lõike 1 järgi kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel lepingu alusel hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tõttu, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.
lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitada rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamist muul viisil.
järgi tuleb kindlustusandjal hüvitada kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem, ja
lõike 1 järgi on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
lõike 3 kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks selle tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Hageja tasus elamu ostmiseks 400 000 krooni. 21. novembril 2002 esitatud kodukindlustuse sooviavalduses on kindlustusobjekti kasutusalaks märgitud elumaja, kus elatakse alaliselt ja kindlustussummaks 500 000 krooni. Kindlustusväärtuseks on avalduse kohaselt aegväärtus. Kindlustuspoliisis on kindlustussummaks ja hüvituspiiriks 500 000 krooni, kui kindlustusjuhtum saabub tule tagajärjel. Poliisi kohaselt on kindlustusväärtuseks taastamisväärtus. Omavastutuse suuruseks on 1000 krooni. Kostja vähendas hagejale makstavat hüvitist, kuna leidis, et tegemist on ülekindlustusega.
sätestab, et kui ilmneb, et kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust (ülekindlustus), võib nii kindlustusandja kui ka kindlustusvõtja ülekindlustuse kõrvaldamiseks vähendada kindlustussummat koos kindlustusmakse vastava vähendamisega. Kindlustussummat ja kindlustusmakset vähendatakse vastava tahteavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja ei ole hagejale sellist tahteavaldust teinud ega kindlustusmakset vähendanud. Hagiavalduses märgitu kohaselt tutvus kostja esindaja elamuga enne kindlustamist. Kostja väide ülekindlustuse kohta ei ole seega tõendatud ja põhjendatud. Pärast kindlustusjuhtumi saabumist esitatud väide ülekindlustuse kohta on vastuolus
§-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Hagejal on õigus tugineda kokkuleppe siduvusele (
Kostja subjektiivse hinnangu muutumise tõttu hoone taastamisväärtuse suhtes, ei ole põhjendatud ega õiglane hagejat ilma jätta poolte kokkulepitud hüvitisest. Hagi rahuldamata jätmine tähendaks kostja vabastamist lepingulistest kohustustest. Kodukindlustuse tingimuste p 4.1 järgi oli hageja kohustatud maksma kindlustuslepingus määratud kindlustusmakseid ja kostja oli kohustatud kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustushüvitise. 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ta leidis, et maakohus ei ole vahet teinud kindlustussummal ja kindlustusväärtusel. Varakindlustusega ei tohi kannatanu kahjujuhtumi järel kasu saada. Kindlustusjuhtumi puhul hüvitatakse reaalselt tekkinud kahju. Kahjuks saavad olla üksnes kinnisasja kui asja parandamise mõistlikud kulud. Kindlustusandja on
järgi kohustatud hüvitama kahju tegelikus suuruses ka siis, kui kindlustussumma oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Kohus ei ole aru saanud ülekindlustuse põhimõttest (
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
.
lõike 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
järgi tuleb kindlustusandjal hüvitada kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem.
lõike 1 kohaselt on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal ja sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Kindlustuspoliisis on kindlustussummaks märgitud 500 000 krooni ja
lõike 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandja maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Maakohus võttis põhjendatult väljamakse aluseks kohaliku ehitusväärtuse, mis võimaldanuks elamu taastada, vähendades seda amortisatsiooni võrra, ning leidis õigesti, et kostja tasutud 170 867 krooni 80 senti ei võimaldanuks hagejal elamut taastada. Kostja väited ülekindlustuse kohta ei ole tõendatud ega põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et kostja esindaja tutvus elamuga enne kindlustuslepingu sõlmimist, elamu oli ostetud 400 000 krooni eest ning hageja oli seda renoveerinud. Pooled vaidlevad selle üle, kui suur on hagejale tekkinud kahju ning kas tegemist on aiamaja või elamuga. Kodukindlustuse tingimuste p 9.3.1 järgi on hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, mis on võimalikud kulutused hoone hävimise korral selle esialgsel kujul taastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejale kuuluv suvemaja ümber ehitatud aasta ringi elamiseks. Selle taastamiseks (ehitamiseks) kulub hageja esitatud kalkulatsioonide järgi 549 982 või 524 763 krooni. Kostja esitatud ekspertiisi järgi on elamu taastamisväärtuseks koos käibemaksuga 206 323 krooni. Et kodukindlustuse sooviavalduses on kindlustusobjektina märgitud elumaja ja kostja ei ole vaidlustanud hageja tehtud kulutusi aiamaja elamuks renoveerimisel, nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et elamu taastamiseks ei piisa kostja väljamakstud hüvitisest. Kolmanda isiku seletuse kohaselt ei õnnestunud väljamakstud hüvitise eest hoonele ehitajat leida. Ringkonnakohus leidis, et hagejal on õigus täiendavale hüvitisele ja viivisele, kuna varakindlustuse eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine kindlustusjuhtumi eelse olukorraga sarnasesse situatsiooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kostja leidis, et ta on 170 867 krooni 80 sendi suuruse kindlustushüvitise tasumisega täitnud nõuetekohaselt oma lepingulised kohustused hageja vastu. 8. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtud tuvastanud hagejale tulekahjuga tekkinud tegeliku kahju suurust, vaid on ekslikult pidanud kindlustuspoliisil märgitud kindlustussummat kindlustushüvitiseks. Ringkonnakohtu arvestatud kindlustushüvitis ületab oluliselt hageja tegelikku kahju. Seetõttu on ringkonnakohtu otsus vastuolus
§-s 477 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Seadus ei sätesta, et ülekindlustuse korral peab kindlustusandja hüvitama rohkem kui tegeliku kahju, st et ülekindlustuse puhul (
) ei rakendata
§-s 477 sätestatud põhimõtet. Ka
§-s 481 sätestatud kindlustussumma vähendamise õiguse kasutamata jätmine ei pane kindlustusandjale kohustust hüvitada rohkem, kui on tegelik kahju. Ülekindlustusele tuginemine pärast kindlustusjuhtumi toimumist ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, sest ülekindlustuse esinemine ei mõjuta kindlustusandja hüvitamiskohustuse suurust
Kindlustusjuhtumi toimumise korral tuleb hüvitada tegelik kahju, mitte kindlustussumma. Ringkonnakohus jättis hindamata kostja esitatud tõendid ning vastamata kostja väitele, et hageja nõue ei rajane mitte kindlustatud hoone kindlustusjuhtumi eelsesse seisundisse viimiseks vajalikel mõistlikel ehituskuludel, vaid oluliselt erineva ja parema hoone ehituskalkulatsioonil. Kindlustatud hoone oli oma omadustelt ja ehituskonstruktsioonidelt tegelikult suvemaja, mitte aasta ringi kasutatav elamu. Pooled ei ole kokku leppinud kindlustushüvitise konkreetses summas, samuti ei ole nad kokku leppinud hoone taastamisväärtuse rahalises suuruses. Kindlustuspoliisil märgitud summa on kindlustushüvitise ülempiir. Kindlustustingimuste p 9.3.1 kohaselt on taastamisväärtuseks vähimad võimalikud kulutused hoone esialgsel kujul taastamiseks. Asja õigeks lahendamiseks tulnuks tuvastada hoone taasehitamise maksumus. Kohtud on selle asjaolu jätnud kindlaks tegemata, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse väited sisuliselt analüüsimata ega võtnud seisukohta apellatsioonkaebuses osundatud maakohtu menetlusnormide rikkumise kohta. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, aktsepteeris ringkonnakohus maakohtu otsuses sisalduvat vastuolu. Vastuolu seisneb selles, et lugedes kindlustuspoliisil märgitud kindlustussumma kokkulepitud kindlustushüvitiseks, s.o kindlustusandja täitmise kohustuseks
lg 2 järgi, on maakohus ometi vähendanud väljamõistetavat kindlustussummat ja -hüvitist kulumi võrra, mille suurust ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud. Ringkonnakohtu otsusest jääb selgusetuks, kas ringkonnakohus loeb kindlustussummat kokkulepitud kindlustushüvitiseks või mitte. TsMS § 436 lg 1 kohaselt ei või kohtuotsus olla vastuoluline. Asi tuleb saata tagasi maakohtusse, kuna asja uuel läbivaatamisel peab olema tagatud pooltele võimalus tõendada asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Samuti peab olema tagatud õigus kaevata sisulise hinnangu peale, mille kohus on andnud hageja ehitise tegeliku seisundi, tegeliku kahju suuruse, kindlustushüvitise arvestamise ja väljamaksmise tingimuste kohta esitatud tõenditele. Selline kaebeõigus on tagatud vaid juhul, kui asi vaadatakse uuesti läbi maakohtus.
rakendamiseks vähendama kindlustussummat
järgi.
eesmärgiks on võimaldada pooltel ühepoolselt vähendada kindlustussummat koos kindlustusmaksetega. Kostja viitas ülekindlustusele
rakendamiseks mitte aga selleks, et muuta kindlustuslepingut kindlustussumma ja kindlustusmaksete vähendamiseks. Ta väitis, et hageja elamu taastamisväärtus ehk kindlustusväärtus
Kolleegium selgitab, et
järgi ei pea kindlustusandja hüvitama kindlustusvõtjale rohkem, kui on kindlustusvõtja kahju tegelik suurus.
on rakendatav muu hulgas ülekindlustuse juhtudel, s.o olukorras, kus kindlustusväärtus on väiksem maksimaalsest väljamaksusummast (kindlustussummast). Seega ei pea kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Kohtud ei tuvastanud, et kindlustuslepingu järgi oli kindlustussumma määratletud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.