← Eesti

3-1-1-53-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-53-07 Otsuse kuupäev

  1. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi H. K. süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-16301 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. september 2007, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a kohtuotsus H. K. õigeksmõistmises KarS § 424 järgi sisuliselt muutmata, jättes sellest välja ringkonnakohtu põhjenduse kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest Viru Maakohtu poolt.
  8. Prokuröri kassatsioon jätta rahuldamata.
  9. Välja mõista 1805 (üks tuhat kaheksasada viis) krooni ja 40 senti Advokaadibüroole Rando Antsmäe OÜ vandeadvokaadi abi Toomas Ventsli poolt kassatsioonimenetluses süüdistatavale osutatud riigi õigusabi eest ja jätta see summa KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Viru Maakohtu
  11. märtsi
  12. a otsusega tunnistati H. K. süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 360 päevamäära, s.o 18 000 krooni. Maakohus vähendas seda karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes H. K-le rahalise karistuse 240 päevamäära, s.o 12 000 krooni. Samuti võeti temalt KarS § 50 lg 1 alusel kolmeks aastaks ära mootorsõiduki juhtimisõigus.
  13. H. K.tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et olles varem karistatud Lääne-Viru
  14. juuli
  15. a kohtuotsusega KrK § 424 järgi, juhtis ta
  16. aprillil 2006 kell 11.45 Tallinn-Narva maantee
  17. kilomeetril taas mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohus leidis, et H. K. süü on täielikult tõendatud A. M.-i, N. Š. ja H. K. ütlustega, samuti kinnitasid tema süüd joobeseisundi tuvastamise akt, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll ja väärteoprotokoll.
  18. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega võeti temalt kolmeks aastaks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Apellant märkis, et tal on tasuv töö autojuhina ja teist tööd peale auto juhtimise ta teha ei oska, ka on tal väike laps, keda peab toetama.
  19. Viru Ringkonnakohus tühistas
  20. mail 2007 maakohtu otsuse ja mõistis H. K. õigeks. Ringkonnakohus märkis, et vastavalt KarS § 2 lg-le 2 rajaneb deliktistruktuur kolmeastmelisele süüteomõistele. See tähendab teo karistatavuse tuvastamist rangelt ja eranditult üksteisele järgnevatel astmetel - kõigepealt koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõpuks süü. Kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav, saab rääkida karistatavast teost - kuriteost või väärteost. Karistusseadustiku §-s 424 kirjeldatud süüteo objektiivne koosseis on täidetud, kui mootorsõidukit juhib joobeseisundis isik, keda on varem mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud. H. K-le on esitatud aga süüdistus ja ta on kohtu poolt süüdi tunnistatud selles, et olles karistatud
  21. juulil 2006 KrK § 424 järgi, juhtis ta taas
  22. aprillil 2006 mootorsõidukit joobeseisundis. Jääb arusaamatuks, mille alusel tegid prokurör ja kohus järelduse, et H. K. näol on tegemist isikuga, keda on karistatud KrK § 424 järgi. Samas nentis kohtukolleegium, et süüdistusaktis ja kohtuotsuses karistusseadustiku lühendi asemel kriminaalkoodeksi lühendi kasutamisel võib tegemist olla trükiveaga, mis ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus konstateeris ka seda, et H. K. karistati KarS § 424 järgi
  23. juuli
  24. a, mitte
  25. juuli
  26. a kohtuotsusega. Seetõttu jõudis ringkonnakohus järeldusele, et H. K-le süüksarvatav tegu ei täida KarS §-s 424 kirjeldatud süüteo objektiivset koosseisu - süüdistusest nähtuvalt ei juhtinud H. K. mootorsõidukit joobeseisundis pärast
  27. juulit 2006, vaid enne seda, s.o
  28. aprillil
  29. Seega on maakohus lugenud H. K. alusetult isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja H. K. tuleb talle süüksarvatud kuriteo toimepanemises õigeks mõista KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  30. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo. Kassaator palub ringkonnakohtu otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja tagastada kriminaalasja uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Prokuröri hinnangul on maakohtu otsuses H. K. varasema karistamise ajaks märgitud
  31. juuli 2006 maakohtu poolne tehniline viga või eksitus. Tulenevalt KrMS § 337 lg 1 p-st 2 ja Riigikohtu praktikast, oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu eksimuse kuupäeva märkimisel lugema pisiveaks ning selle ära parandama, jättes esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata.
  32. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Ventsli leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon on põhjendamatu. Maakohtu otsuses sisalduvad vead ei ole käsitatavad pisivigadena, kuna need esinevad samasisulistena nii süüdistuaktis kui ka kohtuotsuses. Süüdistusaktiga määratakse kindlaks kohtuliku arutamise piirid ja kohtumenetluse ese. Käesolevas kriminaalasjas on H. K-le esitatud süüdistus ebaselge ja vastuoluline. Seetõttu ei nähtu süüdistusest, et süüdistatavat oleks varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Süüdistusakti selguse ja täpsuse tagamine on süüdistuse kohustus ning kohtutel puudub võimalus omal initsiatiivil kõrvaldada süüdistusaktis sisalduvaid vigu ja ebatäpsusi. Süüdistusaktis kirjeldatud teos puuduvad KarS §-s 424 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused. Seetõttu oleks juba maakohus pidanud H. K. õigeks mõistma. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  33. Lääne-Viru Maakohtu
  34. juuli
  35. a kohtuotsusega tunnistati H. K. süüdi KarS § 424 järgi selles, et olles
  36. juunil 2001 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud rahatrahviga 5300 krooni, juhtis ta
  37. juunil 2003 kella 9 paiku X vallas X maantee
  38. kilomeetril taas mootorsõidukit joobeseisundis. Lääne-Viru Maakohus karistas H. K.
  39. juuli
  40. a otsusega viiekuulise vangistusega, määrates, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui H. K. ei pane katseajal, s.o kahe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Samuti võeti selle otsusega H. K-lt lisakaristusena kaheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 7.1
  41. aprillil 2006 tabati H. K. X maantee
  42. kilomeetril mootorsõiduki juhtimiselt joobeseisundis. H. K-le koostati väärteoprotokoll. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest kolme aasta möödumisel ja tulenevalt sama seaduse § 31 lg-st 1 tuleb sellest tähtajast lähtuda ka isiku karistatuse arvestamisel. Seega oli H. K.
  43. aprillil 2006 isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja tema poolt mootorsõiduki juhtimist tuli käsitada kuriteona KarS § 424 järgi.
  44. mail 2006 lõpetati H. K. suhtes alustatud väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust KarS § 424 tunnustel. 7.2
  45. novembril 2006 koostas Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor kriminaalasjas kohtueelse menetluse kokkuvõtte, milles märkis muuhulgas, et H. K. on karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu
  46. juuli
  47. a kohtuotsusega KarS § 424 järgi. Samas kokkuvõttes märkis politseivaneminspektor aga, et H. K. kahtlustatakse selles, et "olles isik, keda on varem karistatud Lääne-Viru kohtuotsusega 10.07.2006 KrK § 424 järgi" juhtis ta
  48. aprillil 2006 mootorsõidukit taas joobeseisundis (tl 22-23). 7.3
  49. novembril 2006 määras Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Silvi Erro H. K. kaitsjaks vandeadvokaat Jekaterina Jevšina (tl 37). Samal päeval koostas prokuröri abi süüdistusakti. Selle sissejuhatuses sisalduvates andmetes süüdistatava karistatuse kohta märkis prokuröri abi, et H. K. on karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu
  50. juuli
  51. a kohtuotsusega KarS § 424 järgi. Süüdistusakti põhiosas, kirjeldades kuriteo asjaolusid, märkis prokuröri abi sarnaselt kohtueelsele menetlejale, et H. K. on "isik, keda on varem karistatud Lääne-Viru kohtuotsusega 10.07.2006 KrK § 424 järgi". Süüdistusakti lõpposas süüdistuse sisu kajastades märkis prokuröri abi aga, et H. K., "olles isik, keda on 10.07.2006 Narva Linnakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi" juhtis
  52. aprillil 2006 mootorsõidukit taas joobeseisundis (tl 42-43). 7.4
  53. detsembril 2006 andis Viru Maakohtu kohtunik Galina Jasnjuk H. K. KarS § 424 järgi kohtu alla.
  54. märtsil 2007 toimunud kohtuistungi protokollist (tl 47-49) nähtuvalt avaldas kohtuistungil osalenud prokurör kogu süüdistusakti. Sama protokoll sisaldab ka prokuröri kohtukõnet kohtuvaidlustes. Selles märkis prokurör, et H. K. on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis
  55. juulil 2006 ja
  56. aprillil
  57. Kaitsja leidis kohtukõnes, et prokurörile on raske vastu vaielda, kui prokuröril on absoluutselt õigus. Küll palus kaitsja mõista oma kaitsealusele kergem karistus kui seda oli taotlenud prokurör. 7.5 Viru Maakohtu
  58. märtsi
  59. a kohtuotsuse sissejuhatavas osas märkis kohus, et H. K. on varem karistatud
  60. juulil 2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi. Samas kohtuotsuses tuvastas kohus, et "H. K., olles isik, keda on varem karistatud Lääne-Viru 10.07.2006 kohtuotsusega KrK § 424 järgi, taas 20.04.2006 a. kell 11.45 X maantee 184-ndal kilomeetril juhtis alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit Volkswagen Passat reg. nr. xxx XXX. Seega pani H. K. toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.t KarS § 424 ettenähtud kuriteo". Selle teo toimepanemises H.K. süüdi tunnistatigi (tl 63-66). 7.6 Viru Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks tuleb H. K. lugeda sellises olukorras isikuks, keda on varem, s.o enne
  61. aprilli 2006, karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Sellise rikkumise luges ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses ning tühistas seetõttu maakohtu otsuse. Järgnevalt märkis ringkonnakohus, et kuna H. K. teos puuduvad KarS § 424 koosseisu objektiivsed tunnused, tuleb H. K. õigeks mõista.
  62. Käesoleva otsuse punktis 7 märgitud asjaoludel ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröri kassatsioonis esitatud väitega selle kohta, et maakohtu otsuses märgitud H. K. varasema karistamise ajaks märgitud
  63. juuli 2006 oli maakohtu poolne tehniline viga või eksitus ja tulenevalt KrMS § 337 lg 1 p-st 2 oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu eksimuse kuupäeva märkimisel lugema pisiveaks, parandama selle ära ja jätma esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata. 8.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p 2 võimaldab ringkonnakohtul jätta esimese astme kohtuotsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi. Kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 tehtud otsuses (RT III 2007, 21, 171), millele tugines oma väites ka prokurör, selgitas kriminaalkolleegium tõepoolest, et olemuslikult tähendab see ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses esinevaid pisivigu (nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead vm). See ei tähenda aga, et KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel oleks ringkonnakohtul võimalik parandada esimese astme kohtu otsuses igasuguseid vigu. Vastupidi - viidatud kohtuotsuse punktis 9 märkis kriminaalkolleegium, et selline pisivigade parandamine puudutab vaid juhtumeid, kui puudub vähimgi õiguslik etteheide maakohtu otsuse sisule. Kolleegium rõhutas ka seda, et nn pisivigade parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi. 8.2 Karistusseadustiku § 424 kohaselt on kriminaalkorras karistatav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui isikut on varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. Seega on KarS § 424 puhul isiku varasem karistatus tema karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma juba süüdistuse tekstis (vt Riigikohtu üldkogu kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-05 - RT III 2005, 39, 379 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-130-05 - RT III 2005, 44, 429 ja nr 3-1-1-89-06 - RT III 2006, 38, 322). Käesolevas asjas ei nähtu H. K-le esitatud süüdistuse tekstis üldse, et H. K. oleks varem, s.o enne
  64. aprilli 2006, karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. H. K. karistusõigusliku vastutuse eeldust ei tuvastanud ka maakohus. Sellises olukorras ei saanud ringkonnakohus teha maakohtu otsusesse prokuröri kassatsioonis märgitud täpsustusi, sest taoline täpsustamine oleks viinud H. K. karistusõigusliku vastutuse seni puudunud eelduse loomisele ringkonnakohtus ja muutnud maakohtu otsuse sisulist tähendust. Seetõttu oleks kohtuotsuse täpsustamine väljunud ilmselgelt KrMS § 337 lg 1 p-s 2 lubatud piiridest - kohus oleks väljunud kriminaalasja erapooletu lahendaja funktsioonist ja asunud toetama süüdistusfunktsiooni, mis oleks olnud vastuolus kohtu erapooletuse, võimude lahususe ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõtetega.
  65. Ringkonnakohus tuvastas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise maakohtu poolt ja juhindus maakohtu otsuse tühistamisel ning süüdistatava õigeksmõistmisel KrMS § 338 p-st 3 ja § 339 lg 1 p-st
  66. Seega heitis ringkonnakohus maakohtule ette kohtuotsuses põhjenduste puudumist, mis seisnes selles, et maakohus ei põhjendanud, miks tuleb H. K. lugeda isikuks, keda on enne
  67. aprilli 2006 karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kriminaalkolleegium ringkonnakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Kuigi maakohtu otsuses puudub tõepoolest põhjendus selle kohta, miks luges kohus H. K. isikuks, keda on enne
  68. aprilli 2006 karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ei saanudki maakohtu otsus kriminaalkolleegiumi hinnangul sellist põhjendust sisaldada. Seda põhjusel, et H. K. varasem karistamine mootorsõiduki joobes juhtimise eest tema karistusõigusliku vastutuse eelduseks oleva asjaoluna oli märkimata juba süüdistuse tekstis. Sellest tulenevalt ja käesoleva otsuse eelmises alapunktis toodud kaalutlustel ei saanud maakohus lugeda H. K. isikuks, keda on enne
  69. aprilli 2006 mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud, mistõttu maakohtu otsuses taoliste põhjenduste puudumine ei saa ka olla vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.
  70. Kriminaalkolleegium leiab, et tulenevalt KrMS § 361 p-st 3 on käesolevas asjas võimalik muuta ringkonnakohtu kohtuotsuse põhiosa, jättes sellest välja ringkonnakohtu eksliku seisukoha kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest maakohtu poolt. Kolleegium põhjendab seda järgmiselt. 10.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et võistlevas kohtumenetluses määrab süüdistus üldjuhul ära kohtuliku arutamise piirid ja et KrMS § 154 lg 3 p-de 2-3 kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas kohustuslikult ära näidata nii süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus kui ka kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused kriminaalasjades nr 3-1-1-13905 - RT III 2006, 4, 32 ja nr 3-1-1-96-06 - RT III 2007, 2, 13). Nagu märgitud käesoleva otsuse alapunktis 8.2, on Riigikohus ka selgitanud, et süüdistuse tekstis peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada isegi sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Puuduliku süüdistuse korral on süüdistatava õigeksmõistmine võimalik siis, kui selline süüdistus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. 10.2 Käesolevas kriminaalasjas leidis ringkonnakohus, et H. K-le süüksarvatud tegu ei täida KarS § 424 objektiivset koosseisu ja näitas seejuures ära, et süüdistatava õigeksmõistmise tingib KrMS § 309 lg-s 2 nimetatud asjaoludest just kuriteo tuvastamatus. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu sellise järeldusega ja märgib, et seeläbi on ringkonnakohus tuvastanud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise maakohtu poolt. Tuvastanud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, oli õigustatud ka uue otsuse tegemine ringkonnakohtus.
  71. Kriminaalmenetluse seadustiku § 213 lg-st 1 ja §-st 223 tuleneb prokuratuuri kohustus kontrollida kriminaaltoimiku saamisel selles sisalduvaid materjale. Sama seadustiku § 154 kohaselt märgib prokurör süüdistusaktis nii kuriteo asjaolud kui ka kuriteo kvalifikatsiooni. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas oleks maakohus süüdistuses ilmse puuduse avastamisel saanud kasutada ka KrMS § 262 p-s 2 sätestatud võimalust tagastada süüdistusakt prokuratuurile, sest see ei vasta KrMS § 154 nõuetele. Nende nõuete kohaselt (KrMS § 154 lg 2 p 1) tuleb süüdistusaktis märkida ka kuriteo asjaolud. Kuigi kohtu alla andmise küsimuse lahendamisel ei pea kohus mõistetavalt otsustama KrMS §-s 306 sätestatud küsimusi ega saagi seda teha, tuleb olukorras, kus süüdistusaktis on kuriteo asjaolud küll märgitud, kuid nende kirjeldus ilmselgelt ei vasta isikule süüksarvatud kuriteo tunnustele, jaatada kohtu õigust lugeda süüdistusakt KrMS § 154 nõuetele mittevastavaks. Kriminaalkolleegium märgib, et jättes süüdistusakti prokuratuurile tagastamata ja andes süüdistatava kohtu alla olukorras, kus esitatud süüdistuse alusel ei ole võimalik tuvastada kuritegu, tuli kohtul süüdistatav õigeks mõista, mida ringkonnakohus ka tegi.
  72. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
  73. mai
  74. a õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata, jättes sellest välja ringkonnakohtu põhjenduse kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest maakohtu poolt. Prokuröri kassatsiooni jätab kriminaalkolleegium rahuldamata.
  75. H. K. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu väljamõistmiseks summas 1530 krooni, millele lisandub käibemaks 275,40 krooni. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  76. jaanuari
  77. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 2 lg 2 p-st 1 ja § 8 lg-st 1 rahuldab kolleegium selle taotluse. Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riik. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.