3-3-1-79-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-79-07

1. detsember 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Sirje Laansoo kaebus E. Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni
2. juuni
3. a otsuse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a määrus haldusasjas nr 3-07-1390 Sirje Laansoo määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Sirje Laansoo määruskaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. augusti
7. a määrus haldusasjas nr 3-07-1390 menetluse lõpetamist puudutavas osas ja saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Aprillis 2007 kuulutas Juuru Vallavalitsus välja konkursi E. Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks alates
9. augustist
10. Direktori ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni
11. juuni
12. a otsuse punktiga 1 tunnistati kolm kandidaati (Helle Kiviselg, Hannes Vald ja Sirje Laansoo) vastavaks vallavalitsuse hallatava asutuse juhataja ametikohale ning otsuse punkti 2 kohaselt tehti vallavalitsusele ettepanek kinnitada gümnaasiumi direktori ametikohale H. Vald.
13. S. Laansoo esitas
14. juulil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus konkursikomisjoni otsuse tühistada ning kohustada vastustajat küsimuse uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Halduskohtu
15. juuli
16. a määrusega võeti kaebus menetlusse.
18. juulil 2007 esitas S. Laansoo taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluses paluti peatada E. Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni
19. juuni
20. a otsuse kehtivus. Taotleja arvates võimaldanuks esialgse õiguskaitse kohaldamine tal vaidlustatud otsuse tühistamise korral uuesti kandideerida direktori ametikohale.
21. Tallinna Halduskohtu
22. juuli
23. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1390 peatati komisjoni otsuse täitmine HKMS § 121 lg 3 p 1 alusel kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse seadmine on kohane ja otstarbekas ning vastab kaebuse eesmärgile. Vaidlustatud otsusest ei nähtu selle aluseks olevad asjaolud ega komisjoni kaalutlused, millest valiku tegemisel lähtuti. Juhul, kui gümnaasiumi direktori ametikohale kinnitataks komisjoni poolt esitatud kandidaat, kaotaks kaebus mõtte. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu.
24. Juuru Vallavalitsus palus määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus, millega kohaldati esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse kohaselt puudub kaebuse esitajal reaalne huvi asuda ise Juuru Gümnaasiumi direktoriks, kuna ta on edukalt kandideerinud ka Loo Keskkooli direktoriks ja sellele ametikohale kinnitatud juba enne tema pöördumist halduskohtusse. Taotluses pole viidatud pöördumatutele tagajärgedele, mis võivad tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga, mis seisneb gümnaasiumi õppetöö ladusas kulgemises ja uueks õppeaastaks valmistumises. Koolielu juhtiva ja korraldava direktori puudumine kahjustab gümnaasiumi õpetajate ja õpilaste huve. Puudub alus arvata, et vaidlustatud otsuse tühistamisel motiveerimatuse tõttu teeks komisjon hääletamise tulemusena teistsuguse otsuse.
25. Tallinna Ringkonnakohtu
26. augusti
27. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1390 lõpetati asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus leidis, et vallavalitsuse hallatav gümnaasium ei ole ametiasutus avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses ja töötamine gümnaasiumi direktorina toimub töölepingu alusel. Töölepingu seaduse alusel töötava isiku vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni otsus ei ole antud avalik-õiguslikus suhtes ning selle otsuse peale esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tegemist on tsiviilvaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele üldkohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Põhjendusel, et halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset asjas, mille läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tühistas ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, märkides, et selles osas ei ole ringkonnakohtu määrus kaevatav. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
28. Määruskaebuses Riigikohtule taotleb S. Laansoo ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega lõpetati asja menetlus halduskohtu pädevuse puudumise motiivil, ning asjas menetluse uuendamist. Määruskaebuse kohaselt on tegemist haldusvaidlusega, kuna otsus on tehtud avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva haldusorgani poolt ning on suunatud haldusvälisele isikule. Komisjoni otsus on aluseks vallavalitsuse korraldusele, millega isik kinnitatakse gümnaasiumi direktori ametikohale. Tegemist ei ole töösuhtest võrsunud vaidlusega. Lisaks väidab määruskaebuse esitaja HKMS §-le 45 ja § 24 lg 1 p-le 1 viidates, et ringkonnakohus ei saa menetlust pädevuse puudumise tõttu lõpetada, kui menetlusosalised pole pädevuse küsimust tõstatanud.
29. Kirjalikus vastuses määruskaebusele palub Juuru Vallavalitsus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Komisjoni vaidlustatud otsus ei ole haldusakt ning toimunud konkurss pole konkurss avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Toimunud konkurss päädib töölepingu sõlmimisega ja vastav vaidlus tuleb lahendada üldkohtus. Vaidlustatud otsusest ei tulene pooltele avalik-õiguslikke õigusi ega kohustusi. Asjaolu, et avalik-õiguslik asutus töösuhte poolena annab haldusakti, ei muuda veel pooltevaheliste suhete iseloomu. Ringkonnakohus ei ole menetlust lõpetades väljunud pädevuse piiridest. Ringkonnakohtul on menetluse igas staadiumis õigus menetlus lõpetada, kui ta tuvastab, et vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 39 lg 4 sätestab, et munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavõi linnavalitsus. Tegemist on avaliku õiguse normiga, millega pannakse kohalikule omavalitsusele kohustus leida munitsipaalkoolile sobiv direktor. PGS § 39 lg 4 viimases lauses nähakse ette, et konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus, ning PGS § 39 lg-s 7, et munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik.
31. Seadusandja on seega sätestanud kaheetapilise menetluse, mille puhul eristatakse konkursi läbiviimist koos selle tulemusena parima kandidaadi väljaselgitamisega ning väljavalitud kandidaadiga töölepingu sõlmimist. Munitsipaalkooli direktoriga töölepingu sõlmimisele PGS § 39 lg-s 7 nimetatud pädeva isikuga eelneb konkursi võitnud isiku ametisse kinnitamine valla-või linnavalitsuse kui haldusorgani poolt. Kolleegium peab ekslikuks ringkonnakohtu seisukohta, et vaidlus, mis tõusetub konkursi tulemusena sobiva kandidaadi valikust ning vallavalitsusele sobiva kandidaadi ametikohale kinnitamiseks esitamisest, on töölepingulisest suhtest tulenev vaidlus, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras üldkohtus. Kolleegiumi hinnangul tuleb eristada munitsipaalkooli direktori ja tema tööandja vahel töölepingu pinnalt tekkivaid suhteid nendest suhetest, mis tulenevad valla- või linnavalitsuse korraldatavast konkursist ja selle võitnud isiku ametisse kinnitamisest. Erinevalt töölepingulistest suhetest on viimatinimetatud suhted olemuselt avalik-õiguslikud.
32. Seisukohta, et mitmeetapilise menetluse korral eraõigusliku lepingu sõlmimisele eelnenud menetlusest tõusetunud vaidlused isiku ja avaliku võimu vahel on oma iseloomult avalik-õiguslikud ning kuuluvad muu menetluskorra puudumisel läbivaatamisele halduskohtus, toetavad ka näited Riigikohtu varasemast praktikast. Nii on Riigikohus leidnud näiteks eluruumide erastamisest ja kohaliku omavalitsuse üksuse vara kasutusse andmisest tõusetunud vaidlustes, et halduskohtul on pädevus ja menetluskord nende vaidluste lahendamiseks, mis tulenevad avaliku võimu teostamisest ning üldkohus lahendab tsiviilkohtumenetluse korras vaidlused, mis tekivad eraõigusliku lepingu pinnalt (vt näiteks Riigikohtu erikogu
33. juuni
34. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-96, erikogu
35. detsembri
36. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, halduskolleegiumi
37. aprilli
38. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-06).
39. HKMS § 3 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused halduskohtu pädevusse, välja arvatud juhtudel, kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seadusandja pole eraldi sätestanud, millises menetluskorras tuleb läbi vaadata munitsipaalkooli direktori ametikoha täitmiseks konkursi läbiviimisest ja selle võitja väljaselgitamisest tulenevaid vaidlusi, mistõttu kuuluvad need avalik-õiguslikud vaidlused läbivaatamisele halduskohtus.
40. Vastuseks määruskaebuse väitele, et ringkonnakohtul polnud halduskohtu pädevuse puudumise motiivil õigust menetlust lõpetada, kui menetlusosalised polnud seda küsimust tõstatanud, märgib kolleegium, et HKMS § 24 lg 1 punktist 1 tulenevalt on kõikide astmete kohtutel õigus igas menetlusstaadiumis omal algatusel menetlus lõpetada, kui leitakse, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu erikogu on siiski menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes leidnud, et mõistlik pole kohtuotsust tühistada üksnes pädevuse puudumise motiivil, kui halduskohus on menetlusse võtnud kaebuse, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, kuid menetlusosalised pole esimese astme kohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud (erikogu
41. aprilli
42. a määrus asjas nr 3-3-4-2-02).
43. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada menetluse lõpetamist puudutavas osas ning saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann