) § 635 lg 3 kohaselt vastuapellatsioonkaebus 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus
lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab muu negatiivse tagajärje. Kostja apellatsioonkaebus jõudis advokaadibüroosse
Hageja esindaja esitas vastuapellatsioonkaebuse
lg 1 alusel menetlusse ja kostja peab
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja avaldus vastuapellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub mõjuv põhjus, mis võimaldaks vastuapellatsioonkaebuse tähtaega ennistada. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvad asjaolud ei ole kogumis vaadeldavad tähtaja ennistamist võimaldava mõjuva põhjusena. Tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Menetlusosalise esindaja töö kuhjumine pärast tööle naasmist ei ole objektiivne mõjuv põhjus
Esindaja asus pärast haigust tööle
§-s 7 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei küsinud kostja seisukohta vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtu määruse tegi kolmeliikmelise kohtukoosseisu asemel üks kohtunik.
Erandina võib
järgi üks kohtukoosseisu liige valmistada ette asja arutamise ja lahendada menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ringkonnakohtus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas see, kui ühe ja sama kohtumäärusega otsustatakse möödalastud tähtaja ennistamine ning võetakse hilinenult esitatud menetlusdokument menetlusse ja kohustatakse teist poolt sellele vastama. Kaebuse menetlusse võtmine on takistatud senikaua, kuni ei ole jõustunud lahend, millega ennistati möödalastud tähtaeg. 5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks oli mõjuv põhjus, mille hageja esindaja ka avalduses välja tõi, ning ringkonnakohus tegi otsuse oma siseveendumuse kohaselt.
§-de 638 ja 640 sõnastusest tuleneb, et asja menetlusse võtmisel ja asja ettevalmistamisel on kohtukoosseisu liige õigustatud lahendama küsimusi üksi, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud kolmeliikmelise kohtukoosseisu nõue. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu
Asi tuleb
lg 3 alusel saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendas vale kohtukoosseis.
lg 3 järgi esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Praeguses asjas ei olnud apellatsioonitähtaeg pikem kui 14 päeva.
lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtaja saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka
lg 2 esimese lause kohaselt võib reeglina menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaega hakata lugema apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisele järgnevast päevast. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on
lg 1 järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.
lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetlusdokumendi kättetoimetamist elektrooniliselt reguleerib
. Muu hulgas loetakse
lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse järgi kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg möödub ülalviidatud sätete kohaselt 14. päeval kell 24.00 arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. 9. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel
järgi õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus
lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tulenevalt eeltoodust peab kohus tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel hindama, kas menetlusosaline on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, ja kas tähtaja möödalaskmine põhjustab menetlusosalisele negatiivse tagajärje. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda
Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Riigikohus on
Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Põhistamise mõistet (
novembri
Reeglina lahendab ringkonnakohus
lg 1 järgi tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises koosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
§-s 68 ega teistes tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetes ei ole täpsustatud kohtu koosseisu tähtaja ennistamise otsustamisel. Järelikult tuleb tähtaja ennistamise otsustamisel lähtuda
Sellest tulenevalt peab tähtaja ennistamise küsimuse lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Vastupidisele seisukohale ei saa asuda ka
lg 3 alusel, mille järgi lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Viidatud sätte kohaselt saab kohtukoosseisu liige teha üksinda asja arutamist ettevalmistavaid ja muid korraldavaid määrusi, mitte aga otsustada apellatsioonkaebuse ega vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kuna kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus tuleb otsustada enne kaebuse menetlusse võtmist, ei saa viidatud sätet tähtaja ennistamise otsustamisele kohaldada. Samuti ei ole kolleegiumi arvates kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus asja arutamist ettevalmistava ega korraldava iseloomuga. Tähtaja ennistamisel tuleb hinnata, kas tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus, s.o lahendada sisuliselt menetlusosalise taotlus. Kuna
lg-st 1 tulenevalt teeb ringkonnakohus sisulised otsustused kolmeliikmelises koosseisus, tuleb ka kaebuse tähtaja ennistamise küsimus lahendada kollegiaalselt. Asja lahendamine ühe ringkonnakohtu kohtuniku poolt on menetlusõiguse normi oluline rikkumine
aprilli
lg 1 p 2 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamine hilinenult.
lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse vastuapellatsioonkaebusele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna vastuapellatsioonkaebuse kohta ei ole teisiti sätestatud, tuleb
Kolleegium leiab, et viidatud sättest tulenevalt ei saa ringkonnakohus võtta hilinenult esitatud kaebust menetlusse enne, kui on jõustunud kaebuse esitamise tähtaega ennistav kohtulahend. Vastasel juhul menetleb ringkonnakohus hilinenult esitatud kaebust, milleks tal õigust ei ole. Vastavalt
lg 4 järgi võib nii tähtaja ennistamise kui ka ennistamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 3 järgi jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kuigi ringkonnakohus on otsustanud kaebuse esitamise tähtaja ennistada, ei ole kaebuse tähtaeg ennistatud enne, kui selle kohta on jõustunud kohtulahend, ning alles seejärel saab ringkonnakohus võtta kaebuse menetlusse. 12. Kuna ringkonnakohtus otsustas vastuapellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise kohtukoosseisu üks liige, kuid ülaltoodud põhjendustel peab seda tegema ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, tuleb ringkonnakohtu määrus vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.