Obsah (5)

§ 10§ 24§ 221§ 223§ 220

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 221 lg-st 3 hakkas 30-päevane tähtaeg sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks kulgema

1. märtsil
2. a ning hagi esitamise tähtpäevaks oli
3. aprill
4. a. Hagi esitati maakohtule alles
5. aprillil
6. a. Seda asjaolu tõendab ka maakohtu pitser hagiavaldusel. Kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lg-t 1, § 66, § 423 lg-t 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 137 tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
7. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Samuti taotles hageja ringkonnakohtult käekirjaekspertiisi tegemist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis
9. juuni
10. a määrusega maakohtu määruse lõppjärelduse muutmata, kuid muutis maakohtu määruse põhjendusi.
11. Ringkonnakohus leidis, et ole põhjendatud hageja taotlus teha käekirjaekspertiis. Seadusest ei tulene, nagu peaks võlgnik ise täitma täitmisteate kättetoimetamise akti.

§ 10

lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide, sh täitmisteate kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustik ei näe ette teisiti.

§ 24lg-s 2 sätestatakse täitmisteates märgitavad kohustuslikud andmed.

Täitemenetluse seadustik ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri eraldi täitmisteate kättetoimetamise akti vormistamist. Täitmisteate kättetoimetamise akti vorm on kehtestatud justiitsministri

1. detsembri
2. a määruse nr 58 "Kohtutäiturimäärustik" lisana
3. Selle vormi kohaselt tuleb võlgnikul või võlgniku esindajal oma allkirjaga kinnitada täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist. Seega ei oma täitmisteate kättetoimetamise tõendamisel tähtsust, kes täitis täitmisteate kättetoimetamise aktis kättetoimetamise aega kajastava lahtri, sh märkis akti kättetoimetamise kuupäeva ja kellaaja. Täitmisteate kättetoimetamise akti allkirjastamisega kinnitab võlgnik nii täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist kui ühtlasi ka muid aktis märgitud andmeid. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maakohus hagi esitamise tähtaegsust lähtuvalt täitmisteate kättetoimetamise aktis märgitust. Nagu nähtub kohtutoimiku lehel 210 olevast täitmisteate kättetoimetamise akti koopiast (mille vastavust originaalile on kohtunik kinnitanud oma allkirjaga), sai hageja täitmisteate kätte
4. märtsil
5. a kell 12.
6. Seega hakkas sellest kuupäevast alates kulgema ka

§ 221

lõikes 3 sätestatud 30-päevane tähtaeg sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Tähtaeg möödus

1. aprillil
2. a. Eeltoodud asjaoludel tuleneb hagi läbivaatamata jätmise alus TsMS § 423 lg 2 p-st 2, mitte TsMS § 423 lg-st 3, nagu märkis maakohus.

§ 221

lg 3 kohaselt lõpeb võlgniku õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 30 päeva möödudes temale täitmisteate kättetoimetamisest arvates. Seega ei ole pärast nimetatud tähtaja möödumist võimalik saavutada hagi eesmärki, s.o sundtäitmise välistamist

§ 221alusel.

Tekkinud olukorras ei oleks hagi menetlemine kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega, kuivõrd hagi tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et hagejal puudus pärast

1. aprilli 2006 õigus pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust hageja väited selle kohta, et
2. märtsil
3. a viibis ta eraarsti vastuvõtul ja 4.-
4. märtsini 2006 haiglaravil. Eraarsti vastuvõtul viibimine
5. märtsil
6. a ei välista hagejale täitmisteate kättetoimetamist samal kuupäeval. Iseseisvat tähendust ei oma asjas ka täitmisteate kättetoimetamise aktile märgitud võlgniku aadress. TsMS § 309 kohaselt võib menetlusdokumendi isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Tähelepanuta tuleb jätta
7. aprillil
8. a ringkonnakohtule hageja esitatud täiendavad tõendid ja taotlused. Hageja esindaja kinnituse kohaselt sai ta maakohtu määruse kätte
9. veebruaril
10. a. Sellest kuupäevast algas hageja arvates kaebuse esitamise tähtaja kulgemine. Tulenevalt TsMS §de 659 ja 634 koosmõjust võib määruskaebust muuta ja täiendada üksnes kuni edasikaebetähtaja lõpuni, s.o praegusel juhul hiljemalt
11. märtsini
12. a. Hageja ei ole esitanud niisuguseid uusi asjaolusid, mis oleksid saanud talle teatavaks alles pärast maakohtu määruse peale edasikaebamise tähtaja möödumist, ega põhjendanud ka taotluste asjakohasust. Ka ei ole hageja esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis takistanuks tal täiendavaid tõendeid ja taotlusi esitada varasemas menetlusstaadiumis.
13. aprilli
14. a määruskaebuse täiendused tuleb tähelepanuta jätta veel seetõttu, et hageja on nendes sisuliselt vaidlustanud Harju Maakohtu
15. aprilli
16. a määrust, millega maakohus oli jätnud rahuldamata hageja määruskaebuse ja edastanud kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Sellist liiki kohtumääruse peale ei ole menetlusosalisel õigust edasi kaevata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt jätsid kohtud tähelepanuta hageja esitatud tõendid selle kohta, et täitmisteatele on hageja teadmata juurde kirjutatud number "3" sõna "märts" ette; samuti selle kohta, et hageja tervis halvenes
18. märtsil ja ta pöördus
19. märtsil arsti poole, kes suunas ta kuni
20. märtsini haiglaravile. Seega on 30-päevase tähtaja jooksul 8-päevane ajavahemik, mis tulenevalt TsÜS §-st 163 peatab aegumise. Ringkonnaohus eelistas kostjat, tuginedes määrust tehes viimase esitatud tõenditele, jättes hindamata hageja poolt esimesel võimalusel esitatud tõendid. Arusaamatu on ringkonnakohtu väide, et täitmisteadet ei peagi kirjutama üks isik. Hilisemad juurdekirjutused on lubamatud.
21. Kostja leidis, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 ning lg 5 alusel tühistada ja asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 alusel menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
23. Kohtud on

§ 221

lg-s 3 sätestatud 30-päevast tähtaega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks ekslikult pidanud menetlustähtajaks.

§ 221lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg.

Riigikohus on

1. veebruaril
2. a tehtud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 muu hulgas leidnud, et alates
3. jaanuarist
4. a kehtiv

§ 223

lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja.

§ 221

lõige 3 sõnastus ("Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist") on sarnane

§ 223

lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, ..."). Ei ole mõistlikku põhjendust käsitada

§ 221

lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt

§ 223lg-s 1 sätestatud tähtajast.

Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades nt

§ 220

lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et

§ 221lg-s 3 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg. Maakohus rikkus Ts

MS § 669 lg 1 p 5, jättes määruse olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu kostja taotlusele kohaldada hagi aegumist ning teha vaheotsus, jättes seega käsitlemata küsimuse, kas

§ 221lg-s 3 võib olla sätestatud hagi aegumistähtaeg.

See rikkumine viis ebaõige lahendi tegemisele, millele ei ole pööranud tähelepanu ka ringkonnakohus. Seetõttu tuleb TsMS § 692 lg 5 esimese lause alusel tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus ning asi tuleb tagasi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

1. Kolleegium märgib, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-192-02, p 19). Praeguses vaidluses taotles kostja hagi aegumise kohaldamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht hagi aegumise küsimuses, lähtudes

§ 221lg-s 3 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise tähtajast.

Muu hulgas tuleb võtta seisukoht ka käekirjaekspertiisi tegemise kohta, kui hageja sellise taotluse esitab. 12. Vastuseks määruskaebuse väitele täitmisteate koostamise kohta märgib kolleegium, et ringkonnakohus on õigesti lähtunud

§ 24lg-st 2 ja justiitsministri 22.

detsembri

1. a määrusest nr 58, leides, et täitmisteate kättetoimetamise akti ei pea võlgnik ise täitma. Iseenesest on õige määruskaebuse seisukoht, et hiljem ei või ilma õigusliku aluseta aktile juurdekirjutusi teha. Ebaõige on määruskaebuse väide, et ringkonnakohus jättis hageja väited ja tõendid hageja haiguse ja täitmisteatele võimaliku juurdekirjutuse kohta hindamata. Maakohus on andnud hinnangu täitmisteate originaalile (tõendeid haiguse kohta maakohtule ei esitatud). Ringkonnakohus on hinnanud mõlemat väidet. Alusetu on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud eelistasid menetluses õigustamatult kostjat.
2. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks lühidalt käsitleda riigilõivu tasumise küsimust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagiasjas hagihind asjas taotletu harilik väärtus. TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Kolleegium märgib, et praeguses asjas on hageja ja kohtud määranud hagihinna ja riigilõivu suuruse õigesti. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu