Obsah (4)

§ 2§ 731§ 5§ 12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-79-07 Otsuse kuupäev 7. detsember 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi K

§ 2lg 7 p-s 2 sätestatud riigihanke maksumuse piirmäära, rikkus K.K-A.

sama seaduse § 12 lg-t 2, mille kohaselt ei või ostja riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgmise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks.

1. Riigihangete ameti
2. novembri
3. a otsusega karistati K.K-A. eelmises punktis kirjeldatud teo eest 2001.

§ 731lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 2400 krooni.

3. Riigihangete ameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Helen Hääl, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses märgiti, et kohtuväline menetleja on arvanud K.K-A-le süüks teod, mis ei olnud tema ametipädevuses. K.K-A. tegeles korraldavate toimingutega, et Keila linn saaks teede remondiks lepingud sõlmida, kuid lepingute sõlmimise otsustas linnavalitsus. Keila linn kui ostja 2001.

§ 5

lg 1 p 1 tähenduses ei volitanud kedagi enda nimel riigihanget korraldama või selleks toiminguid sooritama. Samuti leidis kaitsja, et kohtuväline menetleja summeeris kolme teeremondi maksumuse seadusest tuleneva põhjenduseta. Sõlmitud lepingutest nähtub, et kolmel erineval teelõigul oli vaja teha väga erinevaid töid.

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaitsja kaebus, tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus. Maakohus märkis, et K.K-A. töötas Keila abilinnapea ametikohal ja tema kohustuste hulka kuulus linnavalitsuse istungitele materjalide ettevalmistamine. Tema teenistusvaldkonnaks oli ehitus, tehniline infrastruktuur, maakasutus ja planeeringud. Selleks moodustatud komisjoni esimehena tegi ta koos komisjoni liikmetega linnavalitsusele ettepaneku sõlmida ehituse töövõtuleping AS-iga A. Keila linnavalitsus teederemondi tellijana andis oma korraldustega abilinnapea K.K-A-le volituse allkirjastada AS-iga A ehituse töövõtulepingud. K.K-A-le oli linnavalitsuse korraldus täitmiseks, mistõttu ta allkirjastas kõnealused lepingud kui linnavalitsuse volitatud isik. Hankija oli aga Keila linn, mitte K.K-A.. K.K-A-le ei saa ette heita 2001.

§ 12

lg 2 rikkumist, kuna lepingute allkirjastamisega täitis ta Keila linnavalitsuse korraldust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Riigihangete amet, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul on maakohus põhimõtteliselt nõustunud sellega, et ostja on rikkunud 2001.

§ 12

lg 2 nõudeid ja et toime on pandud sama seaduse § 731 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu. Samas on maakohus asunud ekslikule seisukohale, et väärteo on toime pannud kohalik omavalitsus ning K.K-A. ei vastuta ostja (Keila linna) käitumise eest. Karistusseadustiku § 14 lg 3 kohaselt ei saa kohalikku omavalitsust väärteokorras karistada. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja oma otsuses selgelt ja põhjendatult määratlenud kohaliku omavalitsuse juhtivtöötaja, kelle tegu - kohase pakkumismenetluse korraldamata jätmine - vastab väärteo tunnustele. Kuna KarS § 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine, ei saanud Riigihangete amet välja selgitada, kas käesoleval juhul olid Keila linnavalitsuse korraldused õigusaktidega kooskõlas. Väärteo toimepanemise eest vastutab üksnes täideviija K.K-A., kes oma teenistuskohustuste täitmiseks vajalikust kvalifikatsioonist tulenevalt oleks pidanud suutma hinnata talle antud korralduste seaduslikkust. Kassaator leiab, et kohus on jätnud tähelepanuta, et K.K-A. hindas lihtmenetluses pakkumisi, juhtis hankekomisjoni tööd, valmistas ette eelnõud linnavalitsuse istungiteks ning hankis linnavalitsuse korralduste kaudu volitused kohase pakkumismenetluse korraldamiseta lepingute allkirjastamiseks AS-iga A, samuti allkirjastas lepingud AS-iga A. Kassaator on ka seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna kohtuotsusest ei selgu, millisel VTMS §s 29 või 30 sätestatud alusel menetlus lõpetati, samuti ei ole kohtuotsus piisavalt põhistatud.

1. Kassatsioonivastuses palub K.K-A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi H. Hääl jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et riigihanke viis läbi Keila linnavalitsus, mitte K.K-A.. Riigihanke osadeks jaotamise aluseks on linnavalitsuse kollegiaalne otsus, mitte menetlusaluse isiku tegevus. K.K-A. kirjutas töövõtulepingutele alla linnavalitsuse otsuse täitmiseks ja teda ei saa seostada hanke läbiviimise ega selle nõuete rikkumisega. Samuti on maakohtu otsusest üheselt arusaadav, et väärteomenetlus lõpetati väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaitsja hinnangul on maakohtu otsus ka piisavalt põhistatud.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kohtuvälise menetleja esindaja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et kassatsioonis esitatud taotlus - tühistada maakohtu otsus väärteomenetluse lõpetamise kohta ja jõustada kohtuvälise menetleja karistusotsus - ei vasta väärteomenetluse seadustikus ette nähtud Riigikohtu pädevusele otsuse tegemisel. Tulenevalt VTMS § 174 p-st 8 võib Riigikohus tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse ja teha uue otsuse üksnes juhul, kui see ei raskenda süüdlase olukorda. Seejuures tuleb VTMS § 174 p 8 mõttes olukorrana, mida ei tohi raskendada, vaadelda olukorda, millesse on isik asetatud kasseeritud kohtuotsusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-03 - RT III 2003, 23, 232, p 8;
6. juuni
7. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-04 - RT III 2004, 21, 236, p 9;
8. oktoobri
9. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-70-04 - RT III 2004, 27, 292, p 10;
10. novembri
11. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-119-05 - RT III 2005, 42, 413, p 11;
12. mai
13. a otsus asjas nr 3-1-1-22-06 - RT III 2006, 21, 192, p 11). Käesoleval juhul tähendaks kohtuvälise menetleja otsuse jõustamine K.K-A. olukorra raskendamist võrreldes maakohtu menetlust lõpetava otsusega. Seega puudub Riigikohtul võimalus maakohtu otsuse jõustamiseks. Viidatud ebatäpsus ei takista siiski kassatsiooni sisulist lahendamist ja otsuse tegemist küsimuses, kas maakohtu otsus tuleb tühistada või mitte.
14. 2001.

§ 731

lg 1 nägi ette füüsilise isiku vastutuse riigihanke teostamise nõuete rikkumise eest. Sama seaduse § 12 lg 2 sätestas, et ostja ei või riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks. Kolleegium nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega, et riigihangete nõuete rikkumisega 2001.

§ 731

lg 1 mõttes oli tegemist ka siis, kui riigihange jaotati sama seaduse § 12 lg-s 2 nimetatud eesmärgil osadeks. Kehtivas riigihangete seaduses on riigihanke osadeks jaotamise keeld sätestatud § 23 lg-s 1 ning selle keelu rikkumise eest näeb karistuse ette § 111 lg

2. Väärteoprotokollis, milles esitatud teokirjeldusega kohus väärteoasja arutamisel seotud on (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7), on riigihanke osadeks jaotamisena 2001.

§ 12lg 2 mõttes käsitatud K.K-A.

poolt Keila linna nimel kolme töövõtulepingu sõlmimist AS-iga A. Maakohus leidis, et K.K-A. poolt töövõtulepingute sõlmimist ei saa käsitada 2001.

§ 12

lg 2 rikkumisena, kuna lepingute sõlmimise otsustas Keila linnavalitsus ning lepingute allkirjastamisega täitis K.K-A. üksnes linnavalitsuse korraldust. Maakohtu järeldusele hinnangu andmiseks tuleb esmalt selgitada, millise subjekti milline tegevus või toiming võiks käesoleval juhul olla käsitatav riigihanke "osadeks jaotamisena" 2001.

§ 12lg 2 mõttes.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et riigihanke "osadeks jaotamine" 2001.

§ 12

lg 2 mõttes on koondmõiste, mis hõlmab mitmeid osategusid, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida sama seaduse § 731 lg- s 1 sätestatud süüteokoosseisu. Näiteks võib riigihanke "osadeks jaotamisena" olla käsitatav kollektiivorgani (linnavalitsuse) otsustus jagada olemuslikult terviklik lepinguobjekt mitme erineva lepingu vahel. Sellisel juhul on võimalik kontrollida 2001.

§ 731

lg-s 1 ette nähtud väärteokoosseisu esinemist kõigi nende kollektiivorgani liikmete käitumises, kes hääletasid ebaseadusliku otsustuse poolt. Samas ei välista asjaolu, et ostja tahet väljendanud kollektiivorgan otsustas teha 2001.

§ 12

lg 2 nõudeid eirava tehingu, võimalust käsitada riigihanke osadeks jaotamisena selle seaduse § 12 lg 2 tähenduses ka selle isiku tegevust, kes kollektiivorgani otsustust täites lepingud sõlmis. Kriminaalkolleegium on varem asunud seisukohale, et ka olukorras, kus ametiisik allkirjastab lepingu, mille sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu ametiisik või organ, ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-28-05 - RT III 2005, 16, 162, p 9). Sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb olukorras, kus riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks sõlmitakse ühe lepingu asemel mitu lepingut, lisaks lepingute sõlmimise otsustamisele käsitada riigihanke osadeks jaotamisena ka nende lepingute allkirjastamist. Ilma lepinguid allkirjastamata ei oleks võimalik riigihanke osadeks jaotamist lõpule viia. Eeltoodud põhjustel ei välista asjaolu, et töövõtulepingute sõlmimise AS-iga A otsustas ostja nimel Keila linnavalitsus, K.K-A. kui lepingute vahetu sõlmija vastutust riigihanke osadeks jaotamise eest. Järelikult rajaneb maakohtu otsustus väärteomenetlus lõpetada materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel ja tuleb seetõttu VTMS § 175 p 1 alusel tühistada.
3. Kassatsioonis märgitakse ekslikult, nagu oleks maakohus asunud seisukohale, et käesoleval juhul rikkus ostja 2001.

§ 12lg 2 nõudeid.

Leides, et K.K-A-le ei saa ette heita 2001.

§ 12

lg 2 rikkumist, kuna lepingute allkirjastamisega täitis ta Keila linnavalitsuse korraldust, ei võtnud maakohus üldse seisukohta küsimuses, kas konkreetsete teetööde tellimine kolme eraldi lepinguga oli sisuliselt vastuolus 2001.

ga § 12 lg-ga 2 või mitte. See tähendab, et maakohus pole hinnanud, kas väärteoprotokollis nimetatud tööd oleksid tegelikult pidanud kuuluma ühe hanke esemesse ning kas kolme eraldiseisva lepingu sõlmimine oli tingitud riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks. Väärteoasja uuel arutamisel peab maakohus selle küsimuse lahendama. Kolleegium märgib, et otsustamaks, kas mingite ehitustööde tellimine mitme eraldiseisva töövõtulepinguga on käsitatav riigihanke osadeks jaotamisena 2001.

§ 12

lg 2 mõttes, tuleb hinnata lepingute objektiks olnud tööde sisulist sarnasust, samuti nende tööde teostamiseks lepingute sõlmimise asjaolusid (näiteks lepingute sõlmimise aeg, lepingute pooled jne).

1. Kriminaalkolleegium meenutab ka oma varasemat seisukohta, et kuigi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei tähenda see, et eelnev kehtiks vältimatult kõigi väärteokoosseisude puhul ja sellest ei tohiks teha eriosa normides erandeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-1-1-48-05 - RT III 2005, 22, 221, p 6). Kolleegium märgib, et kuna 2001.

§ 12

lg 2 keelab riigihanke osadeks jaotamise "riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks", on selle sätte rikkumine sama seaduse § 731 lg 1 järgi karistatav üksnes juhul, kui riigihanke osadeks jaotamine pandi toime riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimata jätmise eesmärgil. See tähendab, et isiku karistamine 2001.

§ 12lg 2 rikkumise eest on võimalik üksnes siis, kui tegu on toime pandud kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõttes. Seega tuleb maakohtul, kui ta peaks tuvastama väärteoprotokollis nimetatud teetööde tellimisviisi objektiivse õigusvastasuse, järgnevalt kontrollida ka K.K-A. teo subjektiivset külge.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsuse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks. Riigihangete ameti kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Kivi