Obsah (6)

§ 298§ 73§ 288§ 26§ 5§ 201

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-65-07 Otsuse kuupäev 6. detsember 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Ki

§ 298lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 29.

mai

1. a kohtuotsus nr 1-05-1731 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. K. kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2007 Istungil osalenud isikud Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Eliste ja V. K. kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. mai
7. a otsused V. K. süüdistusasjas

§ 298lg 1 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusega tunnistati V. K. süüdi

§ 298lg 1 järgi.

Ta peeti

1. jaanuaril
2. a Järvamaal Julgestuspolitsei poolt kinni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiselt. Eesmärgiga muuta tema poolt samal kuupäeval AS-is Järvamaa Haigla antud ja SA-sse Põhja-Eesti Regionaalhaigla analüüsimiseks saadetud vereproovi tulemust, andis ta
3. veebruaril
4. a kella 12.30 paiku Tallinnas, Sütiste tee 19 asuvas Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikus kliiniku laborispetsialistile K. L.-le altkäemaksu 3000 krooni, pistes sularaha K. L.-i kitlitaskusse. Karistuseks mõisteti V. K-le vangistus üheks aastaks,

§ 73

alusel vabastati ta karistusest kolmeaastase katseajaga tingimisi ning

§-de 83 ja 301 alusel konfiskeeriti temalt altkäemaksu vahetuks objektiks olnud rahatähed summas 3000 krooni.

1. Apellatsioonis taotles süüdistatava kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu kohtuotsuse tühistamist ja V. K. õigeksmõistmist. 2.1 Kaitsja viitas esmalt sellele, et V. K. pole oma süüd tunnistanud ei kohtueelsel uurimisel ega kohtus. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja K. L., kellele V. K. väidetavalt altkäemaksu andis, püüdis arusaamatutel asjaoludel anda kohtuistungil selliseid ütlusi, mis olid olulises vastuolus eeluurimisel antud ütlustega. Nimelt väitis ta kohtus, et V. K. soovis oma vereanalüüsi tulemiga midagi ette võtta, mingit tulemust parandada ning väitis, et tegemist pidi olema politseijuhtumiga. Kohtueelsel uurimisel ei ole K. L. aga rääkinud midagi sellest, et V. K. oleks raha andmisega soovinud muuta analüüsi tulemust. Lisaks oli kaitsja seisukohal, et ka tunnistaja A. K. ütlused kohtuistungil erinevad tema poolt eeluurimisel antud ütlustest ning muutusid süüdistust toetavaks. Kokkuvõttes leidis kaitsja, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et
2. veebruaril 2005 pakkus V. K. K. L.-le altkäemaksu eesmärgiga muuta enda vereproovi tulemust. Samuti ei kinnita uuritud tõendid seda, et V. K. oleks K. L.-le raha andes soovinud analüüsi läbiviimist kiirendada. Kaitsja leidis, et ilmnenud vastuolusid saab tõlgendada vaid süüdistatava kasuks.
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. mai
5. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 3.1 Apellatsioonikohus leidis, et maakohus on V. K. tegevusele andnud õige juriidilise hinnangu ja seda ka piisavalt põhistanud. V. K-le mõistetud karistus vastab

§ 298

lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni alammäärale, isik on vabastatud karistusest tingimisi

§ 73järgi ja talle on määratud minimaalne ehk kolmeaastane katseaeg.

3.2 Ringkonnakohus asus seisukohale, et kohtuistungil ristküsitluse käigus saadud tunnistajate ütlustega kuriteosündmuse täpsem ja üksikasjalikum kirjeldamine, sõltumata sellest, kas need ütlused on süüdistust toetavamad võrreldes eeluurimisel antud ütlustega või mitte, ei saa veel iseenesest seada kahtluse alla tunnistaja ütluse kui tõendi usaldusväärsust. Kuriteo tehiolude võimalikult täpne väljaselgitamine ongi ristküsitluse eesmärk. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest, võinuks maakohus lugeda mitteusaldusväärseks tunnistajate K. L. ja A. K. poolt kohtus antud ütlused, põhjendusega, et need on oluliselt erinevad eeluurimisel antud ütlustest, kui mõistlikku põhjendust ütluste erinevusele ei oleks suutnud tunnistajad anda. See aga ei võimaldaks maakohtul kasutada tõenditena samade tunnistajate poolt eeluurimisel antud ütlusi. Lisaks on Riigikohtu poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-74-05 tehtud otsuses märgitud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seda nõuet on maakohus käesolevas kriminaalasjas ka järginud ning just sellest aspektist tulenevalt ka süüdistatava väited ümber lükanud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. K. kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja V. K. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kassatsiooni kohaselt on tunnistajate K. L. ja A. K. kohtus antud ütlustes ilmnenud olulised vastuolud võrreldes eeluurimisel antud ütlustega ja seetõttu on kohtuotsus rajatud ebausaldusväärsetele tõenditele. Uuritud tõendid ei kinnita V. K. poolt talle süükspandava teo toimepanemist. Kassaator leiab, et kohtuotsuse tegemisel on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele.
2. Kassatsioonivastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Eliste, et kassatsioon on põhjendamata ja ta taotleb selle rahuldamata jätmist. Prokurör leiab, et kassatsiooni sisust nähtuvalt taotleb kassaator tõendite ümberhindamist, mida aga Riigikohus teha ei saa. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
3. Käesoleva kriminaalasja lahendamisel on kohtud igati seaduslikult tõendeid uurides ja hinnates lugenud tuvastatuks selle, et
4. veebruaril
5. a kella 12.30 paiku Tallinnas, Sütiste tee 19 asuvas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikus andis V. K. K. L.-le üle 3000 krooni eesmärgiga mingil viisil mõjutada temalt võetud vereproovi analüüsi tulemit. Maa- ja ringkonnakohus on kummutanud kaitseväite selle kohta, nagu oleks nimetatud rahasumma üleandmist tulnud käsitada V. K-le osutatava teenuse eest tasumisena.
6. Kolleegium leiab siiski, et üksnes eelmärgitu tuvastamisest ei piisa isiku süüditunnistamiseks altkäemaksu andmises. Karistusseadustiku § 298 lg-s 1 ettenähtud ja V. K-le süüksarvatud altkäemaksu andmise objektiivse koosseisu moodustab vara või muu soodustuse andmine või selle lubamine ametiisikule selleks, et ametiisik paneks oma ametiseisundit kasutades altkäemaksuandja huvides toime või jätaks toime panemata õigusvastase teo. Seega peab isiku süüditunnistamiseks altkäemaksu andmises olema tuvastatud, et isik, kellele vara või muud soodustust antakse, on ka tegelikult ametiisik

§ 288tähenduses.

Juhul kui süüdistatav kujutas endale ekslikult ette, et tegemist on ametiisikuga, kuid tegelikult see nii ei ole, võib kõne alla tulla vastutus üksnes altkäemaksu andmise kõlbmatu katse eest (

§ 26). 8.

Maa- ja ringkonnakohtu otsustes ei ole mingilgi määral analüüsitud küsimust sellest, kas ja milliste

§-s 288 nimetatud tunnuste alusel on K. L. käsitatav ametiisikuna. Ametiisikuks olemist ei saa lugeda tuvastatuks maakohtu otsuses sisalduva lausega, et V. K. teo toimepanemist tõendavad muuhulgas ka diagnostikakliiniku laboratooriumi kõrgharidusega laborispetsialisti ametijuhend ning tööleping. Kuna

§-s 288 kirjeldatakse täpselt neid tunnuseid, mille olemasolul saab lugeda isikut ametiisikuks karistusõiguse mõttes, siis tuleb neid tunnuseid ametiisikuks olemise küsimuse selgitamisel kohtuotsuses ka täpselt kirjeldada. Kolleegium leiab, et V. K. süüditunnistamine altkäemaksu andmises ilma K. L. vastavust ametiisiku tunnustele nõuetekohaselt tuvastamata, on käsitatav nii materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena KrMS § 362 p 1 mõttes kui ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Seetõttu väljub kolleegium kassatsiooni piiridest, tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsused ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks kohtulikuks arutamiseks. II 9. Kriminaalasja uue kohtulikul arutamisel tuleb silmas pidada, et 15. märtsil 2007. a - seega pärast V. K-le

§ 298

järgi süüksarvatava teo toimepanemist, jõustus

§ 288uus redaktsioon.

Seadusemuudatus ei puuduta ametiisiku üldtunnuseid. See tähendab, et nii kõnealuse teo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal eeldab isiku karistusõiguslikus mõttes ametiisikuks tunnistamine esmalt tema ametiseisundi olemasolu tuvastamist ja teiseks selle tuvastamist, et sellele ametiseisundi üldpädevusega isikule on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded või võimuesindaja ülesanded. Küll aga on eelnimetatud seadusemuudatuse tulemina muutunud nn eraõigusliku ametiisiku määratlus. Arvestades seda, et K. L.-i töökoht - sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla on eraõiguslik juriidiline isik, tuleb

§ 5lg-st 2 lähtuvalt kohaldada kriminaalasja uuel arutamisel V.

K. suhtes

§ 288uut redaktsiooni ulatuses, mil see on käsitatav kergema karistusseadusena.

1. Alates
2. märtsist 2007 kehtiva

§ 288

lg 2 kohaselt võib isik, kellel on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisiku üldised tunnused, olla käsitatav ka eraõiguslikus sfääris tegutsemise puhul ametiisikuna üksnes lisatingimuste olemasolul. Esiteks peab tegemist olema isikuga, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb sellise eraõigusliku juriidilise isiku või ka füüsilise isiku nimel. Teiseks peab selle nn eraõigusliku ametiisiku tegu olema toime pandud vastava eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Ja kolmandaks saab eraõiguslikust ametiisikust

§ 288

mõttes rääkida üksnes

§-des 293-298 ettenähtud kuritegude puhul. See tähendab, et ametiisik

§ 288

lg 2 tähenduses ei saa vastutada selles sättes otsesõnu nimetamata karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis näevad subjektina ette ametiisikut (

§ 201lg 2 p 3, § 2981, § 299 jt - vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.

novembri

1. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-66-07, p 9).
2. Tulenevalt ülaltoodust ja lähtudes KrMS § 361 p-st 6, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused V. K. süüditunnistamises ja karistamises

§ 298lg 1 järgi ja saadab kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi