RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-72-07 Otsuse kuupäev 20. november 2007. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kerg

§ 68sätestab tunnistaja ülekuulamise üldised nõuded.

Seadus näeb ette menetleja kohustuse selgitada tunnistajale tema õigusi ja kohustusi (KrMS § 68 lg 1) ning võtta tunnistajalt ka sellekohane allkiri (KrMS § 68 lg 2).

§ 280

lg 4 näeb kohtuistungi rakendamisel ette kohtu kohustuse kontrollida tunnistaja isikusamasust, hoiatada neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust. Karistusseadustiku §-d 318 ja 320 näevad ette kriminaalvastutuse juhtumitel, kui tunnistaja keeldub kriminaal- või väärteomenetluses alusetult ütluste andmisest või kui ta annab neis menetlustes teadvalt vale ütluse. Alles seejärel, kui tunnistajale on nimetatud asjaolud teatavaks tehtud ja sellesisuline allkiri võetud, tuleb ta istungisaalist eemaldada.

1. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et G.L. väärteoasja arutamisel on eespool märgitud menetlusnorme rikutud. 7.1 G.L. taotlusel kuulati kohtus tunnistajana üle R.P., R.R. ja A.L. ning kohtuvälise menetleja esindaja taotlusel S.P. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et
2. märtsil
3. a ilmusid kohtusse tunnistajad R.P., R.R. ja A.L. Väärteoasja arutamise rakendamisel kontrollis kohus esmalt kohtusse ilmunud isikute isikusamasust, teatas kaebuse kohtuliku arutamise algusest ning seejärel kohe eemaldas ilmunud tunnistajad kohtusaalist. Tunnistajatele nende õiguste ja kohustuste selgitamist ja hoiatamist KrMS § 68 ja § 280 lg-te 3 ja 4 järgi kohtuistungi protokollist ei nähtu. 7.2 Tunnistajad R.P., R.R. ja A.L. kuulati kohtus üle. Väärteoasja arutamine lükati edasi
4. maile
5. a, sest kohtuvälise menetleja esindaja taotles kutsuda tunnistajana kohtusse ka S.P.. Sel päeval tunnistaja S.P. kohtusse aga ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja loobus oma taotlusest, kuid nüüd leidis G.L. kaitsja, et tunnistaja S.P. ütlused on olulised väärteo asjaoludes ilmnenud vastuolude kõrvaldamiseks. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi
6. juunile
7. a. Maakohtu
8. juuni
9. a kohtuistungi protokollist nähtub, et tunnistaja S.P. ilmus kohtusse. Protokollis on kirjas, et enne tunnistaja ülekuulamist selgitas kohus talle tema õigusi ja kohustusi, viitamata seejuures ühelegi menetlusõiguse normile.

§ 280

lg-s 4 ettenähtud tunnistaja hoiatamist kohtuistungi protokollis ei kajastu.

§ 68

lg-s 2 sätestatud allkirja tunnistaja hoiatamise kohta väärteomaterjalides ei ole.

1. Süüteomenetluses saab isiku karistamine tulla kõne alla üksnes siis, kui süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil. See tähendab seda, et nimetatud tõendid on lubatud ja nende kogumisel ei ole oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. G.L. väärteoasja otsustamisel on kohus käsitlenud tõendi allikana tunnistajaid, kellele kohtuistungi rakendamisel ei ole nõuetekohaselt selgitatud nende õigusi ja kohustusi (näiteks õigust keelduda KrMS § 280 lg 3 järgi ütluste andmisest KrMS § 71-73 alusel) ning kes on jäänud ka KrMS § 68 lg-s 2 ja § 280 lg-s 4 ettenähtud korras hoiatamata. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtus nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt saadud ütlus ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Sellistele tõenditele rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik.
2. Eeltoodut arvestades ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks hinnata kassatsioonis esitatud teisi väiteid Harju Maakohtu otsuses sisalduvate sisuliste järelduste ebaseaduslikkuse kohta ning juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
3. juuni
4. a kohtuotsuse G.L. väärteoasjas LS § 7419 lg 1 ja lg 2 ning § 7415 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg