← Eesti

3-3-1-73-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-73-07

  1. detsember 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Anzhela Koliushi kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohustamiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust läbi vaatama Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsus haldusasjas nr 306-1320 Anzhela Koliushi kassatsioonkaebus
  4. november 2007 Anzhela Koliush ja tema esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja Liisa Surva RESOLUTSIOON Jätta Anzhela Koliushi kassatsioonkaebus rahuldamata. Asendada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. mai
  6. a otsuse haldusasjas nr 3-06-1320 põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jätta jõusse. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Anzhela Koliush esitas
  8. veebruaril 2006 Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA) taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks.
  9. mai
  10. a kirjas nr 15.3-09/22090 teatas KMA taotluse läbivaatamata jätmisest. A. Koliush esitas vaide, mis jäeti KMA
  11. juuni
  12. a vaideotsusega nr 21-06 rahuldamata.
  13. A. Koliush esitas KMA toimingu peale kaebuse halduskohtule. Kaebaja leidis, et toimingu sooritamisel rikuti diskretsioonireegleid, toiming ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Kaebuse esitaja taotlus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et ta ei esitanud määratud tähtajaks oma abikaasa kirjalikku selgitust. KMA jättis aga arvestamata mõjuva põhjuse selgituse mitteesitamiseks -
  14. a oktoobris jäi A. Koliushi abikaasa Vene Föderatsioonis töölähetusel olles teadmata kadunuks. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu
  15. septembri
  16. a direktiivile nr 2003/86/EÜ tuleb liikmesriigil kehtestada sätted, mis tagavad elamisloa andmise eriti raskete asjaolude korral. Kaebaja hinnangul vastab tema olukord kirjeldatud tingimustele. Kuivõrd kaebaja abikaasa on kadunud, on kogu perekonna ühine vara kaebaja ülalpidamisel. Kaebaja on Eestiga jätkuvalt tihedalt seotud. KMA toiming on vastuolus ka Põhiseaduse §-ga 27, mille kohaselt on perekond riigi kaitse all. Kaebaja taotleb KMA-le ettekirjutuse tegemist, millega KMA-d kohustataks kaebaja taotlust menetlusse võtma.
  17. Tallinna Halduskohtu
  18. oktoobri
  19. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1320 rahuldati A. Koliushi kaebus, tühistati KMA
  20. mai
  21. a otsus nr 15.3-09/22090 ning tehti KMA-le ettekirjutus A. Koliushi tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamiseks. Kohtu hinnangul on KMA ekslikult leidnud, et taotluse esitaja abikaasa selgituse esitamine on igal juhul kohutuslik ning selle esitamata jätmisel ei saa taotlust läbi vaadata. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli kaebaja abikaasa teadmata kadunud, kuid mitte surnuks tunnistatud, seega ei olnud kaebaja abielu temaga lõppenud ning kaebajal oli õigus Välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 2 alusel elamisloa pikendamist taotleda. On ilmselge, et sellises olukorras ei saa taotlejalt nõuda abikaasa kirjaliku seletuse esitamist, nii nagu ei saaks kirjalikku seletust nõuda ka näiteks raske haiguse tõttu kontaktivõimetult abikaasalt. Kõik muud dokumendid olid KMA-le tähtaegselt esitatud. Seetõttu peab KMA kaebaja taotluse läbi vaatama ning kujunenud olukorras kõiki asjaolusid arvestades otsustama, kas pikendada elamisloa tähtaega või mitte.
  22. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas halduskohtu otsuse materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. A. Koliushi taotluse läbivaatamata jätmine oli õiguspärane, kuna taotlusele ei olnud lisatud kõiki nõutud dokumente. Kohtu oletuslik järeldus, et isik on teadmata kadunud ja tal ei ole võimalik selgitusi anda, ei muuda KMA tegevust õigusaktidega vastuolus olevaks. KMA teavitas A. Koliushi taotluses esinevaist puudustest ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis vääralt, et kui isikult ei saa teatud juhtudel nõuda tõendi esitamist, tuleb taotlus läbi vaadata ja otsustada elamisloa pikendamine või sellest keeldumine ilma kõigi asjaolude kohta tõendeid kogumata. Sellises olukorras ei ole võimalik taotluse osas sisulist otsust teha. Määrava tähtsusega elamisloa pikendamise üle otsustamisel on abielu vastavus VMS nõuetele. Kujunenud olukorras ei saa KMA sellist hinnangut kaebaja abielu kohta anda. Isiku seletust abielu asjaolude kohta ei ole võimalik korvata ka muude tõenditega, kuna tegemist on abikaasa subjektiivse hinnanguga abielu olemasolu ja VMS-le vastavuse kohta. Kuivõrd ka mitmete muude vajalike menetlustoimingute (nt abikaasade küsitlemine, abieluga seotud faktiliste asjaolude kontrollimise jms) läbiviimine oleks kujunenud olukorras võimatu, tuleks lõppjäreldusena ikkagi menetlus lõpetada. Lisaks ei ole VMS-st tulenevad perekonnaelu kriteeriumid suure tõenäosusega täidetud, kuna reaalset kooselu abikaasade vahel alates
  23. a oktoobrist ei eksisteeri. Elamisloa läbivaatamata jätmine ei võta kaebajalt õigust taotleda elamisluba mõnel muul VMS-s sätestatud alusel.
  24. Tallinna Ringkonnakohtu
  25. mai
  26. a otsusega rahuldati Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebus ning tühistati halduskohtu otsus. Ringkonnakohus leidis, et elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamata jätmine on toiming elamisloa pikendamise taotluse menetluses, mille tühistamine ei ole võimalik. Kaebaja esitatud kohustamisnõude läbivaatamine eeldab seda, et nõutava haldusakti andmata või toimingu sooritamata jätmine rikuks kaebuse esitaja õiguseid. VMS § 12 lg 2 alusel esitatud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamata jätmine võib rikkuda isikule nimetatud sättest tulenevat õigust elamisloale. See ei võta isikult aga võimalust ega õigust esitada elamisloa taotlus muul VMS §-s 12 sätestatud alusel. Kui on ilmne, et isikul puudub VMS § 12 lg-s 2 sätestatud õigus tähtajalisele elamisloale, ei saa sel alusel esitatud taotluse läbivaatamata jätmine sellist õigust rikkuda. Vaatamata kaebaja abielu juriidilisele kehtivusele on tegelikult katkenud tema kooselu abikaasaga Eestis. Kuna kaebaja võimalus elada koos abikaasaga perekonnaelu ei sõltu tähtajalise elamisloa pikendamisest, ei saa KMA keeldumine rikkuda Põhiseadusest tulenevaid perekonnaelualaseid õiguseid ega ka VMS § 12 lg-st 2 tulenevat õigust. Ringkonnakohus märkis lisaks, et kaebaja viidatud direktiivi nr 2003/86/EÜ Eesti õigusesse tähtaegselt ülevõtmata jäetud sätete otsekohaldamine eeldaks nende piisavat täpsust. Direktiivi art 15 sõnastusest võib järeldada, et selle lg-st 3 ei tulene isikule vahetut nõudeõigust liikmesriigi suhtes. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  27. Anzhela Koliush esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning halduskohtu otsuse jõusse jätta. KMA vaidlustatud toiming on õigusvastane ning rikub otseselt kaebaja õigusi. Abikaasa kirjalikus seletuses esitatavad andmed on võimalik esitada ka muus vormis ning seetõttu oli võimalik teha asjas sisuline otsus ning anda taotlusele õiguslik hinnang. KMA jättis oma
  28. juuni
  29. a otsusega nr 21-06 rahuldamata kaebaja vaide. Selle otsuse näol on tegemist kaebaja õigusi rikkuva haldusaktiga, mille tühistamist ta oma kaebuses taotles ning mille halduskohus oma otsusega ka tühistas. Ringkonnakohtu otsus, millega see ebaõigeks tunnistati, on alusetu. Ringkonnakohus leidis, et elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamata jätmine ei riku kaebaja õigusi, kuid on samas võtnud taotluse osas sisulise seisukoha, leides, et kaebajal puudub õigus tähtajalisele elamisloale VMS § 12 lg 2 alusel. Seejuures oli kohtul võimalik seda otsustada ilma kaebaja abikaasa kirjaliku selgituseta. Erinevalt KMA-st ja ringkonnakohtust pole kaebajal olnud võimalust omapoolseid sisulisi seisukohti oma taotluse põhjendamiseks esitada, kuna sisulist menetlust asjas ei ole toimunud. Kaebaja
  30. detsembril 2002 sõlmitud abielu S. Koliushiga ei ole fiktiivne, perekond oli püsiv ning abikaasade vahel oli tihe majanduslik side ning psühholoogiline sõltuvus. Kaebaja otsib tänaseni aktiivselt oma abikaasat, nii isiklikult kui õiguskaitseorganite abil. Kassaatoril tekib küsimus, millisele seisukohale asuks KMA juhul, kui kaebaja abikaasa oleks füüsiliselt olemas, kuid seisundis, mis teeks tal võimatuks kirjaliku seletuse esitamise.
  31. KMA vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. A. Koliush ei esitanud tähtaegselt kõiki nõutavaid dokumente, mistõttu KMA ei saanud menetlust sisulise otsusega lõpetada. Taotleja abikaasa seletust abielu asjaolude kohta ei ole võimalik asendada muude tõenditega, tegemist on subjektiivse hinnanguga abielu olemasolu kohta. Võimatuks osutuks ka menetluse käigus VMS § 151 lg-st 3 tulenevate menetlustoimingute sooritamine (abikaasade küsitlemine, abielu faktiliste asjaolude kontrollimine jne). Kassaatoril oli kogu kohtumenetluse käigus võimalik esitada sisulisi seisukohti tähtajalise elamisloa taotluse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks. Asjassepuutumatu on kassatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kaebaja teadmata kadunud abikaasat saab võrrelda isikuga, kelle füüsiline seisund ei võimalda kirjalikku seletust esitada. Taotluse läbivaatamata jätmine ei riku kaebaja õigusi. Abielu ei lõpe üksnes lahutuse või ühe poole surmaga, abielu võib lõppenuks pidada ka siis, kui isikutevahelised majanduslikud ja psühholoogilised sidemed on katkenud. Reaalset kooselu abikaasade vahel ei eksisteeri alates
  32. a oktoobrist. Kassatsioonkaebuses on esitatud üksnes kaebaja enda subjektiivne hinnang abielu olemasolu kohta. Haldusorganil ei ole antud asjaoludest lähtuvalt võimalik hinnata abielu vastavust Välismaalaste seadusele. Taotluse läbivaatamata jätmine ei riku kaebaja õigust taotleda elamisluba muul alusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  33. Käesoleva vaidluse põhjustas KMA keeldumine A. Koliushi elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamisest põhjusel, et taotleja ei lisanud taotlusele oma abikaasa kirjalikku selgitust abielu asjaolude kohta. Vastava nõude aluseks on Vabariigi Valitsuse
  34. novembri
  35. a määruse nr 364 "Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord" (edaspidi Kord) § 38 lg 3, mille kohaselt abikaasa, kelle juures elamiseks elamisloa pikendamist taotletakse, esitab kirjaliku selgituse samas lõikes loetletud asjaolude kohta juhul, kui vastavad asjaolud on muutunud pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist. Halduskohus leidis, et taotluse läbivaatamisest keeldumine oli õigusvastane, kuna Korra § 38 lg 3 sõnastusest ei saa järeldada, et abikaasa kirjaliku selgituse esitamine on elamisloa pikendamise taotlemisel igal juhul kohustuslik. Ringkonnakohus aga leidis, et taotluse läbivaatamata jätmine ei rikkunud kaebaja õigusi.
  36. Iseenesest on õige halduskohtu järeldus, et Korra § 38 lg 3 kohaselt ei ole abikaasa kirjaliku selgituse esitamine alati kohustuslik. Selgitust ei pea esitama juhul, kui samas lõikes loetletud asjaolud ei ole pärast eelmise elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse esitamist muutunud. Sellisel juhul tuleb aga Korra § 38 lg 4 kohaselt esitada taotleja ja tema abikaasa ühine kirjalik kinnitus selle kohta, et nimetatud asjaolud ei ole muutunud. Alus selliste dokumentide nõudmiseks tuleneb perekonnaelu tunnuste määratlusest Välismaalaste seaduses (vt § 121 lg 1). Käesolevas haldusasjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole taotleja esitanud ei abikaasa kirjalikku selgitust ega abikaasade ühist kinnitust.
  37. Korra § 7 lg 2 kohaselt jätab KMA taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei esita kõiki nõutavaid dokumente ega ole nimetatud puudust kõrvaldanud KMA määratud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt oli elamisloa läbivaatamata jätmine kooskõlas Korras elamisloa pikendamise taotluse menetlusele esitatavate nõuetega. II
  38. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamata jätmine õigusvastane põhjusel, et abikaasa kirjalikus selgituses esitatavad andmed on võimalik esitada ka muus vormis, mistõttu oli KMA-l võimalik sisulise otsuse tegemine. Kolleegiumi hinnangul ei jäta ülalkirjeldatud regulatsioon KMA-le võimalust abikaasa kirjaliku selgituse või taotleja ja abikaasa ühise kirjaliku kinnituse puudumisel taotluse sisuliseks menetlemiseks. Kolleegium on seisukohal, et regulatsiooni jäikus võib teatud asjaolude korral tekitada kahtlusi selle põhiseaduspärasuses. Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas kirjeldatud regulatsiooni kohaldamine viis käesoleval juhul õiguspärasele tulemusele.
  39. Abikaasa juures elamiseks elamisloa andmise ja selle pikendamise regulatsiooni eesmärgiks on tagada Põhiseaduse §-s 26 sätestatud perekonnaelu puutumatuse kaitse. Põhiseaduse § 27 lg 1 kohaselt on perekond riigi kaitse all.
  40. Kaebaja abikaasa asukoha kohta puuduvad andmed alates
  41. aastast. Põhja Politseiprefektuuri menetluses on tagaotsimistoimik tema teadmata kadumise kohta.
  42. detsembrist 2006 on Harju Maakohtu menetluses Anzhela Koliushi avaldus S. Koliushi teadmata kadunuks tunnistamiseks ja äraolija varale hoolduse seadmiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kaebaja võimalus elada perekonnaelu koos abikaasaga ei sõltu eeltoodud asjaoludest tulenevalt tähtajalise elamisloa pikendamisest. Riigikohtu halduskolleegium leidis
  43. oktoobri
  44. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-52-06, et selleks, et elamisloast keeldumine saaks rikkuda isiku õigust perekonnaelule, peab olema vahetu seos elamisloast keeldumise ja perekonnaelu elamise võimatuse vahel (p 24). Käesoleval juhul selline vahetu seos puudub. Eeltoodust tulenevalt ei pea kolleegium abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa pikendamise taotluse menetlemise regulatsiooni kohaldamist käesolevas asjas põhiseadusevastaseks. Seega jääb kaebus rahuldamata. III
  45. Kolleegium peab aga vajalikuks märkida järgmist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis
  46. märtsi
  47. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-01, et ehkki Põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust elada ja jääda elama Eestisse, võib välismaalasele elamisloa pikendamata jätmine, millega kaasneb välismaalase kohustus lahkuda riigist, riivata mõnda põhiõigust või vabadust, mida Põhiseadus kaitseb (p 12). Riigikohtu halduskolleegium leidis
  48. märtsi
  49. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-03, et olenevalt olukorrast võib elamisloa pikendamisest keeldumine riivata kas isiku õigust perekonnaelule või õigust eraelule, mille mõlema kaitse on sätestatud Põhiseaduse § 26 esimeses lauses (p 33).
  50. Juhul, kui A. Koliushil puudub võimalus saada uus elamisluba Välismaalaste seaduses sätestatud alustel, kaotab ta seadusliku aluse Eestis viibimiseks. Kolleegium on seisukohal, et käesoleva juhtumi erandlikke asjaolusid arvestades võib olukord, kus A. Koliush jääb elamisloata ning on kohustatud Eestist lahkuma, kujutada ebaproportsionaalset sekkumist tema eraellu. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt abiellus A. Koliush
  51. aastal Eesti kodanikuga ning asus koos abikaasaga Eestisse elama selleks antud elamisloa alusel. Kolleegium leiab, et kaebaja võis kirjeldatud olukorras põhjendatult eeldada, et omab ka kaugemas tulevikus legaalset alust Eestis viibimiseks. Sellest eeldusest lähtuvalt võib kaebaja olenevalt asjaoludest olla planeerinud oma elu veetmist Eestis ning loonud siinse keskkonnaga tugevad isiklikud, varalised ja muud sidemed. Elamisloa pikendamist takistab aga erandlik ning ootamatu sündmus - kaebaja abikaasa kadumine. Ettenägematu sündmuse tagajärjel isiku lahtikiskumine keskkonnast, millega tal on tihedad sidemed, kujutaks endast intensiivset sekkumist eraelu puutumatusse. Välismaalaste seadusest tulenev elamisloa andmise regulatsioon ei ole sellise olukorra lahendamiseks kohane. Nimelt ei sätesta Välismaalaste seadus elamisloa andmise alust taolisteks puhkudeks.
  52. Oma kaebustes on A. Koliush viidanud Euroopa Liidu Nõukogu
  53. septembri
  54. a direktiivile 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (edaspidi Direktiiv). Direktiivi art 3 p 3 kohaselt ei kohaldata direktiivi Euroopa Liidu kodanike perekonnaliikmete suhtes. Direktiivi eesmärgiks on määrata kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise tingimused kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil (art 1). Kuivõrd A. Koliushi abikaasa on Eesti kodanik, ei saa Direktiivi sätteid käesolevale juhtumile kohaldada. Direktiivis sätestatu on aga siiski asjakohane hindamaks regulatsiooni puudumist Välismaalaste seaduses. Nimelt on direktiivis reguleeritud käesoleva otsuse eelmises punktis kirjeldatud olukord mittekodanike pereliikmete suhtes, samal ajal kui Välismaalaste seaduses kirjeldatud olukorrale vastav regulatsioon Eesti kodanike pereliikmete kohta puudub.
  55. Direktiivi preambula p 15 kohaselt tuleks edendada pereliikmete integreerumist. Selleks tuleks neile asjakohastel tingimustel anda perekonna taasühinemist taotlevast isikust sõltumatu seisund, eriti kui tegemist on abielu või kooselu lõppemisega, ning juurdepääs üld- ja kutseharidusele ning tööturule samadel tingimustel isikuga, kellega nad taasühinevad. Direktiivi art 15 lg 3 kohaselt võib lesestumise, lahutuse, lahuselu või vahetult üleneva või alaneva lähisugulase surma korral vastavasisulise taotluse esitamisel väljastada eraldi elamisloa isikutele, kes on liikmesriigi territooriumile sisenenud seoses perekonna taasühinemisega. Liikmesriigid kehtestavad sätted, mis tagavad eraldi elamisloa andmise eriti raskete asjaolude korral. Artikli 17 kohaselt võtavad liikmesriigid perekonna taasühinemise taotluste rahuldamata jätmisel või elamislubade tühistamisel või nende pikendamisest keeldumisel või taasühinemist taotleva isiku või tema pereliikmete riigist väljasaatmisel asjakohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja kestust ning tema liikmesriigis elamise kestust, ning samuti pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu tema päritolumaaga.
  56. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad toodud sätted, et ennast elukohariigiga pikaajaliste plaanidega sidunud ning ootamatult erandlikel asjaoludel elamisloa saamise aluse kaotanud isikule elamisloa mitteandmine võib osutuda ebaproportsionaalseks põhiõigusesse sekkumiseks. Direktiiv sätestab võimaluse anda eraldi elamisluba kolmanda riigi kodaniku abikaasale, kes on kaotanud elamisloa saamise aluse lesestumise või lahuselu tõttu. Samuti tuleb Direktiivi kohaselt elamisloa andmine tagada perekonda tabanud eriti raskete asjaolude korral. Kolleegiumi hinnangul puudub mõistlik põhjus, miks Eesti kodanike pereliikmed peaksid nimetatud ootamatute või eriti raskete asjaolude esinemisel olema elamisloa saamisel halvemas olukorras, kui Eestis elamisloa alusel elavate teiste riikide kodanike pereliikmed. IV
  57. Eeltoodust tulenevalt tuleks A. Koliushil Eestisse jäämise soovi korral esitada KMA-le taotlus elamisloa saamiseks, milles ta selgitab oma olukorda (millal ta abiellus Eesti kodanikuga, kui kaua on Eestis elanud, millised on tema sidemed Eestiga ning millistel asjaoludel ta jäi ilma senisel alusel elamisloa pikendamise võimalusest). Juhul, kui KMA keeldub taotluse rahuldamisest vastava aluse puudumise tõttu, saab A. Koliush pöörduda kaebusega halduskohtusse. Halduskohus saab otsustada keeldumise õiguspärasuse ning Välismaalaste seaduses asjakohase regulatsiooni puudumise Põhiseadusele vastavuse üle. Juhul, kui A. Koliush aga leiab end vastavat mõnele Välismaalaste seaduses reguleeritud elamisloa taotlemise alusele (nt elamisluba töötamiseks), on tal endiselt võimalik eelkirjeldatud alternatiivse variandi asemel vastava taotluse esitamine.
  58. Kolleegium märgib, et uue elamisloa taotlemise ajaks tuleb A. Koliushile laiendada § 51 lg-t 2, mille kohaselt välismaalase viibimine Eestis on seaduslik elamisloa taotluse läbivaatamise ajal, kui taotlus on esitatud elamisloa kehtivuse ajal. Seda põhjusel, et juhul, kui käesolevas otsuses kirjeldatud erandlikus olukorras elamisloa andmise võimalus oleks Välismaalaste seaduses sätestatud, oleks A. Koliush saanud vastava taotluse esitada juba abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa kehtivuse ajal. VMS § 111 lg 2 p 2 alusel saab A. Koliush Eesti kodaniku abikaasana esitada uue elamisloa taotluse KMA-s. Nimetatud säte ei piira Eesti kodaniku abikaasa võimalust taotleda elamisluba KMA-st konkreetsete elamisloa alustega, seega on A. Koliushil võimalik KMA-st elamisluba taotleda igal võimalikul alusel. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.