← Eesti

3-2-1-119-07

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-119-07 Tartu,

  1. detsember
  2. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik A. B hagi S. B vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 206-8442 A. B kassatsioonkaebus Hageja A. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Milvi Söörd Kostja S. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maire Arm
  5. november
  6. a, kirjalik menetlus
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a otsus elatise väljamõistmise aja osas, s.o osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata A. B nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt, ning menetluskulude jaotuse osas.
  10. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  11. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  12. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  13. Tagastada A. B kassatsioonkaebuselt
  14. juulil
  15. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. A. B esitas
  17. aprillil
  18. a Harju Maakohtule hagi S. B vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu
  19. novembril
  20. a. Abielu lahutamisel ei vaielnud pooled laste, A. (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx. a), A (sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx. a) ja A (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx. a), elukoha üle. Hagi esitamise ajal elasid hageja juures alates
  21. aasta juunist A ja alates
  22. aasta maist A. A elas koos kostjaga. Hageja palus määrata tütar A elukohaks enda elukoha. Hagiavalduse kohaselt takistab kostja hageja ja teiste laste suhtlemist A. Kostja ei pühenda lapsele vajalikku tähelepanu ega hoolitse tema eest vastavalt lapse vajadustele. Lapsel puudub võimalus suhelda oma õe ja vennaga. Hagejal on paremad materiaalsed võimalused last kasvatada, ka on laps avaldanud, et ta tahaks elada isa juures. Hageja palus kostjalt välja mõista 3000 krooni A ja A ülalpidamiseks: alates
  23. aasta detsembrist A ülalpidamiseks ja
  24. aasta maist A ülapidamiseks.
  25. Kostja hagi ei tunnistanud. Tegelik olukord on pärast hagi esitamist muutunud, sest alates
  26. aasta juulist elab A tema juures ning ta kasvatab kahte alaealist last ilma hageja märkimisväärse abita. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kahele lapsele muutunud alusetuks. Elatise nõue on alusetu ka seetõttu, et ta ei ole eiranud laste ülalpidamiskohustust. Kostja on ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires täitnud. Kostja sissetulekuks on tema töötasu 7435 krooni kuus. Hageja materiaalsed võimalused on paremad. Kostja ei ole teinud takistusi lastega suhtlemisel.
  27. Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt võiks A kostja juures edasi elada ning hageja avaldus lapse elukoha määramiseks tuleks jätta rahuldamata.
  28. A ja A avaldasid ärakuulamisel kohtule, et nad soovivad elada kostja juures.
  29. Harju Maakohus rahuldas
  30. märtsi
  31. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tütre Anastassia ülalpidamiseks 1500 krooni kuus alates maist
  32. a juulini
  33. a. Kohus jättis rahuldama hageja nõude lapse elukoha määramiseks. Riigilõivu jättis maakohus kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt oli ajavahemikus maist
  34. a kuni juulini
  35. a hageja ülalpidamisel kaks last, kostja ülapidamisel oli üks laps. Kostja sel ajal hagejale ülapidamiseks elatist ei maksnud. Kuna mõlema vanema ülalpidamisel oli vaidlusalusel ajal vähemalt üks laps, mõistis maakohus kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 9 alusel hageja kasuks elatise välja üksnes ajavahemiku eest, mil hageja juures elas kaks last. Hageja varalised võimalused on paremad kui kostjal, mistõttu puudub alus mõista kostjalt elatis välja mõlema hageja juures elanud lapse ülalpidamiseks. Lapse kostja juurde elama jäämine on lapse huvides, sest tal säilib harjumuspärane elukeskkond, samas on tal võimalik hagejaga suhelda.
  36. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti temalt välja elatis hageja kasuks, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
  37. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  38. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  39. juuni
  40. a otsusega maakohtu otsuse elatise väljamõistmise aja ning menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1500 krooni elatist tütre ülalpidamiseks alates
  41. aprillist
  42. a kuni juulini
  43. a. Menetluskuludest jättis ringkonnakohus 80% hageja ja 20% kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt arvestas maakohus elatise väljamõistmisel õigesti nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Elatist saab PKS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt välja mõista vaid erandlike asjaolude esinemisel, sest elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, mis tagantjärele ei ole võimalik. Hageja ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks hoidunud tahtlikult kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti ei põhjendanud hageja, mis takistas tal esitamast hagi aasta varem. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks kostjale avaldanud, et soovib saada elatusraha, ja kostja oleks selle tasumisest keeldunud. Neid asjaolusid arvestades ei saa hageja nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  44. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jõustada maakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti PKS § 70 lg-t 2, sest see säte ei eelda elatisraha väljamõistmiseks tagasiulatuvalt erandlike asjaolude olemasolu. Ringkonnakohus ei põhjendanud A ülalpidamiseks elatise välja mõistmata jätmist.
  45. Kostja ei vastanud kassatsioonkaebusele tähtaegselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  46. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu elatise väljamõistmise aja osas, s.o osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  47. Kooskõlas TsMS § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab maksma hageja kasuks elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  48. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuna ta ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks hoidunud tahtlikult kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti ei põhjendanud hageja, mis takistas tal esitamast hagi aasta varem ning ei väitnud, et hageja avaldas kostjale, et soovib saada elatusraha ja kostja keeldus sellest. Kolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. PKS § 70 lg-st 2 ei tulene, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem on elatise maksmisest keeldunud. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 kohaselt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi
  49. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab PKS § 70 lg 2 võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise eeldustena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid (vt Riigikohtu
  50. mai
  51. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07). Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine. Seega peab elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2). Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei saa aga seaduse sõnastust "kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust" tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatist saama õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu
  52. novembri
  53. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-108-07). Kohus võib hageja nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt (vt Riigikohtu
  54. aprilli
  55. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04,
  56. novembri
  57. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04,
  58. märtsi
  59. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-705 ja
  60. märtsi
  61. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07).
  62. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et kostja ei täitnud alates maist
  63. a kuni juulini
  64. a ülalpidamiskohustust ning ei esine elatise suuruse vähendamise aluseid, on hagejal õigus saada kostjalt elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus arvestama sellega, et TsMS § 442 lg 5 järgi tuleb poolte nõuded lahendada selgelt ja ühemõtteliselt. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kolleegium leiab, et ajavahemik, mille eest kostjalt elatis välja mõistetakse, tuleb resolutsiooni märkida kuupäevaliselt. Seega peab ringkonnakohus tegema kindlaks, millisest kuupäevast millise kuupäevani on hagejal õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt.
  65. Kolleegium jätab tähelepanuta kassatsioonkaebuse väite poja ülalpidamiseks elatise väljamõistmata jätmise kohta. TsMS § 651 lg-st 1 ja § 688 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kõrgema astme kohus alama astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Riigikohus on TsMS § 688 lg-te 3�5 kohaselt seotud alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludega. Hageja ei esitanud apellatsioonkaebust maakohtu otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poja ülalpidamiseks. Seetõttu ei saa hageja seda kassatsioonkaebuses vaidlustada.
  66. Kooskõlas TsMS §-ga 173 peab ringkonnakohus asja uuel menetlemisel võtma seisukoha ka menetluskulude jaotuse kohta. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.