← Eesti

3-1-1-58-07

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-58-07 Otsuse kuupäev 26. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Kohtuasi Kriminaalasi H. S.-i sü

jõustumiseni kehtinud KrK § 53 lg 1 kohaselt ei võinud isikut võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest oli möödunud viis aastat. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha järgi arvestati kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Kuna H. S. anti kohtu alla 22. septembril 2005, siis ei olnud talle süüks arvatud tegu kriminaalkoodeksi kohaselt aegunud.

§ 81

lg 1 p-s 2 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kedagi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ega karistada, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Sama paragrahvi lõikest 5 nähtuvalt katkeb kuriteo aegumine isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega ja sellest menetlustoimingust alustatakse uuesti aegumise arvestamist.

§ 81

lg 5 sätestab, et isikut ei tohi süüdi mõista ega karistada, kui teo toimepanemisest on möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu uuesti katkenud. Süüasjas on tehtud erinevaid menetlustoiminguid, aeg nende vahel ei ole kordagi ületanud viit aastat ja neid toiminguid on tehtud ka pärast viie aasta möödumist H. S.-ile süüksarvatavate tegude toimepanemist. Seega ei ole teod, mille toimepanemises H. S.-i süüdistatakse, aegunud ka

mõttes.

  1. H. S.-i kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ning H. S.-i õigeksmõistmist järgmistel põhjustel. 3.1 H. S. ei ole kelmust toime pannud, sest ta ei tellinud
  2. ja
  3. mail 2001 OÜ X nimel kütust. Tunnistajate vastupidised ütlused pole aga eluliselt usutavad. Apellandi hinnangul on need tehingud kehtivad ja võimalik juhatuse liikme volituste lõppemisest teatamata jätmine ei ole pettuslik, kuna registriandmete väljatrükist nähtuvalt kinnitati kanne H. S.-i tagasikutsumise kohta
  4. mail
  5. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 1 kohaselt jõustub äriregistri kanne, kui sellele on alla kirjutanud kandeotsuse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis asjas nr 3-2-1-39-05 leidnud, et juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne). Seega ei ole kelmuslikuks teoks ka tehingu tegemine ajal, mil volitusi kinnitas vastav registrikanne. Kaitsja arvates ei kinnita ükski tõend, et isegi kui H. S. kütust tellis, tegi ta seda kavatsuseta kauba eest maksta. Apellant osutas, et H. S. ei vastutanud äriühingu kohustuse täitmise eest ning AS G pole üritanudki kauba eest OÜ-lt X raha saada, kuigi võimalus selleks oli olemas. Kaitsja hinnangul ei hoidnud H. S. AS G töötajate eest kõrvale, sest ta pidi suhtlema ja suhtles nendega tööalaselt ka peale
  6. a maid. 3.2 H. S.-i väidetav kuritegu on aegunud ning kriminaalasja menetlus on olnud ebamõistlikult pikk, mistõttu tulnuks kriminaalmenetlus lõpetada. 3.3 Maakohus on ebaseaduslikult tunnustanud tsiviilhagi, rahuldades aegunud nõude. Kaitsja märkis, et AS G esitas tsiviilhagi
  7. juulil 2005, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 kohaselt on varalise kahju tekitamise nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, s.t hagi aegus
  8. juulil
  9. Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 2 sätestab kannatanule üksnes protsessuaalse õiguse esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi peab olema materiaalõiguslikult põhjendatud ning kehtiv. Vastupidine käsitlus looks põhjendamatu ebavõrdsuse tsiviilnõuete aegumise osas.
  10. Tartu Ringkonnakohtu
  11. mai
  12. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonis taotletakse sisuliselt tõendite veelkordset hindamist, kuid samas ei esitata apellatsioonis selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamist. 4.1 Ringkonnakohus märkis, et tunnistajate ütlused kinnitavad H. S.-i poolt
  13. ja
  14. mail 2001 OÜ X nimel kütuse ostmist. Need ütlused lükkavad kogumis ümber H. S.-i vastupidised väited. Ringkonnakohus nõustus ka maakohtu järeldusega, et H. S.-il puudus OÜ-le X kütust ostes kavatsus selle eest tasuda. 4.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole H. S.-i poolt toimepandud tegu aegunud. H. S. pani talle süüks arvatud teod toime
  15. ja
  16. mail
  17. Vastavalt
  18. aastal kehtinud KrMK § 53 lg 1 p-le 2 ei või isikut võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Seega, lähtudes KrK § 53 lg-st 2 algas H. S.-ile süüksarvatud tegude aegumistähtaja arvestamine
  19. maist
  20. Riigikohus on korduvalt oma varasemates lahendites märkinud ja jäänud samale seisukohale ka lahendis asjas nr 3-1-1-114-02, s.o pärast

kehtima hakkamist, et kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega tuleb KrMK § 53 lg 1 alusel arvestada alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Kuivõrd H. S. anti kohtu alla

  1. septembril 2005, siis ei olnud teod, milles teda süüdistati, kriminaalkoodeksi tähenduses aegunud. Ringkonnakohus leidis, et H. S.-i teod ei olnud aegunud ka KarS § 81 mõttes. Samuti ei olnud kriminaalasja ringkonnakohtus arutamise ajaks ületatud selle arutamise mõislikku aega. 4.3 Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsiooni väitega, et rahuldades AS G poolt esitatud tsiviilhagi, tunnustas maakohus aegunud nõuet. Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Kuna käesolevas asjas esitas AS G esindaja tsiviilhagi
  2. oktoobril 2006, s.o enne kohtuliku uurimise lõppu, siis ei ole alust rääkida aegunud haginõudest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. H. S.-i kaitsja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja H. S.-i õigeksmõistmist järgmistel põhjustel. 5.1 Ringkonnakohus eiras H. S.-i kelmuses süüdi tunnistades äriühingu õiguslikku regulatsiooni. Ostes kütust OÜ X nimel ei saanud H. S.-il juhatuse liikmena tekkida sellest tulenevalt kohustusi, vaid tehinguga seonduvad õigused ja kohustused tekkisid üksnes tehingu pooleks olnud OÜ-le X. Kaitsja märgib, et
  4. ja
  5. mail 2001 oli H. S. kolmandate isikute jaoks OÜ X esindaja, sest osaühingu registriandmete väljatrükist nähtuvalt on H. S.-i juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kanne kinnitatud
  6. mail
  7. Seega ei avaldanud H. S. kütuse müüjale väärinfot. 5.2 H. S.-i tegu on aegunud, sest väidetavast kuriteost on möödunud rohkem kui viis aastat, mis teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2 kohaselt oli teise astme kuriteo aegumise tähtaeg. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasem teistsugune tõlgendus on ebaõige. Samuti on kassaatori arvates kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas veninud ebamõistlikult pikaks ja sellest tulenevalt pidanuks kriminaalmenetluse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 alusel lõpetama. 5.3 Kriminaalmenetluse seadustik annab kannatanule üksnes protsessuaalse õiguse tsiviilhagi esitada, kuid hagi aegumistähtaeg on üldine ja tuleneb tsiviilõigusest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-s 2 sätestatud kannatanu menetluslik õigus esitada kriminaalasja raames tsiviilhagi ei saa luua talle mingeid materiaalõiguslikke eeliseid võrreldes hagejaga tsiviilkohtumenetluses. Vastupidine olukord riivaks oluliselt isikute võrdsuse põhimõtet.
  8. Prokurör esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Prokuröri hinnangul on H. S.-i tegevus
  9. ja
  10. mail 2001 AS-lt G OÜ-le X kütuse ostmisel õigesti kvalifitseeritud kelmusena, sest H. S.-il puudus neil kuupäevadel õigus OÜ-d X esindada ja ta viis AS G esindaja selle asjaolu suhtes äriregistri kandele tuginedes tahtlikult eksitusse. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu oleks H. S.-i väidetav kuritegu aegunud, leides, et nii teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi kui ka

aegumist reguleerivate sätete kohaselt ei ole tegu aegunud. Kassatsioonivastuses leitakse erinevalt kaitsja arusaamast, et AS G tsiviilhagi ei ole aegunud, sest selle aegumine peatus kuriteoavalduse esitamisega

  1. novembril
  2. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kriminaalkolleegium leiab, et kassatsiooni väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ja seda järgmistel põhjustel. 7.1 Kriminaalkolleegium nõustub kohtute poolt tuvastatuga, et olles teadlik enda volituste lõppemisest OÜ X juhatuse liikmena, kuid sellele vaatamata esitledes end AS-s G kui OÜ X esindaja lõi H. S. teise äriühingu töötajates väärkujutluse enda volitustes OÜ-d X esindada. Et väide enda volituste olemasolu kohta, mis tegelikult puuduvad, on käsitatav faktiväitena, mille õigsus on kohtuliku uurimise käigus leidnud kummutamist, siis on maakohus ja ringkonnakohus õigesti kindlaks teinud pettusliku teo süüdistatava käitumises. Lisaks sellele, et H. S. viis AS G töötajad eksitusse enda volituste osas OÜ X juhatuse liikmena, lõi ta aktsiaseltsi töötajates ka väärkujutluse sellest, et kütus tellitakse OÜ-le X, kuigi tegelikult soovis ta seeläbi kõnealuse kütuse saada vahetult enda valdusse. Seejuures ei pea kriminaalkolleegium asjakohasteks kassaatori väiteid, et äriregistri kande muudatus, millega H. S. OÜ X juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti, tehti alles pärast süüdistuse sisuks olevate tehingute sooritamist. Vastavalt ÄS § 34 lg-le 2 kehtis nimetatud äriregistri kanne õigena küll kolmandate isikute suhtes, kuid sellele ei saanud tugineda H. S. ise. 7.2 Kohtute järeldustega tuleb nõustuda ka osas, mis puudutab AS G esindajatel H. S.-i tegevuse tulemina tekkinud eksimust ja selle mõjul tehtud varakäsutust. Siinkohal on määrava tähtsusega kohtute poolt tunnistajate ütluste alusel sedastatu, et AS G väljastas OÜ-le X kütust vaid seetõttu, et viimase esindajana tellis kütust nimelt H. S.. Seega on kohtuliku uurimise käigus leidnud tuvastamist, et just AS G töötajates tekkinud väärettekujutus H. S.-ist kui OÜ X esindajast tõi endaga kaasa AS G poolt varakäsutuse tegemise, s.o kütuse väljastamise OÜ-le X. 7.3 Kassaatori väitel eirasid kohtud H. S.-i kelmuses süüdi tunnistades äriühingu õiguslikku regulatsiooni, sest OÜ X nimel kütust ostes ei saanud H. S.-il juhatuse liikmena tekkida sellest tulenevalt kohustusi, vaid tehinguga seonduvad õigused ja kohustused tekkisid üksnes tehingu pooleks olnud OÜ-le X. Kolleegium selle väitega ei nõustu, märkides, et kohtud on tuvastanud, et ostetud kütus läks küll formaalselt üle OÜ-le X, kuid tegeliku kontrolli kütuse ja kogu tehingu üle säilitas algusest lõpuni H. S.. Seega kasutas H. S. OÜ X juriidilist vormi üksnes maskeerimaks, et tegelikult on tema AS-ga G sõlmitava tehingu teine pool. Ta jättis mulje, nagu tegutseks OÜ X reaalse ettevõttena, kuigi tegelikult kasutas ta seda pelga kattevarjuna enda tegevusele. Maakohus on tuvastanud, et H. S. vormistas OÜ X ainuosanikuks variisikuna A. S.-i ja juhatuse liikmeteks variisikud A. S.-i ja A. P., kellele ei antud seejuures üle osaühingu dokumentatsiooni, kellel puudusid osaühingus reaalsed tööülesanded ja ülevaade osaühingu majandustegevusest. A. S.-i ja A. P. eest teostas juhtimisega seonduvaid funktsioone jätkuvalt H. S.. Vähetähtis pole seejuures asjaolu, et A. S.-i osaühingu osanikuks saamise eest ei pidanud ta midagi tasuma (vt maakohtu otsuse lk 4, tl 294, kd II). Et AS-st G ostetud kütus läks just H. S.-i vahetusse valdusse ja tema tegeliku kontrolli alla, kinnitab muuhulgas ka see, et H. S. sai kütuse müügist laekunud raha OÜ X tankla kassast ilma igasuguseid dokumente vormistamata igal ajal välja võtta. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et isikuna, kes sai AS-lt G tellitud kütuse arvelt varalist kasu, tuleb käsitada nimelt H. S.-i, mitte aga formaalselt kütuse vastu võtnud OÜ-d X kui kolmandat isikut.
  4. Kassaatori käsitlus seoses H. S.-ile süüksarvatud tegude aegumisega ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul asjakohane. H. S. pani talle inkrimineeritud teo toime
  5. a maikuus, seega kriminaalkoodeksi kehtivusajal. Tema tegu kvalifitseeriti KrK § 143 lg 1 järgi, s.t teise astme kuriteona. Kriminaalkoodeksi § 53 lg 1 p 2 kohaselt aegus teise astme kuritegu viie aasta jooksul alates selle toimepanemisest. Seejuures arvestati kohtupraktika kohaselt kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Kelmus on teise astme kuriteona karistatav ka

järgi (KarS § 209).

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt aegub teise astme kuritegu viie aasta jooksul alates teo toimepanemisest. Sama paragrahvi lg 5 loetleb aga rea menetlustoiminguid, mis aegumise katkestavad. Muuhulgas katkestavad kuriteo aegumise kahtlustatava või süüdistatava vara arestimine, süüdistatava kohtu alla andmine ja kohtuistungil süüdistatava ülekuulamine. Kriminaaltoimikust nähtuvalt arestiti Tartu Maakohtu

  1. juuni
  2. a määrusega H. S.-i vara (tl 113, kd I). Tartu Maakohtu
  3. septembri
  4. a määrusega anti H. S. kohtu alla (tl 178, kd II) ja ta kuulati Tartu Maakohtu istungil süüdistatavana üle
  5. detsembril 2006 (tl 258, kd II). Seega ei ole H. S.-i poolt toimepandud kuritegu aegunud ka KarS § 81 lg 1 p-st 2 ja lg-st 5 tulenevalt.
  6. Kriminaalkolleegium ei nõustu ka kassaatori seisukohaga, nagu oleks kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas veninud ebamõistlikult pikaks. Isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
  7. artikli
  8. punkti esimesest lausest. Isiku kõnealusele õigusele vastab kriminaalmenetluses iga menetleja kohustus astuda nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks. Kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piirid sõltuvad menetletava kuriteo raskusest, kriminaalasja keerukusest ja mahukusest aga ka muudest konkreetsetest asjaoludest ning sealhulgas ka menetluse senisest käigust. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on kriminaalasja kohtueelse menetluse kokkuvõtte tegemisest kuni maakohtu istungi toimumiseni kulunud enam kui poolteist aastat ja kriminaalasja toimiku põhjal ei ole võimalik aru saada, mis on niisuguse viivituse tinginud. Seevastu kriminaalasja menetlemisel kohtutes pole täiendavaid viivitusi esinenud. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et käesolevaks ajaks ei ole kriminaalmenetlus mõistliku aja piiridest väljunud.
  9. Kriminaalkolleegium ei nõustu prokuröri poolt kassatsioonivastuses märgituga, et AS G tsiviilhagi aegumise tähtaeg peatus kuriteoavalduse esitamisega. Kolleegiumi hinnangul on prokuröri arusaam, nagu tuleks kuriteoavalduse esitamine võrdsustada hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 2 p-st 4 mõttes, ekslik ja ei tulene seaduse mõttest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 2 p-s 4 sätestatu kohaselt võrdsustatakse hagi esitamisega avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Kolleegium selgitab, et niisuguse avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses konkreetse tsiviilnõude osas esitatud avaldust, mitte aga avaldust isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamise kohta. Tsiviilhagi aegumise osas käesolevas kriminaalasjas märgib kolleegium aga, et TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna AS-le G tekitas kahju H. S., siis tuleb hagi aegumistähtaega hakata arvutama hetkest, mil aktsiaselts sai teada, et kütuse eest tasumiseks kohustatud isik on H. S.. Käesolevas kriminaalasjas tuleb ajaks, mil AS G sellest asjaolust teada sai, lugeda H. S.-i kahtlustatavaks tunnistamise määrust
  10. aprillist
  11. a. AS-i G Oil tsiviilhagi H. S.-i vastu esitati
  12. juulil 2005, s.o enne kolmeaastase tähtaja möödumist ning seega ei ole hagi aegunud.
  13. Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  14. mai
  15. a otsuse H. S.-i süüditunnistamises ja karistamises KrK § 143 lg 1 järgi muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.