RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-69-07 1

) § 29 lg 2 kohaselt võib kinnipeetava kirjavahetuse sisu kontrollida üksnes kohtu loal. Tartu Vanglal selline luba puudus, mistõttu edastati J. Kivimäele tema kirjad nende sisu kontrollimata. Seetõttu on vangla toiminud õiguspäraselt. Isegi kui kaebaja laskis vanglas kontaktisikul teha kohtulahendist koopiad, ei pidanud vanglaametnik süvenema paljundatava materjali sisusse. Kohtutoimikus on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleitöötaja vastus teabenõudele, milles teatatakse, et toimiku materjalidest (kriminaalasjas) ei nähtu, et kohtuotsuse jõustumise teatist J. Kivimäe kohta oleks vanglasse saadetud. Samas on tunnistatud viga, et seda oleks tulnud igal juhul teha. Kohtutoimikust nähtuvalt on kohtulahendit täitvale asutusele (Tartu Vangla) saadetud kohtulahendi koopia süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise kohta

1. aprillil 2006 ning sellest ajahetkest tulenevalt lasub kohustus arvata J. Kivimäe süüdimõistetute režiimile. Alates
2. aprillist 2006 on kaebaja paigutatud Murru Vanglasse. Viljandi Maakohus ei saatnud jõustunud kohtulahendit õigeaegselt Tartu Vanglale täitmiseks, mistõttu ei olnud vanglal võimalik sellest juhinduda. Seega ei ole vangla süüdi selles, et J. Kivimäed on hoitud õigusvastaselt eelvangistusaluste eluhoones ajal, mil oli jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Selles asjas on tuvastamist leidnud, et Viljandi kohtumaja ei ole täitnud KrMS § 411 lg 1 ja lg 3 ning KrMS § 412 lg 2 nõudeid J. Kivimäe jõustunud kohtuotsuse suhtes, mis tingis J. Kivimäe viibimise süüdimõistetuna õigusvastaselt eelvangistusaluste eluhoones jõustunud süüdimõistvast kohtulahendist arvates kuni
3. aprillini 2006, mis tõi kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise ja teatud piirangute kehtestamise. Kuigi kaebaja ei ole oma kaebust muutnud ning jääb seisukoha juurde, et vanglal lasub süü kaebaja õigusvastases eelvangistusrežiimil kinnipidamises, juhindus kohus antud asjas tehtud Riigikohtu lahendist ning selgitas välja, millest tingituna ja kumma asutuse (kas Tartu Vangla või Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja) süül põhjustati kaebaja õigusvastastes tingimustes kinnipidamine. Halduskohus tunnistas õigusvastaseks Tartu Maakohtu toimingu (tegevusetus), mis seisnes jõustunud kohtuotsuse mitteõigeaegses edastamises vanglale, mis tõi kaasa J. Kivimäe suhtes Viljandi Maakohtu jõustunud otsuse hilinenud täitmisele pööramise, millest tulenevalt pidi kaebaja viibima eelvangistushoones eelvangistatute režiimil ajal, mil ta oli juba süüdimõistetu ja pidi olema vangla tavarežiimil kui kinnipeetav.
4. J. Kivimäe esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus rahuldada täielikult.
5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
6. juuni
7. a otsusega J. Kivimäe apellatsioonkaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu
8. märtsi
9. a otsuse osas, millega jäeti rahuldamata J. Kivimäe kaebus Tartu Vangla toimingu - J. Kivimäe kinnipidamine eelvangistusaluste eluhoones alates
10. detsembrist 2005 - õigusvastaseks tunnistamiseks. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, mis seisnes J. Kivimäe kinnipidamises Tartu Vangla eelvangistusaluste eluhoones alates
11. detsembrist
12. Muus osas jättis ringkonnakohus Tartu Halduskohtu
13. märtsi
14. a otsuse muutmata. Kuna apellatsioonkaebust ei esitatud halduskohtu otsuse selle osa peale, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Maakohtu toiming seoses J. Kivimäe suhtes tehtud jõustunud kohtuotsuse mitteõigeaegse täitmisele pööramisega, ei kontrollinud ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Lisaks mõistis ringkonnakohus J. Kivimäe kasuks Tartu Vanglalt välja eelnevas apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 410 krooni. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vangla pidi J. Kivimäe poolt koopiate tegemiseks vanglale esitatud taotluse lahendamise menetluses saama teadlikuks sellest, et Viljandi Maakohtu
15. jaanuari
16. a otsus jõustus Riigikohtu
17. juuni
18. a määrusega. Kaebaja palus
19. detsembril 2005 esitatud taotluses kontaktisikul teha muu hulgas koopia Riigikohtu määrusest. Taotluse ülaserva on vangla arvestusosakonna peaspetsialist
20. jaanuaril 2006 teinud märkuse, et Riigikohtu määrust ei ole kinnipeetava isiklikus toimikus. Viidatud märkuse tegemiseks pidi peaspetsialist tutvuma Riigikohtu määruse sisuga ning leides, et Riigikohtu määrust, millest soovitakse koopiat, ei ole kaebaja isiklikus toimikus, oleks tal määruse sisust lähtudes pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et J. Kivimäe suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud. Samuti pidi kontaktisik Riigikohtu määrusest koopia tegemisel nägema, et Riigikohus ei võtnud J. Kivimäe kassatsioonkaebust menetlusse ning pidi ka aru saama, et seega J. Kivimäe edaspidine hoidmine eelvangistusaluste eluhoones on alusetu. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kontaktisik koopiate tegemisel ei pidanud süvenema paljundatava materjali sisusse. Kontaktisik, tehes dokumentidest koopiaid, peab paratamatult ka tutvuma nende sisuga. Seega pidi vanglaametnikel tekkima põhjendatud kahtlus, et J. Kivimäe suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ning Tartu Vangla oleks pidanud haldusülesannete täitmisel nõutavat hoolsuskohustust järgides astuma viivitamata samme selleks, et selgitada välja, kas kaebaja suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud või mitte. Kuna Tartu Vangla ka pärast põhjendatud kahtluse ilmnemist jättis J. Kivimäe suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise asjaolud viivitamata välja selgitamata, siis oli Tartu Vangla toiming - J. Kivimäe kinnipidamine eelvangistusaluste eluhoones alates
21. detsembrist 2005 - õigusvastane. Asja materjalidest nähtuvalt on apellant tasunud
22. juulil 2006 apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 10 krooni,
23. oktoobril 2006 kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjoni 400 krooni ning
24. aprillil 2007 apellatsioonkaebuse esitamisel oli ta vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega on J. Kivimäe kandnud asja menetluse kestel menetluskulusid kokku 410 krooni. Nimetatud menetluskulud mõistis kohus HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 2 alusel J. Kivimäe kasuks välja Tartu Vanglalt, kes oli kogu menetluse vältel vastustajaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
25. Tartu Vangla palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu otsuse. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus järeldas ebaõigesti, et kui vangla inspektor-kontaktisik paljundas J. Kivimäele teiste dokumentide seas ka Riigikohtu
26. juuni
27. a määruse, pidi ta paratamatult tutvuma selle sisuga. Kassaator selgitab, et kopeerimine toimub koopiamasinal automatiseeritult ning paljundajal ei ole võimalik kopeeritava dokumendipaki sisuga tutvuda.

§ 29

lg-st 2 tulenevalt oleks selline paljundatavate dokumentide sisuga tutvumine inspektor-kontaktisiku poolt ka õigusvastane. Seetõttu ei saanud J. Kivimäel tekkida ootust, et inspektor-kontaktisik tutvub tema poolt paljundamiseks antud dokumentide sisuga ning asub saadud teabest lähtudes ka tegutsema. Kaebaja ei ole kohtumenetluses kordagi selgitanud, mis takistas teda varem vangla poole pöördumast, et teatada tema kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kui kaebaja lõpuks seda tegi, asus vangla viivitamata olukorda selgitama. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vangla arvestusosakonna teenistujal pidi tekkima põhjendatud kahtlus, et J. Kivimäe suhtes tehtud kohtuotsus on jõustunud, kuna ta märkis kaebaja esitatud koopiate tegemise taotlusele, et Riigikohtu määrust ei ole kinnipeetava isiklikus toimikus. Ringkonnakohtu arvates pidanuks vanglaametnik sellise märkuse tegemiseks tutvuma Riigikohtu määruse sisuga. Kohus jättis tähelepanuta, et J. Kivimäe ei nimetanud taotluses, millisest Riigikohtu lahendist ta koopiat soovib. Vanglaametnik vaatas üksnes J. Kivimäe isikliku toimiku läbi ega leidnud sealt ühtegi Riigikohtu määrust. Seega ei saanud vanglaametnik tutvuda määruse sisuga. Kinnipeetava isiklikus toimikus hoitakse kinnipeetavaid iseloomustavaid materjale, sh vangla ja kinnipeetava vahelisi haldusvaidlusi puudutavaid kohtuotsuseid. Kuna J. Kivimäe isiklikust toimikust puudus ka apellatsioonikohtu otsus, ei olnud vangla arvestusosakonnal põhjust kahtlustada, et J. Kivimäel on kassatsioonimenetlus käimas või lõppenud ning ta tuleks ümber paigutada. Ebaõige on tunnistada õigusvastaseks J. Kivimäe kinnipidamine eelvangistushoones alates

1. detsembrist 2005, s.o alates J. Kivimäe poolt vanglale esitatud koopiate tegemise taotlusest. Nimetatud taotluses ei ole ühtegi viidet sellele, et J. Kivimäe suhtes tehtud otsus oleks jõustunud. Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes süüliselt õigusvastaselt käitunud. KrMS § 411 näitab ära, kelle pädevusse kuulub jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramine. J. Kivimäe huvid on kaitstud Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsusega.
4. Janek Kivimäe vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Tartu Vangla kassatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et Tartu Ringkonnakohus asus ekslikult seisukohale, et Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul J. Kivimäe üleantud dokumente paljundusmasinal kopeerides ja Tartu Vangla arvestusosakonna peaspetsialistil J. Kivimäe isikliku toimikuga tutvumisel pidi tekkima põhjendatud kahtlus, et kaebaja suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ja ta viibib seetõttu alusetult eelvangistusalustele ettenähtud kinnipidamistingimustes.
6. Tartu Vangla märgib õigesti, et koopiate tegemisel ei saa vanglaametnikel olla kohustust tutvuda paljundatavate dokumentide sisuga.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal ja Jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Samasisuline regulatsioon kehtib vastavalt

§ 97lg-le 2 ka vahistatute suhtes.

Kuigi pole välistatud, et dokumentidest koopiaid tegevale isikule võib selle tegevuse käigus piiratud ulatuses tahtmatult teatavaks saada paljundatava dokumendi olemus, ei saa kohus siiski oma seisukohta rajada sedavõrd juhuslikule võimalusele. Õiguspärane ei ole eeldada, et koopiaid teinud kontaktisik pidi paljundatavate dokumentidega tutvuma sel määral, et ta võinuks aru saada, et tegemist on Riigikohtu määrusega, mille tagajärjel jõustus J. Kivimäe suhtes süüdimõistev kohtuotsus. 12. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et Tartu Vangla arvestusosakonna peaspetsialist ei pidanud selleks, et märkida J. Kivimäe esitatud koopiate tegemise taotlusele, et kinnipeetava isiklikust toimikust puudub Riigikohtu määrus, eelnevalt tutvuma määruse sisuga. Kolleegiumi arvates on usutav, et arvestusosakonna ametnik vaatas J. Kivimäe isikliku toimiku läbi ning, leidmata sellest ühtegi Riigikohtu määrust, kirjutas taotlusele vastava märkuse. Tartu Vangla on asjas kinnitanud, et J. Kivimäe isiklikus toimikus ei olnud ühtegi Riigikohtu määrust. 13.

§ 17

lg 2 kohaselt kantakse kinnipeetava isiklikku toimikusse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. Justiitsministri

1. novembri
2. a määrusega nr 72 kehtestatud "Vangla sisekorraeeskirja" (VSE) § 28 lg 2 näeb ette, et kinnipeetava isikliku toimiku esimeses osas sisalduvad muude dokumentide hulgas ka jõustunud kohtuotsus (p 1) ja teatis kohtuotsuse jõustumise kohta (p 2). VSE § 28 lg 3 kohaselt hoiustatakse isikliku toimiku teises osas muu hulgas kinnipeetavat ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavad muud andmed (p 8) ja muud kinnipeetavaga seotud dokumendid (p 10). Viidatud sätetest nähtub, et kinnipeetava või vahistatu isiklikus toimikus ei sisaldu ainuüksi tema vanglas kinnipidamise aluseks olevad kohtulahendid, vaid isiklikku toimikusse võidakse lisada ka muid kinni peetava isiku kohta käivaid või teda ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavaid andmeid. Seega ei pidanud Tartu Vangla arvestusosakonna peaspetsialistil tekkima kahtlust, et Riigikohtu määrusega, millest J. Kivimäe koopiat teha soovis, otsustati tema kaitsja kassatsiooni menetlusse mitte võtta ja selle tagajärjel jõustus J. Kivimäe suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus.
3. Eelneva põhjal rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Tartu Vangla kassatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Ringkonnakohtu otsuse. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata J. Kivimäe kaebus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, mis seisnes kaebaja kinnipidamises eelvangistusalustele ettenähtud tingimustes ka pärast tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Tartu Halduskohtu
4. märtsi
5. a otsus on juba jõustunud osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Maakohtu toiming seoses J. Kivimäe suhtes kriminaalasjas nr 1-16704 tehtud jõustunud kohtuotsuse mitteõigeaegse täitmisele pööramisega, sest kohtuotsuse selle osa peale apellatsiooni korras edasi ei kaevatud. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb HKMS § 93 lg 4 kohaselt lahendada ka menetluskulude jaotus. Tartu Vangla menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. J. Kivimäe on tasunud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 10 krooni. Kuna Riigikohus jättis J. Kivimäe kaebuse Tartu Vangla toimingu peale rahuldamata, jääb nimetatud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kautsjon tuleb tagastada.
6. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et ringkonnakohus mõistis kaebust rahuldades J. Kivimäe kasuks Tartu Vanglalt alusetult välja samas asjas varem toimunud kassatsioonimenetluses tasutud kautsjoni 400 krooni. Kolleegium selgitab, et kassatsiooniastmes tasutav kautsjon ei ole erinevalt esimeses ja teises kohtuastmes tasutavast riigilõivust mitte riigipoolne rahaline nõue kohtutoimingute tegemise eest, vaid tagatisraha, mis peaks ära hoidma põhjendamatu kaebamise. Menetlus Riigikohtus on lõivuvaba. HKMS § 90 lg-st 2 tulenevalt kassatsioonkaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral kautsjon tagastatakse. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Käesolevas asjas rahuldas Riigikohus
7. jaanuari
8. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-91-06 J. Kivimäe kassatsioonkaebuse ja tagastas ka kautsjoni (kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3). Seetõttu puudub igasugune alus käsitada kautsjoni J. Kivimäe kantud menetluskuluna. Isegi juhul, kui kautsjon olnuks varem kantud riigituludesse, ei saaks seda hiljem asja uue arutamise järgselt vastaspoolelt välja mõista. Kautsjoni tasumine ja tagastamine on seotud üksnes kassatsioonkaebuse ja selle rahuldamisega, see ei olene kaebuse sisulisest rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann