3-1-1-82-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-82-07 Otsuse kuupäev

1. detsember 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi R.Š. väärteoasi karistusseadustiku § 262 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-06-5169 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoober 2007 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna komissar Jüri Teslenko RESOLUTSIOON
5. Jätta Viru Maakohtu
6. mai
7. a kohtuotsus R.Š. väärteoasjas KarS § 262 järgi sisuliselt muutmata.
8. Teha kohtuotsusesse täpsustus, täiendades otsuse põhiosa ja lõpposa viitega sellele, et väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
9. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Ida Politseiprefektuuri
11. novembri
12. a otsusega karistati R.Š. KarS § 262 järgi rahatrahviga 2400 krooni selle eest, et ta
13. juulil 2006 kell 23.40 mängis Narva-Jõesuus V puiestee 30 paikneva restorani Y avatud terrassil valju muusikat, millega segas kodanike puhkamist.
14. Menetlusaluse isiku kaitsja Emma Kakosjan esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palus otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole väärteoprotokolli algeksemplar identne väärteoprotokolli koopiaga, mis anti R.Š-le. Samuti erineb väärteo kirjeldus kohtuvälise menetleja otsuses väärteoprotokolli tekstist. Menetlusalune isik märgib, et kaebuses nimetatud ajal täitis ta oma tööülesandeid, s.t laulis restoranis Y. Politsei ei pöördunud tema poole palvega lõpetada laulmist, vaid suhtles ainult baarmeniga. Kodanikud, kelle rahu häiriti, palusid võtta meetmed kasutusele restorani omaniku O.N. suhtes.
15. Viru Maakohus tühistas
16. mai
17. a kohtuotsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei saa väärteoprotokoll olla aluseks KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo eest vastutusele võtmiseks. Esiteks ei ole kaks väärteoprotokolli eksemplari identsed, kuna nende tekst ei lange kokku ning on kokku leppimata parandusi. Samuti erineb väärteo kirjeldus kohtuvälise menetleja otsuses väärteoprotokolli tekstist. Väärteoprotokollis heidetakse isikule ette laulmist aparatuuri kasutamisega, otsuse kohaselt mängis lahtisel terrassil valjusti muusika, mis segas inimeste puhkamist. Teiseks oleks väärteoprotokollis pidanud viitama Narva-Jõesuu linna avaliku korra eeskirjale, mille sätteid rikuti. Laulude laulmine ei ole iseenesest karistatav. Kolmandaks on asjas tuvastatud, et R.Š. täitis oma tööülesandeid - esitas laule lepingus kokkulepitud ajal ja kohas. Politsei ei teavitanud menetlusalust isikut sellest, et ta rikub kodanike rahu, seega ei saa öelda, et R.Š. tegutses vastuolus politsei nõuetega. Kohustus organiseerida laulja töö vastavalt Narva-Jõesuu linna avaliku korra eeskirjale lasus restorani omanikul. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb otsuse tühistamist. 4.1 Kassaator leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, kuna kohtu otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele (VTMS § 150 lg 1 p 8). Kassatsioonis vaieldakse vastu kohtu järeldusele, et kohtuväline menetleja oleks pidanud otsuses viitama Narva-Jõesuu linna avaliku korra eeskirjale, mille sätteid rikuti. Kassaator leiab, et isiku avalduses märgitud õigusrikkumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 järgi ja kohaliku omavalitsusüksuse õigusaktile viitamata jätmine ei muuda kvalifikatsiooni ebaõigeks. 4.2 Ebaselge on maakohtu seisukoht, et kaks väärteoprotokolli ei ole identsed - tegemist ei ole kahe protokolliga, vaid ühe protokolliga kahes eksemplaris. Väärteokirjelduse erinevuste osas väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuse vahel, märgitakse kassatsioonis, et VTMS § 123 alusel arutab maakohus asja täies ulatuses, seega oleks kohus pidanud tuvastama, kas oli tegemist laulmisega või valju muusikaga. Maakohus ei ole hinnanud ka kohtule esitatud tõendeid ega põhjendanud, miks nendega ei arvestatud. Menetlusalune isik andis maakohtus ütlusi selle kohta, et talle oli edastatud palve teha muusika vaiksemaks, samuti nägi ta baaris politseinikke. Lisaks puudub kohtuotsusest teave selle kohta, mis alusel väärteomenetlus lõpetati.
19. Vastuses kassatsioonile leiab R.Š. kaitsja Tatjana Massalina, et kassatsioon on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja palub jätta väärteoasjas tehtud otsuse sisuliselt muutmata, vajadusel teha täpsustusi. Kassatsioonivastuse kohaselt on kohtuotsus põhjendatud, maakohus hindas kõiki asjas kogutud tõendeid ning leidis õigesti, et R.Š. süü ei ole tõendatud. Kodanikke häiris valju muusika mängimine, mitte konkreetse isiku laulmine. Lauljat ennast ei hoiatatud sellest, et tema esinemine kedagi häirib. Kaitsja viitab ka sellele, et väärteoprotokolli koopia on lugemiskõlbmatu ning teo kirjeldus kohtuvälise menetleja otsuses erineb väärteoprotokolli tekstist.
20. Riigikohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis esitatud väidete juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et otsuses kirjeldatud väärteoprotokolli koopia puuduste puhul ei ole tegemist nii olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks väärteomenetluse lõpetamise. Käesolevas väärteoasjas ei olnud sisulist vaidlust protokollis tehtud paranduste üle, samuti oli kaitsjal võimalik paluda kohtuväliselt menetlejalt uut väärteoprotokolli koopiat, kui olemasolev oli tehnilise vea tõttu halvasti loetav. Samuti peab maakohus VTMS § 123 kohaselt lähtuma asja arutamisel väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest ning arutama asja täies ulatuses.
22. Ühtlasi peab kolleegium vajalikuks osutada sellele, et KarS § 262 ei ole blanketne koosseis, seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse - käesoleval juhul Narva-Jõesuu linna - avaliku korra eeskirjale. Kuigi eeskirjas on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse KarS § 262 järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel. Siiski tuleb arvestada, et KarS § 262 objektiivne koosseis on sõnastatud abstraktselt ning selle ülemäära lai tõlgendamine võib viia õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni. Seega peab tegemist olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab sellisel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest.
23. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et restoranist kostuv vali muusika häiris NarvaJõesuu elanike öörahu, seega oli rikutud väljaspool restorani viibivate isikute rahu. Samas on laulja esinemine restoranis või ööklubis ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud käitumisviis ning selle tõkestamine ei kuulu KarS § 262 kaitsealasse. Tuleb märkida, et üldjuhul lasub meelelahutusasutuse omanikul kohustus tagada, et ettevõtte töö ei rikuks avalikku korda ega häiriks väljaspool restorani viibivaid isikuid. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, et laulja oleks tegutsenud vastuolus restorani omaniku korraldustega tema töö kohta. Seega leiab kolleegium, et R.Š. teos puuduvad KarS §-s 262 sätestatud väärteo tunnused.
24. Kriminaalkolleegium märgib, et maakohtu otsuse põhjendavast osast nähtub, et kohus leidis, et R.Š. ei saa vastutada KarS § 262 järgi, sisuliselt asudes samuti seisukohale, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Samas ei ole kohtuotsuses viidatud väärteomenetluse lõpetamise alusele, s.t VTMS § 29 lg 1 p-le
25. Kolleegium leiab, et vastava täpsustuse tegemine kassatsioonimenetluses ei muuda maakohtu otsuse sisu ning lähtudes VTMS § 174 p-st 2 jätab maakohtu otsuse muutmata, täiendades otsuse põhiosa ja lõpposa viitega sellele, et väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg