lg 2 järgi hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Kuigi kostja andis lastele üllapidamist, ei olnud see regulaarne ega piisav. Seetõttu mõistis maakohus
lg 2 alusel elatise kostjalt välja aasta enne avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses, arvestades kostja poolt laste arvelduskontodele tasutud rahaga. 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja palus vähendada elatist 850 kroonini kuus lapse kohta. Samuti leidis kostja, et kuna ta on ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole õige tema suhtes kohaldada
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Maakohus lähtus elatisenõude rahuldamisel kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. Kostja halb majanduslik olukord ei ole aluseks, et vähendada kostjalt miinimummääras väljamõistetud elatist. Kostja ei ole tõendanud, et tal esineks muid
lg-s 6 sätestatud asjaolusid, mis tingiks elatise väljamõistmise alla seaduses sätestatud alammäära. Poole kuupalga alammäära suuruse elatise väljamõistmisel loetakse, et lapse minimaalsed vajadused on väljamõistetuga kaetud, mistõttu lapse vajadusi ei ole tarvis tuvastada. 6. Ringkonnakohus nõustus kostja väitega, et maakohus mõistis põhjendamatult elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.
lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne hagi esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on tõendanud, et ta on lastele ülalpidamist andnud. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse. Hageja palus teha asjas uus otsus, millega jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja leidis, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normi valesti tõlgendanud.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja ei täitnud kahe lapse suhtes ülalpidamiskohustust piisavalt ja nooremale lapsele ei ole kostja ülalpidamist andnud. Seega tuleb
Kuna kostja oma tütre M suhtes ülalpidamiskohustust ei täitnud, on arusaamatu ja põhjendamata, miks ringkonnakohus jättis tütre M kasuks elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata.
lg 1 ja § 70 lg 2 mõtte kohaselt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist käsitleda iga lapse kohta eraldi, mitte kõikide laste kohta kokku. Seega on ringkonnakohtu otsus perekonnaseaduse eelnimetatud sätetega vastuolus.
lg-s 2 sätestatut ka siis, kui vanem täidab elatise maksmise kohustust ebaregulaarselt või ebapiisavalt. Perekonnaseaduse §-s 70 on sätestatud elatise väljamõistmise kord. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, siis selle paragrahvi esimese lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Maakohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt laste ülalpidamiseks välja elatise aasta eest enne elatisenõude esitamist, arvestades siiski kostja poolt vanemate laste ülalpidamiseks selle ajal vältel tasutuga. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et
lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne elatisenõude esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Kuna kostja on hageja nõusolekul vanemate laste arvelduskontodele raha maksnud, on ta ringkonnakohtu arvates kõigi kolme lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium ringkonnakohtu sellise tõlgendusega ei nõustu. 11. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on
Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal. 12. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, peab elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (
Siiski ei saa seaduse sõnastust "kui vanem ei täida ülalpidamiskohutust" tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatist saama õigustatud vanem kohustatud vanemalt lastele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Niisugune tõlgendus looks olukorra, et kui kohustatud vanem annab lapsele ülalpidamist ükskõik kui suures summas (nt ainult 50 krooni kuus), ei kohalduks
Kolleegium leiab, et kohus võib hageja nõudel
lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt. 13. Kuigi maakohus mõistis kostjalt elatise välja hageja kasuks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisenõude esitamist, oli kahe vanema lapse ülalpidamiseks väljamõistetud summaks kummalegi lapsele üksnes 1350 krooni. Seega arvestas maakohus kostja poolt vanematele lastele tasutud elatisega. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et isegi kui lugeda, et kostja on vanemate laste suhtes ülalpidamiskohustuse täitnud, ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, miks ringkonnakohus ei saanud kohaldada
Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.