lg 1 p-le 8, samuti leidis ta, et vaidlustatud otsused on vastuolus Riigikohtu otsusega asjas nr 3-1-1-89-03, kuna kannatanu vastuolulistele ütlustele on omistatud põhjendamatu tõenduslik tähendus. Lisaks korrati kassatsioonis seisukohta, et kohtud ei oleks tohtinud tugineda U.K. kahtlustatavana antud ütlustele, kuivõrd need ütlused andis ta surve all ning hilisemas menetluses andis ta teistsuguseid ütlusi. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas 28. juunil 2006 linna- ja ringkonnakohtu otsused ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks, kuna kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamisel ja kohtuotsuses neile tuginemisel ei arvestatud
lg 1 p-s 5 alusel, millega nõustus ka kaitsja, seega olid menetlusosalised rikkumise osas üksmeelsed. Sellele vaatamata kohtunik ei taandunud. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega
7.2 Apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud A.Z.H. süü talle inkrimineeritud kuriteos, mistõttu tuleb ta õigeks mõista.
lg-le 1 võib kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Tõsiasi, et kriminaaltoimik oli enne asja arutamist maakohtus, ei mõjuta tõendite sisu ega nende seaduslikkust või usaldusväärsust ega loo uusi, kaitsjale teadmata tõendeid, samuti ei takista menetluspooltel tõendite vahetut kontrolli kohtuistungil. Seetõttu ei nõustunud kohus kaitsja väitega, et kohus on käesoleval juhul oluliselt rikkunud menetlusnorme
9.2 Süüdistatava A.Z.H. süü tõendamatuse ja tema õigeksmõistmise taotluse osas märkis ringkonnakohus, et kaitsja on KarS §s 263 ettenähtud objektiivse koosseisu tunnustest vaidlustanud vaid A.Z.H. poolt kannatanu löömist ja leidnud, et kannatanu V.R. ütlused on ebausaldusväärsed. Maakohus on kohtuotsuses kaitsja poolt viidatud kannatanu ütluste erinevusi analüüsinud ning tuvastas, et tõendamiseseme asjaolude suhtes ei ole kannatanu poolt antud ütlustes selliseid vastuolusid, mis annaksid aluse kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Kohtukolleegium soostus sellise maakohtu järeldusega ja leidis, et tegemist ei ole kardinaalselt erinevate ütlustega ning faktiliselt tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude suhtes ei ole kannatanu erinevaid ütlusi andnudki. Ebatäpsusi ütlustes teiste isikute käitumise osas on kannatanu loogiliselt selgitanud. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus vastuolusid kannatanu ütlustes süüdistatava isiku äratundmise osas. Kannatanu on kohtueelse uurimise käigus äratundmiseks esitamisel osundanud kolme isiku hulgast inimesele, kes teda lõi ja on ka selgitanud, et teab, et see isik elab temaga ühes majas. Selleks isikuks osutus A.Z.H.. Kannatanu on ka selgitanud, et ta ei tundnud süüdistatavat, teadis vaid, et on sama maja elanik. 9.3 Karistuse mõistmise osas märkis ringkonnakohus, et mõistetud vangistus on kooskõlas karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 341 lg-s 4 kehtestatud piirangu kohaselt ei olnud maakohtul alust raskendada süüdistatava karistust, kuid ringkonnakohus pidas vajalikuks märkida, et arvestades nii toimepandud asjaolusid kui ka süüdlase suhtumist toimepandusse on mõistetud karistus leebe ja selle veelgi kergendamiseks seaduslikud alused puuduvad. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 10. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A.Z.H. kaitsja, kes taotleb
lg 1 p 8 ja lg 2 alusel maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks. 10.1 Kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks
süü tõendamatuses, mistõttu tuleb ta õigeks mõista. Kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Need on vastuolus nii teiste asjas üle kuulatud isikute ütlustega kui ka kannatanu enda antud ütlustega. Ütluste ebausaldusväärsust suurendavad sündmuste erinev kirjeldamine ja kannatanu mälukaotus pärast sündmust. Ringkonnakohus on otsuses jätnud käsitlemata kaitsja poolt esitatud ja kriminaalasja juurde võetud materjalid - väljavõtteid psühholoog Endel Tulvingu raamatust "Mälu". Väljavõtetes kirjeldatud näidetest nähtub, et sündmust näinud isiku eksimine oluliste asjaolude kirjeldamisel on tavapärane. Ringkonnakohus on ebaõigesti nõustunud maakohtu järeldustega tunnistajate U.K. ja A.A. ütluste hindamisel. Maakohtu järeldused, et U.K. ütlused on tingitud tema soovist süüdistatavat aidata, on oletuslikud ja põhjendamata. 10.2 Kriminaalmenetlusõiguse muu oluline rikkumine
lg 2 tähenduses seisneb kaitsja arvates
Nimelt oli kriminaalasja toimik asja arutavale kohtunikule üle antud enne kohtuliku uurimise algust. Riigikohus tühistas
§-d 289, 291, 292, 294, 296). Kaitsja rõhutab, et kohtumenetlus mitte ainult ei pea olema aus ja seaduspärane, vaid peab sellisena ka paistma nii menetlusosalistele kui avalikkusele. Kohtuniku taandamise taotluse esitas kohtumenetluses prokurör, millega kaitsja nõustus. Maakohus jättis taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kohtuniku taandumata jätmine ei ole käesoleval juhul kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise. 11. Kassatsioonile esitatud vastuses möönab prokurör, et käesolevaks hetkeks on tekkinud õiguslik vaidlus, mida teha siis, kui maakohus arutab kriminaalasja teistkordselt ning enne kohtuliku uurimise algust on kriminaaltoimik kohtuniku käsutuses (kuna Riigikohtust saadeti asi maakohtule ning maakohtul puudub selge õiguslik alus asja vastuvõtmisest keelduda). Kohtupraktikas on seda probleemi lahendatud ka nii, et kui kriminaaltoimik tagastatakse Riigikohtust maakohtule, edastatakse see omakorda prokuratuuri, et prokuratuur saaks järgida
Prokurör nõustub, et puuduvad eraldi sätted, mis reguleeriksid kriminaaltoimikuga ümberkäimist selle Riigikohtust tagastamisel, kuid kriminaalasja uuesti üldmenetluses arutama asudes kuuluvad kohaldamisele
10. peatüki sätted, millest maakohus käesoleval juhul kaldus kõrvale. Seejuures märgitakse vastuses, et käesolevas asjas ei ole riikliku süüdistaja poolt üheselt tuvastatud, et arutatavas kriminaalasjas oleks maakohtu kohtunik olnud kohtulikul uurimisel kallutatud ning et sellega oleks kaasnenud ebaseaduslik kohtuotsus. Seega ei olnud tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kokkuvõttes leiab prokurör, et kuna kirjeldatud küsimuses on erinevad lahendid ja puudub Riigikohtu seisukoht eelnimetatud probleemi lahendamise ehk
lg 2 kohaldamise kohta kuriteoasja teistkordse arutamise puhul maakohtus, siis oleks oluline anda selline seisukoht menetluspraktika ühtlustamiseks. Maa- ja ringkonnakohus on põhjendanud, miks on oluliseks ja usaldusväärseks tõendiallikaks peetud kannatanu ütlusi ning hinnanud nende seost teiste kogutud tõenditega. Tõsi, kannatanu on osas, mis puudutavad A.Z.H. tegevust sündmuskohal teinud mõningaid täpsustusi, kuid need täpsustused pole muutnud tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Prokurör toetab maa- ja ringkonnakohtu seisukohti süü tõendatuks lugemisel ja leiab, et kohtuotsuste tühistamiseks puudub alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kolleegium märgib, et
p 6 alusel saatis Riigikohus käesoleva kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule, kes asja esmakordsel arutamisel rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Alles asja teistkordse arutamise kolmandal istungil, enne kriminaalasja sisulise arutamise lõpetamist, esitas prokurör pärast läbirääkimisi kaitsjaga kohtuniku vastu taanduse põhjusel, et kriminaaltoimikut ei esitanud kohtunikule prokuratuur, vaid see oli juba varasemalt kohtuniku käes ning see asjaolu võib tingida kahtlusi kohtuniku erapooletuses (II kd, tl 178). Kaitsja nõustus kohtuniku taandamise taotlusega ning nii apellatsioonis kui ka kassatsioonis peab kohtuniku taandumata jätmist kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis peaks kaasa tooma vaidlustatud kohtulahendite tühistamise. 13. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu sellise arvamusega järgmistel põhjustel. 13.1 Vastavalt
lg-le 2 esitab prokurör kohtule kriminaaltoimiku pärast süüdistusakti avaldamist ning ülevaate andmist süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb. Seejärel on prokuratuuri poolt kriminaaltoimik kohtule kui institutsioonile üle antud ja edaspidi, kuni kohtulahendi(te) jõustumiseni, saadetakse toimik vajadusel ühest kohtuinstantsist teisse. Seadusandja on selgesõnaliselt ette näinud, et ringkonna- ja Riigikohus saadavad kriminaalasja uueks arutamiseks kohtule, mitte prokuratuurile (
13.2 Kriminaaltoimiku hoidmise korraldamine maakohtus pärast selle uueks arutamiseks tagastamist on vastava kohtumaja töö sisekorra küsimus, ning seejuures peab kindlasti arvestama ka kohtunike erapooletuse tagamise kui kohtusüsteemi ülesandega. Samas ei saa siiski eeldada kohtunike erapoolikust ehk väita, et nad igal juhul tutvuvad toimikuga enne asja kohtulikku uurimist, kui see on juba kohtumajja jõudnud. Tuleb märkida, et kriminaalasja teistkordsel arutamisel on kohtunikul soovi korral võimalik tutvuda samas kriminaalasjas tehtud kohtuotsustega ja ka kohtuistungi protokollidega kohtute infosüsteemi kaudu. Mõistetavalt peab kohtunik tutvuma ringkonna- või Riigikohtu otsusega, mis annab juhiseid menetlusliku või materiaalõigusliku küsimuse lahendamiseks. Tõsi on ka see, et vaheajal või ka istungi ajal on kohtunikul põhimõtteliselt võimalik tutvuda kohtueelsel uurimisel kogutud materjalidega (see aga kehtib ka kriminaalasja esmakordsel arutamisel). Kriminaalasja lahendamisel ja otsuse tegemisel ei tohi aga maakohus toetuda tõenditele, mida ei ole kohtuliku arutamise käigus suuliselt esitatud, vahetult uuritud ega protokollitud (
Sisuliselt tuleb käesolevas asjas lahendada küsimus, kas juhul kui kohtunikul oli põhimõtteliselt võimalik tutvuda kriminaaltoimikuga enne asja arutamist kohtuistungil, võib (vähemalt näiliselt) olla rikutud kohtumenetluse võistlevuse ning sellest tulenevalt ka kohtu erapooletuse põhimõte. Selleks tuleks hinnata kohtuniku käitumist menetluses ja otsustada, kas toimiku kättesaamine enne asja arutamist on teda mõjutanud või mitte, ja kas selline olukord võis jätta teistele menetlusosalistele mulje, et kohtunik ei ole erapooletu. 14.1 Kolleegium leiab, et prokurör ega kaitsja ei esitanud ainsatki tõendit ega viidanud ühelegi asjaolule, mis annaksid alust väita, et kohtunik oli asja arutamisel erapoolik või tõusetus põhjendatud kahtlus tema erapooletuses. Kohtumääruses, millega jäeti taotlus kohtuniku taandamiseks rahuldamata, märgitakse, et kohtunikul puudus igasugune vajadus ja motiiv kriminaalasja toimikuga tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks enne kriminaalasja arutamist (II kd, tl 180). Asjaolu, et kriminaaltoimik oli Riigikohtu poolt vastavalt menetlusseadusele tagastatud teistkordseks arutamiseks Harju Maakohtule ja kriminaaltoimik oli asja teistkordselt arutava kohtuniku käes kohtuistungi avamisel, ei ole kriminaalkolleegiumi arvates vastuolus ausa ja võistleva kohtumenetluse põhimõttega ning tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
S § 263 p 1 järgi muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata. 17. Kaitsja on esitanud Riigikohtule kulude nimekirja seoses A.Z.H. kaitsmisega käesolevas kriminaalasjas. Vastavalt
Kui kassatsioonimenetluses jäetakse vaidlustatud kohtulahend tühistamata ja kassatsioon rahuldamata, hüvitab menetluskulud kassatsiooni esitaja (
Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.