatasid D.B. süüdistusasja läbi kaitsja kaebuse alusel, siis puudus nii ringkonnakohtul ja puudub ka Riigikohtul võimalus Harju Maakohtu otsust selles osas tühistada.
  35. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
  36. juuni
  37. a otsuse D.B. süüdistusasjas muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.