← Eesti

3-3-1-66-07

Obsah (4)§ 197§ 209§ 153§ 154

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 197 lg 2 p 1 järgi teenistustasu, mille alusel talle algselt pension määrati, st Piirivalveameti piiriosakonna ülema teenistustasu. Selle ametikoha ametipalga ja auastmetasu muutumise tõttu pidas avalduse esitaja niisugust ümberarvutamist endale soodsamaks. Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2005. a otsuse kohaselt haldusasjas nr 2-3/324/05 tulnuks eelnimetatud avaldus rahuldada, kuna

§ 197

lg 2 andis võimaluse arvutada ümber ka selline pension, mis ei põhine kaitseväelase pensionieelse viimase ametikoha teenistustasul. Pensioni taotleja oli pensioni arvutamise aluseks valinud talle soodsaima teenistustasu ning ka sellise teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumine on pensioni suurendamist tingiv asjaolu

§ 209lg 1 mõttes.

  2. märtsil 2004 taotles E. Ääro pensioni ümberarvutamist tagasiulatuvalt alates
  3. jaanuarist 2004, võttes arvesse Vabariigi Valitsuse
  4. märtsi
  5. a määrust nr 66, millega suurendati palgaastme K18 kuupalgamäära alates
  6. jaanuarist
  7. Pensioniameti
  8. mai
  9. a otsusega arvutati pension ümber avalduse esitamise päevast (
  10. märts 2003), pensioni suuruseks määrati 8231 krooni ning pensioni arvutamise aluseks olevaks teenistustasuks 11 094 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  11. märtsi
  12. a otsusega haldusasjas nr 3-04-276 Pensioniameti viimati nimetatud otsuse ja kohustas Pensioniametit pensioni ümberarvutamise taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades kohtuotsuse motiive. Otsuses leiti, et pensioni ümberarvutamisel on ebaõigesti jäetud ümber arvutamata teenistustasu koosseisus olev väljateenitud aastate tasu. Samuti leidis ringkonnakohus, et kaebajal puudub õigus pensioni arvestamisele koloneli auastmetasu alusel.
  13. E. Ääro pensioni ümberarvutamise taotluse lahendamiseks palus Pensioniamet Piirivalveametil väljastada tõendi teenistustasu kohta.
  14. jaanuaril 2006 väljastas Piirivalveamet teatised nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 E. Ääro väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks olevate teenistustasu osade kohta. Teatistes määrati teenistustasu suurus lähtuvalt ametipalgast, mis koosnes palgaastmele K19 vastavast palgamäärast ja selle suurendusest diferentseeringuga 40%, mille juurde arvati kolonelleitnandi auastmetasu, lisatasud märkega "tööl oldud aeg jm" ja avaliku teenistuse seadusest tulenev staažitasu 5%. Puhkusetoetus ja lisatasud kajastati teatises
  15. a makstud suuruses. Nende teatiste põhjal ümber arvutatud pensioni suurus sätestati Pensioniameti
  16. aprilli
  17. a otsusega nr 60414/
  19. E. Ääro esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Piirivalveameti
  20. jaanuari
  21. a teatiste õigusvastasuse tuvastamiseks ja Pensioniameti
  22. aprilli
  23. a otsuse nr 60414/3 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leidis järgmist: 1) teatistes märgiti ekslikult, et ümber arvutada tuleb vaid ametipalk ja auastmetasu, kuid mitte teenistustasu muud komponendid, mis on tuletatud ametipalgast; 2) teatistest ei nähtu nende koostamisel aluseks võetud ajavahemik; 3) teatistes on ebaõigesti võetud arvutamise aluseks palgaaste K19; 4) kaebaja auastet on tõstetud ning lähtuda tuleks koloneli auastmest ja sellele vastavast tasumäärast; 5) teatistes on märgitud summad, mida eruväelastele pole tegelikult kunagi makstud (puhkusetasu). Arusaamatu on staažitasu märkimine, kuid samas pole arvestatud väljateenitud aastate tasu

§-s 156 sätestatud suuruses; 6) õigusvastane on ka õigusvastasel teatisel põhinev Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna

  1. aprilli
  2. a otsus.
  3. Tallinna Halduskohus tunnistas
  4. oktoobri
  5. a otsusega asjas nr 3-06-1044 vaidlustatud teatised osaliselt õigusvastaseks ning tühistas Pensioniameti vaidlustatud otsuse. Halduskohus leidis, et

§ 197

lg-st 2 ei tulene piiranguid pensioni arvutamise aluseks oleva ajavahemiku valikul ning

§ 209

lg 2 kehtiv redaktsioon ei piira pensioni ümberarvutamist ainult viimase ametikoha teenistustasu suurendamisega. Pensioni arvutamise aluseks olev teenistustasu on seotud konkreetse isiku ametikohaga ning ametikoha teenistustasu all ei saa mõista teenistustasu, mida samal ametikohal saab mõni teine kaitseväelane. Pensioni ümberarvutamisel pensioni arvestamise aluseks oleva ametipalga suuruse muutumise korral tuleb ümber arvutada ka teenistustasu koosseisus olev väljateenitud aastate tasu. Samas säilivad muutumatuna teenistustasu personaalsed komponendid, nagu

§-s 156 sätestatud tasu teenistusstaaži eest. Auastmetasu osas on Piirivalveamet teatise koostamisel õigesti lähtunud auastmest, mis kaebajal oli ajal, mil ta teenis ametikohal, mille teenistustasu on valitud pensioni arvutamise aluseks. Pensioni ümberarvutamisel ei saa arvestada hiljem omistatud kõrgemat auastet. Pensioni arvutamise aluseks on palgaaste K

  1. Põhjendatud ei ole diferentseeringu arvestamine. Väljastatud teatiste õiguspärasuse eest vastutab Piirivalveamet, kuid õigusvastane on ka nende teatiste alusel pensioni määramise otsus, mis tuleb tühistada. Kuigi halduskohus rahuldab Piirivalveameti teatiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes esitatud kaebuse osaliselt, ei rahuldanud ta Piirivalveameti taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul pidi Piirivalveamet olema võimeline osalema kohtumenetluses ilma välise õigusabita, kuna vaidlusalused küsimused seonduvad ameti tavapärase tegevusega.
  2. Piirivalveamet palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega tunnistati osaliselt õigusvastaseks vaidlustatud teatised ning jäeti välja mõistmata kohtukulud. Apellant leidis, et kohtuotsusest ei selgu üheselt, kuidas seda täita. Halduskohus ei võtnud selget seisukohta kõikide vaidlustatud teatistes esitatud teenistustasu komponentide kohta. Kohtuotsuses pole selgitatud, kuidas kajastada teatisel puhkusetasu suurust ning diferentseeringut. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu vastustaja seisukohaga, et lisatasusid

§ 153lg 1 mõttes ümber ei arvutata.

Apellant ei pea pensioni ümberarvutamisel arvesse võetavaks teenistustasu komponendiks väljateenitud aastate tasu, mida kaebuse esitajale tema poolt pensioni arvutamise aluseks valitud perioodil (

  1. a) ei makstud. Ebaõigeks peab apellant ka õigusabikulu välja mõistmata jätmist.
  2. Edgar Ääro vaidlustas apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse auastmetasu ümberarvutamise osas ning taotles, et ringkonnakohus hindaks pensioni määramisel arvesse võetud perioodi teenistustasu tagasiulatuva ümberarvutamise õiguspärasust.
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. mai
  5. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusega sõnastati ümber halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 ja tunnistati Piirivalveameti vaidlustatud teatised õigusvastaseks ning asendati halduskohtu otsuse põhjendused teatiste õiguspärasust puudutavas osas ringkonnakohtu asjakohaste motiividega. Muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) kaitseväelase pensioni suuruse arvestamise aluseks on konkreetse isiku lepingulise teenistuse ajal saadud teenistustasu, mitte teenistustasu, mida makstakse pensioni arvestamise ajal vastaval ametikohal teenivale isikule. Kaitseväelase väljateenitud aastate pension on seotud konkreetse kaitseväelasega ja jääb personaalseks ka pärast ümberarvutamist. Pensioni arvutamisel tuleb lähtuda nendest teenistustasu komponentidest, millest kaitseväelase teenistustasu koosnes perioodil, mis on valitud pensioni arvutamise aluseks, ning ka juhul, kui pensioni arvestamise ajal samal ametikohal makstav teenistustasu selliseid komponente enam ei sisalda. Nõustuda ei saa apellant E. Ääro väitega, et
  6. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt ümberarvutamine on põhjendamatu; 2)

§ 209

lg 2 p 1 ega ükski muu norm ei piira pensioni ümberarvutamise eset vaid ametipalga ja auastmetasuga. Pensioni arvutamisel aluseks olnud ametipalga või auastmetasu suuruse muutumisel arvutatakse ümber ka muud pensioni arvutamise aluseks olnud teenistustasu komponendid, sh lisatasud, mis olid seatud sõltuvusse ametipalga (või auastmetasu) suurusest. Pensioni ümberarvutamisel säilivad muutumatuna lisatasu individuaalsed näitajad (lisatasu protsent ametipalga suurusest); 3) ümber arvutatakse ka selline teenistustasu komponent, mis pensioni arvutamise ajal ei kuulu enam vastaval ametikohal makstava teenistustasu hulka, kuid mis sisaldus isiku teenistustasus sellel ametikohal teenimise ajal, mille teenistustasu on valitud pensioni arvestamise aluseks. Selliseid teenistustasu komponente, mida isiku teenistustasu ei sisaldanud sellel ametikohal teenimise ajal, ümber ei arvutata; 4) teatises on ebaõigesti jäetud kohaldamata palgaaste K20. Palgaastme määramisel tuleb lähtuda ka ametikoha auastmest, mis ei ole samastatav

§ 197lg 2 p-s 1 nimetatud konkreetse isiku auastmega.

Ametikoha auastme alusel määratakse kindlaks konkreetse ametikoha palgaaste ja sellele ametikohale vastava auastme muutmisega kaasneb ka ametikoha palgaastme muutmine; 5) ebaõige on teatises palgamäära 40% suuruse diferentseeringu kajastamine. Diferentseeritud palgaosa ei olnud kaitseväelase teenistustasu personaalne komponent; 6)

§-s 156 sätestatud lisatasu (25% ametipalgast) ei kuulunud

§ 197

lg 2 p 1 kohaselt pensioni arvestamise aluseks oleva teenistustasu hulka, mistõttu seda ei pidanud ka teatisel kajastama. Teenistustasu hulka kuulus aga lisatasu (15% ametipalgast) piirivalves tööl oldud aja eest ja lisatasu (5% ametipalgast) avaliku teenistuse staaži eest. Neid komponente tulnuks kajastada teatisel sõltumata sellest, et pensioni arvestamise ajal kehtinud õigus enam niisuguseid teenistustasu komponente ette ei näinud; 7) Piirivalveamet on auastmetasu muutumise kohta andmeid esitades õigesti lähtunud sellest auastmest, mis isikul oli perioodil, mille teenistustasu on võetud pensioni arvestamise aluseks. Pensioni ümberarvutamisel ei saa aluseks võtta auastet, mis omistati isikule hiljem. Koloneli auastmetasu ei kuulunud kaebuse esitaja teenistustasu hulka; 8) ümber tuleb arvutada ka puhkusetasu kui teenistustasu komponent, mille suurus oli seotud kaitseväelase ametipalgaga. Sisuline vaidlus puudub selles, et teenistustasu komponendina tulnuks kajastada ka puhkusetoetust; 9) Piirivalveamet on õigesti leidnud, et

  1. a makstud ühekordne lisatasu (palgavahe teise kaitseväelase kohustuste täitmise eest tema puhkuse ajal) oli küll aluseks pensioni arvutamisel, kuid seda ei tule ümber arvutada, kuna tegemist oli kindlas summas määratud ühekordse maksega, mis ei tulenenud ametipalga suurusest. Samuti ei tule ümber arvutada
  2. a makstud jõuluraha, mille suurus ei olnud määratud protsendina ametipalgast, vaid seda maksti "proportsionaalselt piirivalve koondeelarves oleva töötasudeks ettenähtud summade jäägina"; 10) vaidlustatud teatistes esitati pensioni arvutamise aluseks oleva teenistustasu osade ja suuruse kohta ebaõigeid andmeid, mistõttu arvutati pensioni valesti. Seega on teatised otsuses esitatud põhjustel õigusvastased. Halduskohtu otsuse resolutiivosa, mille kohaselt tunnistati teatised osaliselt õigusvastaseks, on ebaselge, kuna pole märgitud, millises osas teatised õigusvastased on. Resolutsiooni punkti üks tuleb täpsustada, jättes sealt välja sõna "osaliselt". MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. Piirivalveamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, mis puudutab palgamäära, palgaastet, astmepalka ja diferentseeringut käsitlevaid põhjendusi ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab järgmist: 1) ringkonnakohus on kaitseväelase pensioni ümberarvutamise aluseks oleva teenistustasu osas asunud vastandlikele seisukohtadele, leides kohati (otsuse punktid 13-16), et pensioni arvestamise aluseks on konkreetse isiku poolt lepingulises teenistuses saadud teenistustasu, teisalt (näiteks otsuse punktid 17-19), et teenistustasu, mida makstakse pensioni arvestamise ajal sellisel ametikohal teenivale kaitseväelasele; 2) eelnimetatud ebajärjekindla seisukoha tõttu on ringkonnakohus vääralt järeldanud, et teatises tulnuks lähtuda palgaastmest K
  4. Piirivalveamet on valinud taotlejale soodsaima palgaastme K19, mis vastab kolonelleitnandi auastmega osakonnaülema ametikoha palgaastmele; 3) ebaõige ning põhjenduste poolest vastuoluline on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna pensioni ümberarvutamise ajal ei diferentseeritud vastavat palgamäära, on diferentseeringu kajastamine teatistes ebaõige. Ametipalk sisaldab ühe komponendina diferentseeringut, mis oli osa isikule makstud personaalsest teenistustasust.
  5. E. Ääro nõustub Piirivalveameti kassatsioonkaebusele esitatud vastuses kassaatoriga selles, et ringkonnakohus pole andnud üheselt mõistetavat õiguslikku hinnangut pensioni ümberarvutamise küsimuses. Vastuses ei nõustuta
  6. a teenistustasu tagasiulatuva ümberarvutamisega ning leitakse, et eristada tuleb pensioni määramisel pensioni arvutamise aluseks valitud ajavahemiku teenistustasu ning pensioni ümberarvutamisel aluseks võetavat tasu.
  7. E. Ääro taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist ilma asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse auastmetasu, väljateenitud aastate tasu ja staažitasu arvesse võtmist puudutavas osas ning seab kahtluse alla
  8. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt ümberarvutamise õiguspärasuse. Kassatsioonkaebuses märgitakse järgmist: 1) auastmetasu ümberarvutamisel tulnuks arvestada kaitseväelase tegelikku auastet, s.o koloneli auastet. Kohtud ega vastustaja pole esitanud ühtegi õiguslikku alust, miks tuleks lähtuda auastmest, mis kaitseväelasel oli pensioni arvestamise aluseks valitud ajal; 2) põhjendamatu on väljateenitud aastate tasu arvestamata jätmine pensioni ümberarvutamisel; 3)

§ 209

näeb ette pensioni, mitte teenistustasu ümberarvutamise ning põhjendamatu on pensioni suuruse arvestamise aluseks võetud ametikoha teenistustasu tagasiulatuv ümberarvutamine.

  1. Piirivalveamet leiab vastuses E. Ääro kassatsioonkaebusele, et põhjendatud on ümberarvutamisel lähtuda
  2. a teenistustasust. Põhjendamatuks peetakse nõuet arvestada pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva teenistustasu hulka koloneli auastmetasu. Samuti leitakse, et kassaatoril puudub õiguslik alus nõuda pensioni ümberarvutamise aluseks võetava teenistustasu hulka

§-s 156 sätestatud väljateenitud aastate tasu, kuna see lisatasu ei kuulunud tema teenistustasu hulka ajavahemikul, mis on võetud pensioni arvestamisel aluseks. Õige oli piirivalves tööl oldud aja eest makstud lisatasu ja avaliku teenistuse lisatasu kajastamine teatistel ning nende lisatasude suurus oli kokku 20% ametipalgast.

  1. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet nõustub vastustes kassatsioonkaebustele ringkonnakohtu seisukohtadega ega toeta kassatsioonkaebusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Asjas vaieldakse Piirivalveameti poolt kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamiseks väljastatud teatiste õiguspärasuse üle. Edgar Ääro seab oma kassatsioonkaebuses kahtluse alla
  3. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt ümberarvutamise õiguspärasuse ning vaidlustab ringkonnakohtu otsuse auastmetasu, väljateenitud aastate tasu ja staažitasu arvesse võtmist puudutavas osas. Piirivalveameti kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust osas, mis puudutab pensioni ümberarvutamisel aluseks võetavat palgaastet ning pensioni ümberarvutamisel palgamäära diferentseeringu arvestamist teenistustasu komponendina. Kolleegium võtab esmalt seisukoha E. Ääro kassatsioonkaebuse väidete kohta (I), seejärel lahendab küsimuse, milline on pensioni ümberarvutamisel aluseks võetav õige palgaaste (II) ning kas pensioni ümberarvutamisel tuleb arvesse võtta ka palgamäära diferentseerimist (III). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuste nõuded (IV). I.
  4. Piirivalveamet märkis
  5. jaanuari
  6. a teatistes nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 E. Ääro teenistustasu suuruse lähtuvalt ametipalgast, mis koosnes palgaastmele K19 vastavast palgamäärast ja selle suurendusest diferentseeringuga 40%, mille juurde arvati kolonelleitnandi auastmetasu, lisatasud märkega "tööl oldud aeg jm" ja avaliku teenistuse seadusest tulenev staažitasu 5%. Puhkusetoetus ja lisatasud kajastati teatises
  7. a makstud suuruses.
  8. E. Äärole väljateenitud aastate pensioni määramise ajal,
  9. a kehtis

§ 197

lg 2 järgmises redaktsioonis: "Kaadrikaitseväelane võib valida väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenistustasu ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest." Selleaegse redaktsiooni järgi nähti

§ 197

lg 1 punktis 1 ette, et kaadrikaitseväelasele pensioni suuruse arvestamise aluseks on ametikoha teenistustasu, mille hulka ei arvata korteriraha ja toiduraha. E. Ääro valis pensioni arvestamiseks soodsaima teenistustasu, mida ta sai 1995.-1996. a, teenides Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikohal.

§ 153lg 1 sätestab alates 1.

märtsist 2003 kehtivas redaktsioonis järgmist: "Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega, puhkusetasust ja puhkusetoetusest." Selles sõnastuses kehtis

§ 153lg 1 ka ajal, mil E.

Äärole määrati pension, ajal, kui E. Ääro esitas avalduse pensioni ümberarvutamiseks, ning ajal, mil Piirivalveamet väljastas käesoleva vaidluse esemeks olevad teatised. 18. Pensioni ümberarvutamist reguleerib

§ 209, mida on korduvalt muudetud.

Vaidlustatud teatiste andmise ajal, 13. jaanuaril 2006 sätestas

§ 209

lg 2 p 1, et pension arvutatakse pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel ümber kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. Ringkonnakohus leidis, et lisaks ametipalgale tuleb ümber arvutada ka muud teenistustasu komponendid, mis sõltuvad ametipalga suurusest. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.

  1. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et pensioni ümberarvutamisel tuleb lähtuda kaitseväelase personaalse teenistustasu koosseisust perioodil, mis on valitud pensioni arvestamise aluseks. Selle teenistustasu hulka kuuluvad need teenistustasu komponendid, mida valitud perioodil isikule maksti, ning neid tuleb arvesse võtta ka juhul, kui nende maksmine on lõpetatud pensioni arvutamise või ümberarvutamise ajaks. Samas leidis ringkonnakohus, et arvesse ei saa võtta komponente, mis on sarnasel ametikohal teeninud või teeniva isiku teenistustasu hulka kuulunud mõnel muul perioodil (näiteks pensioni määramise või ümberarvutamise ajal), kuid ei kuulunud pensioni ümberarvutamist taotleva isiku enda teenistustasu hulka tema valitud perioodil. Piirivalveamet pole ringkonnakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Kolleegium peab ringkonnakohtu sellist seisukohta pensioni ümberarvutamisel aluseks võetava teenistustasu mõiste sisustamisel põhjendatuks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et teenistustasu komponentideks, mis kuuluvad ümberarvutamisele ametipalga muutumise korral, on ametipalga suurusest sõltuvusse seatud lisatasud (lisatasu piirivalves tööl oldud aja eest ja avaliku teenistuse staaži eest). Kuna nimetatud lisatasude suurus moodustab teatud protsendi ametipalgast, tulnuks teatistes nende kajastamisel lähtuda muutunud palgamäärast.
  2. Eeltoodud seisukohast tulenevalt leiab kolleegium, et põhjendamatud on E. Ääro kassatsioonkaebuse väited, mis puudutavad auastmetasu ümberarvutamist ning väljateenitud aastate tasu arvessevõtmist pensioni ümberarvutamisel.
  3. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuna pensioni ümberarvutamisel lähtutakse selle perioodi teenistustasust, mille isik ise on valinud enda pensioni arvutamise aluseks, tuleb lähtuda ka valitud perioodil isikul olnud auastmest ja saadud auastmetasust. Asjaolu, et kaitseväelasele on hiljem omistatud kõrgem auaste, ei saa mõjutada teenistustasu ümberarvutamist. Auastmetasu suuruse muutumine on

§ 209

lg 2 p 1 kohaldamise aluseks, kuid see puudutab selle auastme tasu suuruse muutumist, mis isikul oli valitud perioodil, mitte auastmetasu, mida tulnuks maksta hiljem omistatud auastme järgi. 22. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et pensioni ümberarvutamisel polnud võimalik arvestada

§-s 156 sätestatud lisatasu väljateenitud aastate eest, kuna sellise lisatasu maksmine polnud ette nähtud E. Ääro poolt pensioni arvutamise aluseks valitud ajavahemikul. See lisatasu liik sätestati alles

  1. aprillist 2000 kehtiva kaitseväeteenistuse seadusega. II.
  2. Piirivalveamet ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et vaidlustatud teatistes palgaastme K19 märkimine oli väär ning õiguspärane olnuks palgaastme K20 kajastamine. Kaitseväelaste palgaastmete regulatsioon on korduvalt muutunud võrreldes selle perioodiga, millal E. Ääro oli teenistuses ametikohal, mille teenistustasu on valitud pensioni arvestamise aluseks. Pensioni ümberarvutamiseks on vajalik välja selgitada, milline on pensioni ümberarvutamise ajal kehtiva astmestiku järgi vastav palgaaste.
  3. Perioodil, mil E. Ääro teenis tema poolt valitud soodsaima teenistustasuga ametikohal, ei kehtinud praeguse vaidluse lahendamiseks kohaldatav palgaastmestik ning kaitseväelaste palgaastmed tulenesid riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusest. Piirivalveameti peadirektori
  4. märtsi
  5. a käskkirjaga nr 66 olid kinnitatud Riigi Piirivalveameti struktuur ja koosseisud. Selle kohaselt oli piiriosakonna ülema palgaaste 30 ja ametikoha auaste oli kolonelleitnant. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole vaidlust selles, et
  6. a teenis E. Ääro kolonelleitnandi auastmega ametikohal. E. Äärole pensioni määramise ajal,
  7. aprillil 2001 kehtis Vabariigi Valitsuse
  8. detsembri
  9. a määrus nr 438 "Kaadrikaitseväelasele teenistustasu maksmise ulatus ja kord, ametikohtadele vastavad palgaastmed, ametipalga määrad, lisatasude ulatus ja auastmetasu suurus ning teenistuse tasustamise kord ja tingimused Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses". Selle lisa 1 kohaselt võis Piirivalveameti osakonnaülema ametikoht olla kolonelleitnandi auastme (palgaaste K17 kuni K19) või koloneli auastme ametikoht (palgaaste K20 ja K21). E. Äärole pensioni määramisel võeti aluseks palgaaste K
  10. Vaidlustatud teatiste andmise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse
  11. jaanuari
  12. a määrus nr 12 "Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine". Selle määruse lisas ei seota enam palgaastmeid ja palgamäärasid nii põhiametikoha kui ka ametikoha auastmega koostoimes, vaid lisa kohaselt sõltub palgaaste ja palgamäär ainult ametikoha auastmest (näiteks kolonel, kolonelleitnant). Seejuures nähakse ette, et kolonelleitnandi palgaaste võib olla K17 kuni K19 ja kolonelil K20 või K
  14. Eelnevalt on kolleegium nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et pensioni ümberarvutamisel tuleb aluseks võtta kaitseväelase valitud perioodi teenistustasu koosseis. Samuti on kolleegium auastmetasu ümberarvutamise osas soostunud, et lähtuda tuli kaitseväelase auastmest tema valitud perioodil. Ringkonnakohus on märkinud, et ametikoha auaste ei ole samastatav isiku personaalse auastmega. Ametikoha auaste on vaid tunnus, mille alusel määratakse kindlaks konkreetse ametikoha palgaaste, kuid isikule ametipalga maksmise aluseks on tema teenistus konkreetse piirivalveasutuse koosseisus oleval ametikohal. Asja materjalidest nähtub üheselt, et valitud perioodil oli E. Ääro teenistuses Piirivalveameti osakonnaülema ametikohal, mis tol ajal kehtinud regulatsiooni järgi oli kolonelleitnandi ametikoht. Seega pole E. Ääro olnud kõnealusel perioodil teenistuses koloneli ametikohal. Seetõttu leiab kolleegium, et teatiste koostamisel poleks põhjendatud lähtuda koloneli auastmega ametikoha palgaastmest ning Piirivalveamet on õigesti märkinud palgaastme K19, mis on seejuures kolonelleitnandi võimalikest palgaastmetest kõrgeim. III.
  15. Piirivalveameti kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust ka osas, milles leiti, et ebaõige oli palgamäära diferentseeringu kajastamine teatistel. Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatu isiku pensioni suuruse seadmine sõltuvusse palgamäära diferentseeringust, mis ei põhine ametikohal, mille teenistustasu on isiku pensioni arvestamise aluseks, vaid muu isiku teenistuskoha omadustel, kes teenib pensioni arvestamise ja maksmise ajal samal ametikohal.
  16. Nagu nähtub juba eelviidatud

§ 197lg 1 punktist 1 (kuni 1.

jaanuarini 2007 kehtinud redaktsioonis), lähtuti pensioni arvestamisel isiku teenistustasust, mille hulka ei arvata korteri- ja toiduraha.

§ 153lg 1 kohaselt on teenistustasu üheks komponendiks ametipalk.

Kuigi kaitseväelaste teenistuse tasustamist sätestavaid norme on alates perioodist, mis on valitud käesoleval juhul pensioni arvutamise aluseks, korduvalt muudetud, on neis läbivalt kajastunud põhimõte, et ametipalgaks on palgamäär, mis võib seisneda konkreetselt kehtestatud summas või ka diferentseeritud rahasummas. See seisukoht tuleneb ka avaliku teenistuse seaduse § 81 lg-test 2 ja 3, millest lähtuti enne kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist ka kaitseväelaste teenistuse tasustamisel ning mida kohaldati ka ajal, mil E. Ääro teenis ametikohal, mille teenistustasu on valitud pensioni arvestamise aluseks. Ka näiteks haldusasjas nr 3-3-1-60-02 märkis kolleegium, et ametipalk võib seisneda diferentseeritud palgamääras. Vaidlustatud teatiste andmise ajal kehtinud

§ 154

lg 1 kohaselt nimetatakse ametipalgaks palgaastmele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa.

§ 154

lg 11 kohaselt on palgamäär kaadrikaitseväelase ametikoha palgaastmele vastav

§ 153

lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud rahasumma või selle diferentseering. Seega on palgamäära diferentseeritud osa samuti osa iga kaitseväelase personaalsest teenistustasust.

  1. Vaidlus on selle üle, kas teenistustasu hulka, mida tulnuks ametipalga suurenedes ümber arvutada, kuulus ka diferentseering. Vaidlust ei ole selle üle, et ajal , mil E. Ääro teenis ametikohal, mille teenistustasu ta valis pensioni arvestamise aluseks, oli tema ametipalka diferentseeritud, kuid teistel alustel võrreldes pensioni ümberarvutamiseks teatiste esitamise ajal kehtinutega. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et palgamäära diferentseerimise õiguslikud alused on muutunud. Pensioni ümberarvutamise ajal ei diferentseeritud piirivalvepiirkonna ülema ametipalka enam samal õiguslikul alusel (Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri
  3. a ja
  4. detsembri
  5. a määruste alusel). Vabariigi Valitsuse
  6. detsembri
  7. a määruse nr 386 "Riigiteenistujate ja riigieelarveliste asutuste töötajate töötasustamine
  8. a" lisa nr 1 punkti 3 kohaselt võis piirivalves oleva ohvitseri, kaitseväeametniku, allohvitseri ning üleajateenija ametipalgamäära suurendada 30-40%. Punkti 9 kohaselt kinnitasid vastavad ministeeriumid ettenähtud piirides suurendatud astmepalgamäärade rakendamiseks täiendavad palgaastmestikud.
  9. a kehtis Vabariigi Valitsuse
  10. detsembri
  11. a määrus, millega kehtestati, et piirivalves lepingulises tegevteenistuses olevate ohvitseride palgamäärad on kuni 40% suuremad selle lisas ettenähtud astmetele vastavatest määradest. Piirivalveameti peadirektori
  12. veebruari
  13. a käskkirjaga nr 28 kinnitatud palgajuhend nägi ette kõigi lepingulises teenistuses olevate piirivalveametnike palgamäärade suurendamist 40%. Vabariigi Valitsuse
  14. jaanuari
  15. a määrus nr 12 "Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" näeb nii praegu kehtivas kui ka vaidlustatud teatiste andmise aegses redaktsioonis ette, et asjaomane minister võib palgamäära diferentseerida (suurendada) asutustele või üksustele olulistel ametikohtadel teenivatel kaadrikaitseväelastel kuni 50% kvalifikatsiooninõuete, piirkondlikkuse ja muude teenistustingimuste eripära iseloomustavate näitajate alusel. Põhimõtteliselt samane regulatsioon kehtis ka pensioni määramise ajal Vabariigi Valitsuse
  16. detsembri
  17. a määrus nr 438 § 2 lg 3 järgi, kuid diferentseerimise ülempiiriks oli 30%.
  18. Eespool refereeritud ning erineval ajal kehtinud sätetest nähtuvalt on diferentseerimist jätkuvalt võimaldatud. Aja jooksul on mõnevõrra muutunud palgamäära diferentseerimise õiguslik alus, muutes diferentseerimise personaalsemaks ja konkreetse kaitseväelase teenistuskoha ning teenistustingimustega rohkem seotuks. Kuid ka E. Ääro poolt pensioni arvutamise aluseks valitud ajal kehtinud regulatsioon võimaldas personaalset lähenemist (sõnastus "võib suurendada", valikuvõimalus protsendimäärade vahel). Ühetaolise diferentseeringu määra kohaldamise kasuks otsustas Piirivalveameti peadirektor oma käskkirjaga. Tuleb märkida, et diferentseering on jätkuvalt seotud ametikohta iseloomustavate, mitte kaitseväelase isikust tulenevate näitajatega. Ka diferentseerimise võimalik maksimummäär on erinevate regulatsioonide järgi püsinud sarnases vahemikus (30-50%). Teenistustasu hulka, mis võeti pensioni määramisel pensioni arvestamise aluseks, kuulus ka diferentseeritud palgaosa. Üksnes palgamäära märkimine ilma ametipalga diferentseeritud osa näitamata ei võimalda adekvaatselt kajastada pensioni arvestamise aluseks võetavat teenistustasu. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et diferentseeringu arvestamine pensioni ümberarvutamisel aluseks võetava teenistustasu kindlaksmääramisel on põhjendamatu ning diferentseeringu kajastamine teatistel oli seetõttu ebaõige. IV.
  19. Eeltoodud põhjustel jäetakse E. Ääro kassatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldatakse Piirivalveameti kassatsioonkaebus. E. Ääro kassatsioonkaebuse väited ei anna põhjust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Piirivalveameti kassatsioonkaebuse väidetele tuginedes leiab kolleegium, et ringkonnakohtu otsus ja halduskohtu otsus tuleb tühistada vaidlustatud teatiste õigusvastasust puudutavas osas. Otsuses esitatud motiividel on Piirivalveameti teatised õigusvastased osas, mis puudutab lisatasude kajastamist astmepalga muutumist arvestamata. Asjas tuleb teha uus otsus, millega tunnistada teatised selles osas õigusvastaseks. Muus osas on vaidlustatud teatised õiguspärased. Toimunud kohtumenetluse tulemusena on E. Ääro saavutanud Pensioniameti otsuse tühistamise halduskohtu otsusega ning Piirivalveameti teatiste osalise õigusvastaseks tunnistamise vastavalt Riigikohtu otsusele. Piirivalveameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada ning Edgar Ääro kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.