← Eesti

3-1-1-64-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-64-07 Otsuse kuupäev 5. detsember 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Koh

§ 16

p 4 rikkumine seisnes selles, et AS X ja tema klientide vahel sõlmitavad reklaammaterjali otsepostituse lepingud sisaldasid klientidele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustust. Lepingu punkti 5.1 kohaselt sai klient kandemahult allahindluse vaid tingimusel, et 100 % Eestis adressaatideni toimetatavast tellija otsepostist teostatakse AS X kaudu (nn ustavusallahindlus). Seega olid kliendid sunnitud võtma endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse, vastasel juhul rakendusid neile teenuste põhihinnakirjad. 1.3 Konkurentsiamet leidis, et AS X kui juriidilise isiku vastutus kirjeldatud tegude eest on võimalik, kuna AS X juhatus oli teadlik rikkumistest, konkreetselt tegutses menetlusaluse isiku huvides juhatuse liige K. T., kes esindas AS X talle süükspandava tegevuse ajal. Samas märkis kohtuväline menetleja, et juhatuse liige K. T. pani teo toime tegevusetusega.

  1. AS X kaitsjad vandeadvokaadid Mariana Hagström ja Risto Rüütel esitasid Konkurentsiameti otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles taotlesid otsuse tühistamist ning väärteoasja lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 (teos väärteo tunnuste puudumine) ja p 5 (aegumistähtaja möödumine) alusel. Kaebuses leiti, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaõige, sisaldades endas olulisi vormilisi ja sisulisi puudusi, samuti on väärteoasja menetlemisel toimunud mitmeid olulisi menetlusõiguslikke rikkumisi, mida ei ole kohtumenetluses võimalik enam kõrvaldada.
  2. Harju Maakohus tühistas
  3. mai
  4. a kohtuotsusega Konkurentsiameti otsuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. 3.1 Maakohus leidis, et kohtuvälise menetleja seisukohad on üldsõnalised, menetleja ei ole vaidlustatud kiirmenetluse otsuses oma seisukohti analüüsinud, põhjendanud ega tõendanud konkurentsiseaduse rikkumise fakti, samuti ei tuvastatud rikkumise toimepannud isikut. 3.2 Maakohtu otsuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja analüüsinud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et reklaamikliendid ja postimüügikliendid on samaväärsed ning neile osutavad teenused ja teenuste mahud on samaväärsed. Konkurentsiamet ei ole tegelikkuses välja selgitanud, kas ei ole erinevust teenustes, kui reklaamikliendid ostavad AS-lt X otsepostiteenust, postimüügifirmad aga lisaks veel postipakkide edastamise teenust. 3.3 Konkurentsiseaduse § 16 p 4 kohaselt on keelatud kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi. Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole, vaatamata pikale menetlusajale, suutnud tõendada KonkS § 16 p 4 sätte rikkumist, kuna menetluse käigus üle kuulatud tunnistajate S. S.i, M. J.-i ja M. P. ütlustes on olulisi erinevusi. Samuti ei ole tõendatud menetleja väide, et otsepostituse lepingu punktis 5.1 sätestatud kohustus on kokkuleppe objektiga mitteseotud kohustus, mis on õigusrikkumise koosseisuliseks tunnuseks. Menetleja ei ole välja selgitanud seda, kuidas ja kas üldse nn ustavusallahindluse kehtestamine on pannud mõne ettevõtja ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Suurkliendid ise on sõlminud AS-ga X vastavad lepingud ning iga lepingu sõlmimisele eelneb lepingupartnerite vahel lepingutingimuste kooskõlastamine. Kliendid ei leidnud lepingute sõlmimisel, et mõni lepingupunkt rikub nende õigusi. 3.4 Maakohus leidis samuti, et kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise aeg, s.o ajavahemik
  5. november 2004 -
  6. detsember 2006, on väga ebamäärane. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et AS X kehtestas
  7. novembri
  8. a käskkirja nr. 497 lisaga nr 4 suures mahus otsepostitusteenust ostvatele ettevõtjatele mahuallahindluse astmestiku ning soodushindade rakendamise õigus delegeeriti juhatuse poolt müügidirektorile ja otsepostituse turujuhile. Samuti on Konkurentsiamet otsuse lühikirjelduses märkinud, et
  9. a sõlmitud ja
  10. a veel kehtinud otsepostituse lepingutes on AS X sätestanud tingimuse, et tellija saab kandemahult hinnasoodustust juhul, kui 100% tellija poolt Eesti adressaatideni toimetatavast otsepostist teostatakse AS X kaudu. Kohtuvälise menetleja poolt toodud rikkumise lühikirjeldusest nähtub, nagu oleks AS X
  11. a sõlmitud lepingutesse ühe punkti lisamisega ehk tegevusega toime pannud õiguserikkumise ning see rikkumine leidis aset lepingute sõlmimisel
  12. a lõpus. Seega jääb arusaamatuks, kuidas sai väidetav konkurentsiseaduse rikkumine AS X poolt aset leida kahe aasta jooksul. 3.5 Vastuolulised ja tegelikele asjaoludele mittevastavad on kohtuvälise menetleja väited selle kohta, et AS X pani rikkumise toime ühelt poolt tegevusega, s.t tingimuste rakendamisega, teiselt poolt on menetleja aga leidnud, et väärteo pani toime juhatuse liige K. T. tegevusetusega. Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole suutnud konkreetselt selgitada, milline AS X organ või juhtivtöötaja rikkumise toime pani. Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süükspandava teo toime pannud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuvälise menetleja arvates pani õiguserikkumise tegevusetuse vormis toime AS X juhatuse liige K. T., kes on selgitanud, et tema vastutusalasse ei kuulunud otsepostitusteenuse osutamisega seonduv. Sellele vaatamata on Konkurentsiamet leidnud, et iga juhatuse liige peab reageerima äriühingu tegevuses toimepandavatele õiguserikkumistele. Konkurentsiamet ei ole kiirmenetluse otsuses ära näidanud, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus on just nimelt K. T-l ja milline oli see tegu, mille ta tegemata jättis. Maakohus leidis, et selline juriidilise isiku vastutuselevõtmine ja tema karistamine on välistatud olukorras, kus on umbmääraselt tuvastatud juriidilise isiku suvaline juhtivtöötaja ja pandud talle süüks väärteo toimepanemine tegevusetuse vormis. Kiirmenetluse otsus ei sisalda viidet ühelegi teisele füüsilisele isikule, kelle kaudu AS X rikkumise toime pani. Kohtuväline menetleja ei ole vastavat juhatuse ega nõukogu liiget tuvastanud ega tema tegevuses õiguserikkumise esinemist analüüsinud. 3.6 Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole suutnud üle kahe aasta kestnud menetluse vältel tuvastada ettevõtja organit ega juhtivtöötajat, kes konkreetse rikkumise toime pani. Sellele vaatamata tehti
  13. veebruaril 2007 kiirmenetluse otsus, seega leides, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning kiirmenetluse kohaldamine lähtub menetluse kiiremaks muutmisest. Väärteoasja õigeks ja igakülgseks menetlemiseks oli vajalik põhjalik analüüs ja tõendite igakülgne hindamine, seega tulnuks väärteoasjas igal juhul kohaldada üldmenetlust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  14. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Konkurentsiamet, kes palub tühistada maakohtu otsuse sisuliste järelduste ja väljamõistetud õigusabikulude osas ning jätta AS X menetluskulud tema enda kanda. Kassatsiooni kohaselt on esimese astme kohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, s.t KonkS § 16 p-d 3 ja
  15. 4.1 Konkurentsiamet leiab, et KonkS § 16 p 3 kohaselt on turgu valitseval ettevõtjal keelatud võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele. Kõrvallausena toodud tingimus: "pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda" ei pea rakenduma otseses mõistes ja igas situatsioonis. Nimelt kui turgu valitsev ettevõtja kasutab otsepostituse teenuse osutamisel tüüplepinguid ja sealjuures kehtestab ühesuguse kaaluga ja samasuurte teenuse osutamise mahtude juures erinevatele äripartneritele erineva teenuse hinna, siis kahjustab see konkurentsi automaatselt, kuna kaudselt on kahjustatud suuremat hinda maksva ostja konkurentsivõime seetõttu, et ta saab samas mahus ressurssi kasutades osta vähem teenust. AS X kehtestas konkureerivale ettevõtjale AS Express Post otsepostituse teenuse osutamisel tunduvalt kõrgema hinna, võrreldes teiste seda teenust ostvate ettevõtjatega, seades konkurendi oluliselt halvemasse olukorda otsepostituse teenuse kaubaturul. Kassaator rõhutab, et otsepostitusteenus ja postipakkide edastamise teenus on kaks täiesti erinevat teenust, mida AS X osutab erinevate lepingute alusel. Kiirmenetluse otsuses on õigesti tuvastatud, et AS X poolt reklaamklientidega ja postimüügiklientidega sõlmitud kokkulepped otsepostitusteenuse osutamiseks olid KonkS § 16 p 3 tähenduses samaväärsed. 4.

§ 16

p 4 kohaselt on turgu valitseval ettevõtjal keelatud kokkuleppe sõlmimise eelduseks seada tingimusi, millega teine pool võtab endale objektiga mitteseotud lisakohustusi. Allahindluse saamiseks suures mahus teenuse ostmisel oli lepingutes tingimus, et ainult kogu teenuse mahu tellimise korral AS-st X kehtivad teenuse mahult saadavad hinnasoodustused. Kui turgu valitsev ettevõtja sõlmib lepinguid, milles kehtib hinnasoodustuse saamine ainult ustavusallahindluse tingimusel, kahjustab ta konkurentsi vältides isegi selle tekke kaubaturul. Ustavusallahindlus on selline allahindlus, mis on seotud sellega, et kliendi vajadused kaupade või teenuste järele saaks suuremal määral rahuldatud turgu valitseva ettevõtja poolt. Sellega piiratakse konkureerivate ettevõtjate võimalusi sellel kaubaturul tegutseda ning väheneb klientide võimalus vabalt valida, kelle teenust kasutada. Lisaks on ustavusallahindluste tagajärjeks see, et osa kliente koheldakse võrreldes teistega diskrimineerival viisil, s.t. sõltuvalt sellest, kas nad hangivad oma varud eksklusiivselt selle tarnija käest või mitte. Euroopa Liidu kohtute seisukohad toovad kaasa turgu valitsevate ettevõtjatele ustavusallahindluste per se keelu, mis tähendab, et konkreetse ustavusallahindluse tegelikke või potentsiaalseid konkurentsivastaseid tagajärgi kaubaturul ei ole vaja näidata. 4.3 Kassaator ei nõustu maakohtu järeldusega, et lepingutesse punkti 5.1 (ustavusallahindlus) lisamisega sai rikkumine aset leida ainult ühekordselt -

  1. aastal. Sellise punktiga lepinguid sõlmiti nii
  2. kui
  3. aastal. Igal aastal ei sõlmitud uut lepingut, vaid lepinguid pikendati ja vajadusel uuendati lisad. Sõlmitud lepingud kehtisid sellisel kujul
  4. detsembrini
  5. Kogu selle aja jooksul toimus konkurentsi piiramine otsepostituse kaubaturul ning iga uue lepingu sõlmimisel toimus KonkS § 16 p 4 rikkumine. Kassaator nõustub maakohtu väitega, et teo toimepanemise aega ei ole kiirmenetluse otsuses vastavalt põhjendatud, kuid rikkumise aja kohta andis kohtuväline menetleja lisaselgitusi kohtule ja see nähtub ka väärteoasja toimikust. Eeltoodust tulenevalt on väärteo toimepanemise ajaks
  6. november 2004 -
  7. detsember
  9. novembril 2004 oli kinnitatud otsepostituse teenuse kuluarvestus koos muude postiteenustega. Otsepostituse lepingute sõlmimist ustavusallahindluse punktiga alustati
  10. a ning nad kehtisid
  11. detsembrini
  12. Konkurentsiõiguse seisukohalt on ekslik kohtu järeldus, et rikkumine sai aset leida ainult lepingute sõlmimise ajal
  13. a. Väärteod ei ole aegunud, kuna neid ei pandud toime konkreetse tehingu tegemisega, vaid tingimuse rakendamine toimus kogu selle ajavahemiku jooksul, mil tingimusi sisaldav leping kehtis. Seega tegude ehk tegevusetuse kestvus toimus järjepidevalt aastatel 2004 kuni
  14. 4.4 Väärtegu on toime pandud AS X juhatuse poolt tegevusetusega. Kogutud tõenditest ei nähtu, et ükski juhatuse liige oleks andnud otsest korraldust kliente ebavõrdselt kohelda ja sätestada lepingutes ustavusallahindluse nõue. Menetluse käigus tegi kohtuväline menetleja kindlaks, et nii suure ettevõtja puhul, nagu seda on AS X, ei kinnita kõiki dokumente ja ei anna igapäevaseid töökorraldusi juhatus, veel vähem konkreetne juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleval juhul on ettevõtja sisemisest korraldusest tulenevalt tegemist erandliku olukorraga, kus ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik teha kindlaks konkreetset juhatuse või nõukogu liiget, kes kahele kliendigrupile KonkS § 16 p-ga 3 vastuolus olevalt ebavõrdseid soodushindasid rakendas ja otsepostitusklientidele KonkS § 16 p-ga 4 vastuolus olevat lepingupunkti 5.1 kohaldas. Samas tuvastas kohtuväline menetleja, et AS-i X juhatus oli teadlik otsepostituse lepingutes punkti 5.1 olemasolust (ustavusallahindlus), samuti klientide jagamisest kahte gruppi. Samal ajal lasi juhatus kirjeldatud tegevusel sekkumata toimuda. Seega on ettevõtja oma juhatuse tegevusetuse läbi pannud toime KonkS § 735 lg-s 2 sätestatud teo.
  15. Kassatsioonivastuses leiavad AS X kaitsjad vandeadvokaadid Indrek Teder ja Risto Rüütel, et kassatsioonikaebus ei anna sisulist alust väärteoasja menetlemiseks ega kohtuotsuse tühistamiseks. 5.1 Kohtuvälise menetleja otsus kuulus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele juba ainuüksi sellel põhjusel, et juriidilise isiku vastutuse kohaldamise kohustuslik eeltingimus - väärteo toime pannud juhtorgani liikme tuvastamine - ei olnud otsuse tegemisel täidetud. Samuti ei ole kassaator ümber lükanud maakohtu hinnangut, et käesolevat väärteoasja ei olnud asjakohane lahendada kiirmenetluse korras, kuna väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged. Kiirmenetluse kohaldamine olukorras, kus tegelikult pidanuks kohaldama üldmenetlust, on väärteomenetlusnormide oluline rikkumine, mida ei olnud kohtumenetluses enam võimalik kõrvaldada. Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et kohtuvälise menetleja otsuses toodud teod on aegunud. Kassaatori katsed laiendada väärtegude kirjeldust, sisu ning vastutust kandvate füüsiliste isikute ringi võrreldes esialgse Konkurentsiameti otsusega ei ole seadusega kooskõlas. 5.2 Kaitsjad leiavad samuti, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust, s.t KonkS § 16 p 3 ja p
  16. Konkurentsiseaduse § 16 p 3 sisaldab sõnaselgelt tunnust ?pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda". Seega äripartneri ebasoodsasse konkurentsiolukorda panemise näol on tegemist väärteoks oleva turgu valitseva kuritarvitamise ühe viisi koosseisulise tunnusega, mille esinemise peab menetleja igal juhul ära tõendama. Samuti on maakohus tuvastanud, et KonkS § 16 p 4 rikkumist põhistavate tõendite vahel esineb olulisi vastuolusid ning Konkurentsiamet ei ole otsuses tõendanud ega põhjendanud otsepostituse lepingu p 5.1 mitteseotust kokkuleppe objektiga.
  17. Riigikohtu istungil jäid kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindajad kassatsioonis ja kassatsioonivastuses esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  18. Sissejuhatavalt peatub kriminaalkolleegium kiirmenetluse kohaldamine võimalikkusel ja seaduslikkusel käesoleva asja kohtuvälisel menetlusel ning märgib järgmist. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik nõustus vastava menetlusliigi rakendamisega ning ei vaielnud vastu kohtuvälise menetleja seisukohale, et väärteo asjaolud on selged. Lisaks tuleb silmas pidada ka asjaolu, et ka kiirmenetluse rakendamisel kohtuvälises menetluses toimub kaebuse arutamine kohtus üldkorras. Seega ei olnud käesoleval juhul menetlusaluse isiku õigused kiirmenetluse rakendamise tõttu kahjustatud.
  19. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu KonkS § 16 p-de 3 ja 4 tõlgendamisele maakohtu poolt. 8.1 Konkurentsiseaduse §-s 735 sisalduv väärteokoosseis näeb ette karistuse ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise, tootmise või teenindamise või kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kaubaturul. Kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, karistatakse teda KarS § 399 järgi. Kuritarvitamise võimalike viiside loetelu sisaldub KonkS §-s
  20. Kumbki süüteokoosseis ei nõua tagajärje - konkurentsi kahjustamise või konkurentsile ohtliku olukorra loomise - tuvastamist. Kriminaliseeritud on käitumine, mis tüüpiliselt moonutab vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi toimimist. Seega on tegemist abstraktse ohudeliktiga. Samas tuleb väärteomenetluses tuvastada ja põhjendada asjaolusid, mis vastavad menetlusalusele isikule etteheidetava teo objektiivsetele tunnustele. 8.

§ 16

p 3 kohaselt on keelatud võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Erinevate tingimuste rakendamine võib kahjustada äripartnerite omavahelist konkurentsi järelturul või panna ebasoodsasse olukorda turgu valitseva ettevõtja konkurendi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heideti AS-le X ette suurklientide jagamist kahte rühma (postimüügikliendid ja reklaamikliendid) ning neile erinevate hinnatingimuste rakendamist. Kolleegium märgib, et kaitseväide selle kohta, et postimüügiklientidele osutati lisaks otsepostitusteenusele ka teisi teenuseid, ei õigusta siiski sama teenuse puhul erinevate hinnatingimuste (sh allahindlusmäärade) rakendamist. Samuti diskrimineeriti kliente grupisiseselt (otsuse p 6.2) reklaamiklientide gruppi kuuluvale ettevõtjale AS Express Post kohaldati samade kandemahtude juures väiksemat allahindlust, kui mõnele teisele reklaamikliendile, kusjuures AS Express Post on otsepostituse teenuse turul AS X konkurent. Kriminaalkolleegium leiab, et Konkurentsiamet on õigesti hinnanud AS-i X kirjeldatud käitumise kui KonkS § 16 p-s 3 sätestatu keelu rikkumise. 8.3 Kriminaalkolleegium nõustub ka kassaatori väitega, et maakohus on ebaõigesti sisustanud KonkS § 16 p

  1. Maakohus märkis, et tegemist ei ole rikkumisega, kuna suurkliendid on ise sõlminud AS-ga X 100% ostunõudega lepinguid ning iga lepingu sõlmimisele eelneb lepingupartnerite vahel lepingutingimuste kooskõlastamine ning äripartnerid olid sellise tingimusega nõus. Kolleegium märgib, et väärteoasjas on tuvastatud, et AS X on otsepostituse turgu valitsev ettevõtja. Sellisel ettevõtjal on keelatud klientide sidumine kohustuse kaudu saada kõik või enamuse nende vajadusest rahuldatud eksklusiivselt nimetatud ettevõtja poolt, s.t ustavusallahindluste ehk lojaalsusboonuste rakendamine (vt Hoffmann-La Roche & Co. AG v Commission of the European Communities, case 85/76 [1979] ECR 461, p 89 ja Manufacture fran?aise des pneumatiques Michelin v Commission of the European Communities, case T-203/01 [2003] ECR II-4071, p-d 56-57, 65). Tegemist on olemuslikult konkurente välistava käitumisega, millel võib olla turu sulgemise efekt. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et kohtuväline menetleja on selles osas oma seisukohti ka põhjendanud.
  2. Seoses kiirmenetluse otsuses AS-le X süüksarvatud tegude aegumise küsimusega selgitab kolleegium järgmist. Konkurentsiameti otsusest ja tema maakohtule ning Riigikohtule esitatud väidetest nähtub, et teo lõpuleviimise ajaks loeti
  3. detsember 2006, kuna alates
  4. jaanuarist 2007 kõrvaldas AS X kõik talle süüksarvatud rikkumised. Kolleegium märgib, et kui teo toimepanemisest on otsuse tegemise hetkeks möödunud kaks aastat, on KarS § 83 lg 2 kohaselt tegu aegunud ning väärteomenetlus kuulub igal juhul lõpetamisele VTMS § 29 p 5 alusel. Seega on käesoleva asja lahendamiseks oluline tuvastada, millal oli AS-le X süüksarvatav tegu lõpule viidud. Kohtuvälise menetleja seisukohaga - et tegu oli lõpule viidud
  5. detsembril
  6. a - saab nõustuda üksnes juhul, kui tegemist on vältava süüteoga. Vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ehk taastootmises. Tüüpilisteks vältavateks süütegudeks on näiteks pantvangi võtmine (KarS § 135), vabaduse võtmine seadusliku aluseta (KarS § 136) ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (KarS § 424) (RK kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli
  8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-117-05 - RT III 2006, 13, 124, p 13). Väärteokirjelduse kohaselt heideti AS-le X ette samaväärsete lepingute sõlmimisel erinevate tingimuste rakendamist ning lepingute sõlmimist, milles oli ustavusallahindluse tingimus. Lepingu sõlmimisega on tegu õiguslikult lõpule viidud, kuna tegemist on abstraktse ohudeliktiga. Samas erinevate allahindlusmäärade rakendamine kestis kogu kiirmenetluses nimetatud ajavahemiku jooksul, samuti piirati kogu selle aja jooksul klientide võimalusi osta teenust teise ettevõtja käest. Seega oli õigusvastane olukord (oht konkurentsile) loodud juba vastavate lepingute sõlmimisega, samas säilis see lepingute rakendamise kestel vastavate tingimuste muutmiseni. Seetõttu leiab kolleegium, et tegemist on vältava delikti eriliigi - seisundideliktiga. Vältava delikti alalõiguna tuleb ka seisundidelikti aegumise otsustamisel lähtuda KarS § 81 lg-st 4, mille kohaselt vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest ehk siis käesolevas asjas alates
  9. detsembrist
  10. Sellest tulenevalt ei ole AS X väärteoasi aegunud ning maakohtu otsus lõpetada käsitletavas väärteoasjas menetlus seoses aegumisega tuleb tühistada.
  11. Samas leiab kolleegium, et maakohtu otsus lõpetada väärteoasjas menetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu on õige järgneval põhjusel. Teo toimepanemise ajal kehtinud KonkS § 735 lg 1 redaktsiooni kohaselt võis turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise eest füüsilise isikuna vastutada juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liige. Kolleegium leiab, et sellisel juhul võis ka juriidiline isik vastutada KonkS § 735 lg 2 järgi ainult juhul, kui tuvastatakse tema huvides tegutsenud juhatuse või nõukogu liige, mitte näiteks muu juhtivtöötaja. Tegemist oli täiendava tingimusega, mis piiras KarS §-s 14 sätestatud juriidilise isiku vastutuse aluseid. Käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud juriidilise isiku juhatuse liiget, kes oleks vastutanud konkurentsiseaduse nõuetega vastuolus olevate lepingute sõlmimise eest. AS X vastutus on avatud väärteomenetluses ettevõtja esindajana tegutsenud isiku kaudu. Ühtlasi on Konkurentsiamet kiirmenetluse otsuse kohaselt tuvastanud, et juhatuse liikmed olid rikkumistest teadlikud ning panid teo toime tegevusetusega. Samas on juriidilisele isikule - AS-le X - ette heidetud tegevust ehk lepingute sõlmimist ning ebaseaduslikke tingimuste rakendamist. Kolleegium leiab, et juriidilise isiku vastutuse puhul tuleb seda avada füüsilise isiku teo kaudu, seega peab tegemist olema sama teoga ehk etteheidetava käitumisega. Üks ja sama tegu ei saa aga üheaegselt olla nii tegevus kui tegevusetus. Kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtuvälises menetluses teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine on rikkumine, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. märtsi
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06 - RT III 2006, 11, 100, p 5,
  14. aprilli
  15. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06 - RT III 2006, 13, 125, p 10 ja
  16. oktoobri
  17. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3 ja
  18. mai
  19. a otsus asjas nr 3-1-1-19-07 - RT III 2007, 20, 162, p 8).
  20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kolleegium osaliselt kassatsiooni ja tühistab Harju Maakohtu
  21. mai
  22. a otsuse osas, millega väärteoasjas lõpetati menetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Väärteoasjas menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel jätab Riigikohus muutmata.
  23. AS X õigusabikulude osas märgib kolleegium, et VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas asjas on AS X kaitsjad esitanud Riigikohtule arve kassatsioonivastuse koostamisel osutatud õigusabi eest summas 18 054 krooni. Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kriminaalkolleegium selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Seejuures lähtub kriminaalkolleegium oma varasematest seisukohtadest selle kohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ning neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada, ning et mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-37-03 - RT III 2003, 12, 117, nr 3-1-1-98-03 - RT III 2004, 10, 115 ja nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 9). Konkurentsiameti otsusega määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 15 000 krooni. Maakohus on käesolevas asjas kohtumenetluses osalemise eest mõistnud AS X kasuks välja õigusabikulu 45 000 krooni ulatuses. Kolleegium leiab, et kassatsioonile vastamisel ei pidanud kaitsjad käsitlema põhimõtteliselt uusi küsimusi, mida ei oleks eelnevas kohtumenetluses puudutatud. Seega on õigustatud õigusabikulu hüvitamine kassatsioonivastuse koostamise eest 9000 krooni ulatuses, mis on kolleegiumi arvates põhjendatud ja mõistlik summa. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.