3-1-1-77-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-77-07 Otsuse kuupäev

1. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi S.G. süüdistuses KarS § 118 p 1 ja § 117 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-3294 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.G. kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoober 2007, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a kohtuotsus S.G. KarS § 118 p 1 järgi süüditunnistamise ja talle mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
9. Välja mõista 4248 (neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) krooni, s.h 648 (kuussada nelikümmend kaheksa) krooni käibemaksu, advokaadibüroole Jugans Grossmann vandeadvokaat Jugans Grossmanni poolt kassatsioonimenetluses süüdistatavale osutatud riigi õigusabi eest ja lugeda see summa KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega tunnistati S.G. süüdi KarS § 113 järgi ja teda karistati kuue-aastase vangistusega.
13. S.G. tunnistati süüdi selles, et ta lõi omavahelise tüli käigus I.J. rusikaga ja põlvega näkku, mistõttu I.J. kukkus kiviplaatidest kõnniteele. Mõni tund hiljem lõi S.G. I.J-i veel kaks korda rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus kivitrepile. Peksmisele järgnenud päeval suri I.J. tekitatud kehavigastuste tõttu.
14. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni nii S.G. kui tema kaitsja. Süüdistatav ei nõustunud talle süüksarvatud teo kvalifitseerimisega KarS § 113 järgi. Kaitsja taotles kaitsealusele süüksarvatud kuriteo kvalifitseerimist KarS § 121 järgi ja tema karistuse olulist kergendamist. Kaitsja hinnangul on tõendatud vaid see, et S.G. lõi I.J. korra rusikaga ja korra põlvega näkku. Kuna S.G. kingadelt ja pükstelt ei leitud kannatanu verd ega DNA alleele, pole millegagi tõendatud, et S.G. oleks kannatanut löönud jalaga. Seetõttu pole apellandi arvates tõendatud, et kannatanu surm saabus S.G. löökide tagajärjel. Eksperdi arvamuse kohaselt algas kannatanul koljusisese verevalumi kujunemine juba kolm päeva enne S.G. lööke ja iga järgnev trauma võis põhjustada selle süvenemist. Kuna verejooks ajusse võib olla väga aeglane, siis ei ole eksperdi arvamuse kohaselt välistatud, et surma põhjustas juba varasem trauma. S.G. ei tahtnud I.J. tappa, ka ei põhjustanud S.G. kannatanu surma ettevaatamatusest.
15. Tallinna Ringkonnakohtu
16. juuni
17. a otsusega tühistati maakohtu otsus S.G. süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi, samuti karistuse kandmise aja alguse osas. Ringkonnakohus tunnistas S.G. süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 järgi ning mõistis talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks viis aastat vangistust. 4.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt S.G. käitumise faktiliste asjaolude tuvastamisega, leides, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning et tõendite ümberhindamiseks puudub ringkonnakohtul alus. 4.2 Kohtukolleegium märkis, et juhul, kui kannatanule tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest tema surm, tuleb süüdlase käitumine kvalifitseerida KarS §-de 117 ja 118 kogumina. Surma põhjustamine ettevaatamatusest (KarS § 117) on iseseisev eluvastane süütegu, mille objektiivne koosseis kattub tapmise objektiivse koosseisuga, kuid subjektiivsest küljest iseloomustab seda koosseisu ettevaatamatus. Surma põhjustamine kergemeelsusest eeldab, et süüdlane peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Surma põhjustamisel hooletusest ei tea aga süüdlane, et tema tegu põhjustab inimese surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. 4.3 Tuvastatud ei ole, et S.G. peksis I.J. kaudse tahtlusega teda tappa. S.G. ise on seda kogu kriminaalmenetluse vältel eitanud ja selgitanud, et peksis I.J. üksnes selleks, et teda ebasündsa käitumise pärast korrale kutsuda. Seejuures polnud ta teadlik asjaolust, et I.J-l oli juba varasema peksmise tõttu tekkinud trauma (koljusisene verevalum) ja et iga järgnev löök peapiirkonda võis seda süvendada. Teiste tõendite puudumisel ja lähtudes süütuse presumptsioonist tulnuks S.G. ütlusi arvestada kui kõrvaldamata kahtlust süüdistuses esitatud versiooni kohta, et süüdistatav suhtus oma teo tagajärgedesse ükskõikselt ja tegutses seetõttu tahtlikult. 4.4 Kriminaalmenetluse seadustiku § 331 lg 3 kohaselt apellatsiooni piiridest väljuvalt tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ka S.G-le mõistetud karistuse kandmise algusaja osas. Maakohtu otsuse kohaselt loeti S.G. karistuse algusajaks
18. jaanuar
19. Toimiku materjalidest nähtuvalt peeti S.G. kahtlustatavana kinni
20. septembril 2005 ja pärast seda pole ta enam vabaduses viibinud. Kohtukolleegium leidis seetõttu, et S.G. karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
21. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S.G. kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, kes taotleb selle kohtuotsuse tühistamist ja S.G. poolt toime pandud teo ümberkvalifitseerimist KarS § 121 järgi. Juhul aga, kui Riigikohus loeb põhjendatuks S.G. teo kvalifitseerimise KarS § 117 järgi, palub kaitsja tühistada oma kaitsealuse süüditunnistamine KarS § 118 p 1 järgi. Samuti taotleb kaitsja karistuse olulist vähendamist. Kassaator leiab, et kohtud on ebaõigesti tuvastanud kuriteo faktilised asjaolud (S.G. löökide arvu), ka pole üheselt tõendatud, et kannatanu surm saabus just nende löökide tagajärjel. Ringkonnakohtu põhjendused S.G. tahtluse osas on vastuolulised ja on viinud ebaõige järelduseni nagu tuleks I.J. peksmine kvalifitseerida KarS § 118 p 1 järgi.
22. Kassatsioonivastuses taotleb Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. Prokuröri hinnangul on ringkonnakohus asunud põhjendatult seisukohale, et S.G. möönis kannatanu suhtes vägivalda tarvitades talle igasuguse tervisekahjustuse tekitamist. Tõendatud on ka see, et kannatanu surm saabus S.G. löökide tagajärjel. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu käsitlusega, et juhul, kui kannatanule tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest kannatanu surm, tuleb süüdlase käitumine kvalifitseerida KarS §de 117 ja 118 kogumina. Ringkonnakohtu otsuses selgitatakse põhjalikult, miks tuleb S.G. poolt I.J. suhtes toimepandut hinnata surma ettevaatamatu põhjustamisena. Kriminaalkolleegium nõustub nende põhjendustega.
24. Samas leiab kriminaalkolleegium, et ringkonnakohtu otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Seda põhjusel, et lahendades küsimust I.J. surma põhjustamisest, on ringkonnakohus jätnud sootuks põhjendamata, miks tuleb S.G. poolt kannatanu surma põhjustanud löömist hinnata raske tervisekahjustuse tekitamiseks KarS § 118 p 1 tähenduses. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus jätnud täielikult käsitlemata sellise tervisekahjustuse tekitamise nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu asjaolud. Ringkonnakohtu otsusest pole võimalik aru saada, miks tuleb S.G. poolt I.J. peksmisega tekitatud tervisekahjustusi lugeda rasketeks ja seda just KarS § 118 p-s 1 sätestatud koosseisualternatiivi tähenduses. Samuti pole kohtuotsusest võimalik aru saada, mille alusel loeti eelnimetatud tervisekahjustused S.G. poolt tahtlikult tekitatuks. Seega puuduvad ringkonnakohtu otsuses põhjendused. Kriminaalkolleegium märgib, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kriminaalasi tuleb selles osas saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule.
25. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
26. juuni
27. a otsuse S.G. süüditunnistamises KarS § 118 p 1 järgi ja talle kuritegude ideaalkogumi eest mõistetud karistuse osas ning saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
28. Koos kassatsiooniga esitas S.G. kaitsja taotluse riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu väljamõistmiseks summas 3600 krooni, millele lisandub käibemaks 648 krooni. Kolleegium leiab, et tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
29. jaanuari
30. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 2 lg 3 p-st 1 ja § 8 lg-st 1 kuulub esitatud taotlus rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb määratud kaitsjale makstud tasu lugeda menetluskulude hulka. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg