3-1-1-81-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-81-07 Otsuse kuupäev

1. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi V.S. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2, § 7417 lg 1 ja § 7431 lg-te 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus väärteoasjas nr 4-06-5570 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.S. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoober 2007 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja, Põhja Politseiprefektuuri haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi RESOLUTSIOON
5. Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsus V.S. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2; § 7417 lg 1 ja § 7431 lg-te 1 ja 2 järgi jätta muutmata, kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. V.S-le koostati
9. oktoobril 2006 väärteoprotokoll selle kohta, et ta
10. oktoobril 2006 kell 19.22 Tallinnas S tänaval juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning ei hoidnud piisavat pikivahet, mille tõttu sõitis ees pidurdanud sõidukile tagant otsa. Sellega põhjustas V.S. liiklusõnnetuse ning varalise kahju AS-le L. V.S. lahkus pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt, jättes toimunud liiklusõnnetusest politseile teatamata. V.S. rikkus sellega liikluseeskirja (LE) § 76 lg-s 1, §-s 129 ja §-s 227 sätestatut. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birki
11. novembri
12. a otsusega karistati V.S. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni ühes juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Samuti karistati V.S. LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ning LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 7500 krooni ühes juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
13. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse V.S. kaitsja Tatjana Pometova, kes taotles VTMS § 132 p 3 alusel väärteootsuse osalist tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist LS § 7431 lg 1 järgi. Ühtlasi palus kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega V.S. karistati LS § 7419 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. 2.1 Kaebuse kohaselt ei ole V.S. ennast LS § 7431 lg 1 järgi süüdi tunnistanud. Tal ei olnud kavas pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt lahkuda. Ta juhtis oma sõiduki kõrvaltänavasse selleks, et mitte põhjustada S tänaval liiklusummikut. Kuna liiklusõnnetuses ei olnud kannatanuid, siis võis V.S. oma sõidukit enne politsei saabumist liigutada. Seetõttu oli tema käitumine kooskõlas liikluseeskirja nõuetega ning väärteomenetlus tuleks LS § 7431 lg 1 järgi lõpetada. 2.2 Lisaks märgiti kaebuses, et kohtuväline menetleja ei ole V.S-le lisakaristuste mõistmist põhjendanud.
14. Harju Maakohus jättis
15. mai
16. a otsusega kaebuse rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri karistusotsuse muutmata. 3.1 Kohus leidis, et V.S. on õigesti karistatud LS § 7431 lg 1 järgi. Liiklusõnnetus toimus ajal, mil liiklus ei olnud enam tihe, mistõttu puudus vajadus sõiduki viimiseks paarsada meetrit eemal asuvasse kõrvaltänavasse. Liikluseeskirja §-s 227 on sätestatud, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. V.S. põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le L. Pärast liiklusõnnetuse toimumist V.S. ei peatunud ega asunud teise liiklusõnnetuses osalenud juhiga arutama vastutuse küsimust, vaid liikus oma sõidukiga kõrvaltänavasse. Liikluseeskirja sätete kohaselt tuleb lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. V.S. jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata vaatamata sellele, et ta ei olnud teise liiklusõnnetuses osalenud juhiga vastutuse küsimuses kokkulepet saavutanud. 3.2 V.S-le lisakaristuste määramist LS § 7419 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 järgi pidas kohus põhjendatuks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Harju Maakohtu
18. mai
19. a otsuse peale esitas kassatsiooni V.S. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, taotledes maakohtu otsuse tühistamist V.S. süüdimõistmises LS § 7431 lg 1 järgi ja selles osas väärteomenetluse lõpetamist. Kassatsiooni põhiväited on järgmised. 4.1 V.S-l ei olnud võimalust politseile liiklusõnnetusest teatada. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis ta kõrvaltänavasse ning pidas seal oma auto kinni. Sealt leidsid ta sündmuskohale saabunud politseiametnikud. Pärast seda kui politseiametnikud V.S. kinni pidasid, ei olnud tal enam võimalust kirjalikku arvamust koostada ega politseid kutsuda. V.S. ei pidanud sõidukit liiklusõnnetuse sündmuskohal kinni ja sõitis kõrvaltänavasse seetõttu, et mitte takistada S tänava liiklust. 4.2 Liiklusseaduse § 7431 lg 1 on oma olemuselt ebaselge säte. Selle sätte sõnastuse kohaselt kehtivad politseile liiklusõnnetusest teatamise nõuded ka juhul, kui politseile teatamine ei ole kohustuslik. Politseile teatamise nõuded on sätestatud liikluseeskirja
20. peatükis, kuid need nõuded on sõnastatud ebaselgelt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Liiklusseaduse § 7431 sätestab juhi vastutuse liiklusõnnetusest politseile mitteteatamise eest. See säte peab tagama, et liiklusõnnetusest, mille tehiolud pole osalistele selged, teatataks politseile ja tegutsetaks edasi politsei juhiste kohaselt. Sellise kohustuse paneb juhile LE § 227 lg
22. Liikluseeskirja § 227 lg 1 aga sätestab erandid, mil pole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada - ja seda juhtudel, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahjusaajad on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimustes ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud ja sellele ka alla kirjutanud. Käesolevas väärteoasjas eiras V.S. ülalviidatud liikluseeskirjade nõudeid täielikult - pärast liiklusõnnetuse toimumist ta ei peatunud ega asunud teise liiklusõnnetuses osalenud juhiga õnnetuse eest vastutaja isikut selgitama, vaid lahkus sündmuskohalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt liiklustingimused polnud sellised, et oleks olnud vajadus liiklusõnnetuses osalenud sõiduk viivitamatult sõiduteelt kõrvaldada ning et käesoleval juhul pidi V.S. politseile teatama enne, kui ta asus sõidukit liiklusõnnetuse järgselt liigutama.
23. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et LS § 7431 on oma olemuselt ebaselge - selle olemus on piisavalt avatud liikluseeskirja
24. peatükis, eelkõige LE §-des 226 ja
26. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 174 lg-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
27. mai
28. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg