3-2-2-6-07

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev KOHTUMÄÄRUS 3-2-2-6-07 Tartu,

1. november
2. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Milvi Suursaare hagi Märt Penjami vastu 338 704 krooni saamiseks. Riigikohtu
3. märtsi
4. a määrus Milvi Suursaare taotluse kohta määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Milvi Suursaare teistmisavaldus Hageja Milvi Suursaar (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja Märt Penjam (isikukood xxxxxxxxxxx)
5. oktoober
6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta teistmisavaldus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Milvi Suursaar esitas
8. juunil
9. a Tallinna Linnakohtule hagiavalduse Märt Penjami vastu 338 704 krooni saamiseks. Tallinna Linnakohus võttis
10. novembri
11. a määrusega pankrotihaldur Peeter Sepperi hagist loobumise avalduse vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Hageja esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis
12. veebruari
13. a määrusega linnakohtu määruse muutmata.
14. märtsil
15. a saabus Riigikohtusse hageja määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale.
16. Riigikohus jättis
17. märtsi
18. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle hagejale. Riigikohtu määruse kohaselt sai hageja ringkonnakohtu määruse kätte
19. veebruaril
20. a. Alates
21. jaanuarist
22. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 698 lg 2 järgi võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev
23. märts
24. a. Kuna avaldaja ei esitanud avaldust menetlustähtaja ennistamiseks, ei olnud Riigikohtul võimalik esitatud määruskaebust läbi vaadata.
25. Hageja esitas
26. märtsil
27. a Riigikohtule avalduse Tallinna Ringkonnakohtu
28. veebruari
29. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Avalduse ja lisatud postikviitungi kohaselt andis ta määruskaebuse Tallinna Peapostkontorile üle
30. märtsil
31. a kell 13.38, eeldades, et postiasutus toimetab määruskaebuse Riigikohtule kätte hiljemalt järgmisel päeval. Hageja andis määruskaebuse postiasutusele üle tähtpäevale eelneva päeva keskpäeval, s.o. tähtaegselt. Tähtaja möödalaskmine tekkis postiasutuse süül.
32. Riigikohus jättis
33. märtsi
34. a määrusega hageja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja määruskaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle hagejale. Riigikohtu määruse kohaselt puudusid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
35. Hageja esitas Riigikohtu
36. märtsi
37. a määruse peale teistmisavalduse, milles palub selle tühistada ja teha uue määruse, millega ennistada ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse esitamise tähtaeg. Teistmisavalduse kohaselt lähtus hageja määruskaebuse esitamise ajal AS-i Eesti Post kodulehel (www.post.ee) avaldatud teabest, mille järgi tähtkiri toimetatakse saajale kätte hiljemalt postiasutusele üleandmise päevale järgneval tööpäeval. Asjaolu, et AS-i Eesti Post kodulehel oli kuni
38. oktoobrini
39. a eksitav avalik teave tähtkirjade kättetoimetamise kohta adressaadile hiljemalt järgmisel päeval, on tuvastatud Riigikohtu
40. märtsi
41. a määrusega kohtuasjas nr 3-2-2-4-
42. Hageja esitas
43. aprillil
44. a AS-ile Eesti Post päringu, milles palus selgitada, mis põhjustel ei toimetanud AS Eesti Post
45. märtsil
46. a kell 13.38 postiasutusele üle antud tähitud kirja Riigikohtule kätte kooskõlas AS-i Eesti Post kodulehel olnud avaliku teabega. AS Eesti Post selgitas
47. aprillil
48. a, et postiteenuse osutaja pidi
49. jaanuarini
50. a lähtuma tähtsaadetiste edastamisel Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded universaalsele postiteenusele ja selle osutamisele ning universaalse postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunktide paiknemisele" § 4 lg-st 1, mille kohaselt tuleb postiteenuse tarbijate poolt universaalse postiteenuse osutajale üleantud riigisisestest kirjadest, mis on maakonnakeskuses postitatud enne kella 17.00 ja teistes linnades enne postkastil märgitud tühjendusaega, vähemalt 90% saajatele kätte toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval. Hageja, olles määruskaebuse tähtkirjana AS-ile Eesti Post üle andnud
51. märtsil
52. a kell 13.38, s.o 3 t 22 min enne piirtähtaega (17.00), eeldas heas usus, et AS-i Eesti Post kodulehel avaldatud avalik teave on õige, ja lähtus mõistlikult eeldusest, et määruskaebus toimetatakse tähtkirjana Riigikohtusse tähtaegselt, s.o postiasutusele üleandmisele järgneval päeval (
53. märtsil
54. a). AS-i Eesti Post vastuses märgitud tähtkirjade kättetoimetamise nõuded ei olnud kooskõlas AS-i Eesti Post kodulehel olnud avaliku teabega. See asjaolu ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Seega esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 9 sätestatud teistmise alus. Postiseaduse § 22 lg 1 kohaselt on postiteenuse osutaja kohustatud osutama tegevusloaga määratud postiteenust kasutajatele võrdsetel tingimustel. Võrdse kohtlemise põhimõte on tagatud põhiseaduse §-ga
55. AS-i Eesti Post vastusest ei nähtu, millistest kriteeriumidest lähtudes arvati hageja õigeaegselt, piisava ajavaruga postiasutusele üle antud Riigikohtule adresseeritud tähtkiri selle 10% hulka, mis toimetatakse saajale kätte mitte üleandmise päevale järgneval päeval (90% kirjadest), vaid ülejärgmisel päeval.
56. Kostja ei ole teistmisavaldusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
57. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.
58. TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud kohtulahendi teistmise korras uuesti läbi vaadata. Sama paragrahvi
59. lõike järgi ei ole teistmiseks alust, kui avaldaja esitatud asjaolu ei mõjutanud kohtulahendi tegemist tema kasuks või kahjuks. Õige on hageja seisukoht, et teistmisavalduse võib muu hulgas esitada Riigikohtu määruse peale, millega jäeti määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata (vt Riigikohtu
60. märtsi
61. a määrused tsiviilasjades nr 3-2-2-3-07 ja nr 3-2-2-4-07).
62. Hageja peab teistmise aluseks asjaolu, et ta ei teadnud Riigikohtule määruskaebuse esitamise ajal, et postiasutus võib tema tähtkirja edastada adressaadile postitamise päevale ülejärgmisel päeval. See asjaolu sai talle teatavaks AS-i Eesti Post
63. aprilli
64. a kirjast. Riigikohus ei tuginenud
65. märtsi
66. a määruse tegemisel asjaolule, et määruskaebuse esitamise ajal oleks olnud AS-i Eesti Post kodulehel teave, mille kohaselt on tähtkirja kättetoimetamise ajaks postiasutusele üleandmise päevale järgnev tööpäev. Sellele asjaolule ei tuginenud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduses ka hageja (vt käesoleva määruse p 3). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et määruskaebuse esitamise ajal oli AS-i Eesti Post kodulehel ebaõige teave tähtkirjade kättetoimetamise aja kohta. Ekslik on hageja arusaam, et see asjaolu on tuvastatud Riigikohtu
67. märtsi
68. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-2-4-
69. Viidatud kohtuasjas tuvastas kolleegium, et eksitav teave tähtkirjade kättetoimetamise aja kohta oli AS-i Eesti Post kodulehel
70. septembrist
71. a
72. oktoobrini
73. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et avaldaja esitatud asjaolu ei mõjutanud kohtumääruse tegemist.
74. Kuna Riigikohtu
75. märtsi
76. a määruse teistmiseks ei ole alust, puudub vajadus kontrollida teistmisavalduse esitamise tähtaegsust. TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja järgimist tuleb kontrollida juhul, kui esineb mõni TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud teistmise alus. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu