← Eesti

3-2-1-118-07

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-118-07 Tartu,

  1. detsember
  2. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa Delmar Holdings L.L.C. hagi Dmitriy Ovchinnikovi vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ning omandiõiguse tunnustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 205-21107 Dmitriy Ovchinnikovi kassatsioonkaebus Hageja Delmar Holdings L.L.C. (aadress 4825 Futura Street, Eugene, Oregon, Ameerika Ühendriigid), esindaja vandeadvokaat Irina Solovjova Kostja Dmitriy Ovchinnikov (sünd. xx.xx.xxxx), esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus
  5. november
  6. a, kirjalik menetlus Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  7. juuni
  8. a otsus muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. novembril
  10. a esitas Delmar Holdings L.L.C. (hageja) Tallinna Linnakohtule hagi Dmitriy Ovchinnikovi (kostja) vastu, milles palus tunnustada OÜ Taanilinna Hotell osa
  11. oktoobri
  12. a müügilepingu nr 6036 tühisust ning hageja omandiõigust nimetatud osaühingu osale nimiväärtusega 4 000 000 krooni.
  13. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale OÜ Taanilinna Hotell osa väärtusega 4 000 000 krooni. Äriregistri teabesüsteemi andmeil on hageja
  14. oktoobril 2005 võõrandanud oma osa kostjale. Osa müügilepingust nähtub, et kostja on selles lepingus esindanud ka hagejat. Hageja ei ole kunagi volitanud kostjat enda nimel tehinguid tegema. Esindusõiguseta tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt tühine. Hageja ei ole seda tehingut ka heaks kiitnud. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 149 lg-st 4, TsÜS § 118 lg-st 3 ja § 129 lg-st 6 peab osa müügilepingu heakskiitmine olema notariaalselt tõestatud. Kostja esitatud heakskiiduavaldustel on notar üksnes kinnitatud avaldaja allkirja ehtsust. Vaatamata sellele, et
  15. detsembri
  16. a heakskiit on notariaalselt tõestatud, on see TsÜS § 128 lg 1 alusel tühine, kuna R. Paramonovil ei olnud õigust hagejat esindada.
  17. Kostja ei tunnistanud hagi. Ta leidis, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata, kuna hagi esitanud isikutel ei ole volitust hagi esitada. Hageja on
  18. oktoobril
  19. a oma esindaja A. Valõnkini kaudu tühistanud kõik kuni
  20. augustini
  21. a hageja esindamiseks väljastatud volikirjad. Ka leidis kostja, et
  22. oktoobri
  23. a müügileping kehtib. Kostja esindas hagejat lepingu sõlmimisel notariaalse volikirja alusel, mille hageja väljastas
  24. septembril
  25. a. Alates
  26. märtsist
  27. a hageja ainuomanikuks ja täieõiguslikuks esindajaks olev R. Paramonov on
  28. detsembri
  29. a,
  30. juuli
  31. a ja
  32. oktoobri
  33. a notariaalsetes avaldustes heaks kiitnud kõik tehingud, mille A. Valõnkin ja kostja tegid hageja nimel. R. Paramonov kiitis
  34. detsembri
  35. a notariaalselt tõestatud avalduses heaks kostja poolt hageja esindajana
  36. oktoobril 2005 sõlmitud müügilepingu. Maytree Overseas S.A., keda esindas asutamislepingu pde 13 ja 15 alusel A. Proskura, võõrandas
  37. juulil 2003 hageja 100%-lise osaluse S. Kamelovile. Viimane võõrandas
  38. märtsil 2005 100%-lise osaluse R. Paramonovile, kes muutis
  39. detsembril
  40. a hageja põhikirja selliselt, et hagejat on õigus juhtida ja esindada ainult hageja liikmel (osanikul). Asjaolu, et Maytree Overseas S.A. oli
  41. aprillil
  42. a registrisse kantud hageja liikmena, ei tähenda iseenesest, et Maytree Overseas S.A.-l oleks sel ajal hageja osalust olnud. Oregoni advokaadibüroo õigusliku arvamuse kohaselt ei ole Oregoni äriregistri kanded mitte õigustloova, vaid üksnes informatiivse tähendusega.
  43. Harju Maakohus rahuldas
  44. veebruari
  45. a otsusega hagi. Maakohus leidis, et kohaldada tuleb välisriigi õigust, tuvastamaks, kes on hagejat esindama õigustatud isik, kuivõrd hageja on Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis registreeritud äriühing. Pooled ei vaidle selle üle, et Oregoni piiratud vastutusega äriühingute seaduse kohta eksperdiarvamuse andmiseks oli pädev Stoel Rives LLP. Kohus pidas eksperdiarvamust selle seaduse tõlgendamise osas siduvaks. Hageja on piiratud vastutusega äriühing ning asutatud Oregoni piiratud vastutusega äriühingute seaduse alusel. Kostja väitel tegutses kostja müügilepingu sõlmimisel A. Valõnkini notariaalse volikirja alusel. Samas tunnistab ka kostja ise, et tõendamata on jäänud A. Valõnkini õigus kedagi hageja nimel volitada. Seetõttu jäi kostja kohtuistungil positsiooni juurde, et R. Paramonov on vaidlusaluse müügilepingu heaks kiitnud. Toimikus on Oregoni äriregistri väljavõte
  46. juulist
  47. a ja registritõendid, millel R. Paramonov on märgitud nii äriühingu liikmena kui juhatajana, kuid kohus ei saanud nendele tõenditele tugineda, kuivõrd eksperdiarvamuse kohaselt ei ole äriregistri kandel õiguslikku tähendust. Kostja esitas müügilepingud, mille kohaselt S. Kamelov omandas
  48. juulil
  49. a Maytree Overseas S.A.-lt hageja 100%-lise osaluse. Maytree Overseas S.A.-d esindas A. Proskura. Hageja esitatud tõendi kohaselt astus A. Proskura
  50. septembril 2000 tagasi Maytree Overseas S.A. juhataja kohalt. S. Kamelov võõrandas hageja 100%-lise osaluse
  51. märtsil
  52. a R. Paramonovile. Nimetatud lepingud on lihtkirjalikud, kuid Oregoni piiratud vastutusega äriühingute seadus notariaalset vormi ei nõudnudki. R. Paramonov on vabastanud Matthew Charles Stokesi juhataja kohalt
  53. mail
  54. a. Hageja esitas aga tõendi, mille kohaselt M. Ch. Stokes on esitanud hageja esindajana aastaaruande
  55. juunil
  56. a ning
  57. novembril
  58. a kinnitanud, et ta on Maytree Overseas S.A. ainuosanik ja esindaja, ainult tema on õigustatud väljastama volikirju hageja nimel ning ta ei ole kunagi volitanud kostjat.
  59. juuni
  60. a otsust ei ole tema allkirjastanud. Nimelt nähtub dokumendist, mille notar vaidlusaluse müügitehingu materjalidega koos kohtule esitas, ka ainuomaniku
  61. juuni
  62. a resolutsioon, mille kohaselt M. Ch. Stokes astub tagasi hageja juhataja kohalt. Maakohtule esitatud tõendite alusel asus maakohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et M. Ch. Stokes oli volitatud hagejat esindama. Pooled on esitanud vastuolulisi tõendeid selle kohta, kes on hageja esindaja praegu. Tugineda ei saa Oregoni äriregistri kannetele, kuna neil ei ole õiguslikku tähendust. Kohus leidis, et tugineda saab aastaaruandele, kuna eksperdiarvamuse kohaselt on vaid aastaaruandel õiguslik tähendus piiratud vastutusega äriühingu juhataja tõendamise aspektist. Seetõttu on võimalik asuda seisukohale, et M. Ch. Stokes on hageja esindaja. Teiseks argumendiks tuleb pidada seda, et aastaaruanne on ka võrreldes hageja osa müügilepingutega ajaliselt hilisem. Aastaaruandest hilisemaid osa müügilepinguid kohtule ei esitatud. Kostja ei osanud selgitada, miks situatsioonis, kus hageja osa on väidetavalt võõrandatud, ei esitanud aastaaruannet isik, kellele osa on võõrandatud, vaid seda tegi endine esindaja. Seetõttu tuleb hageja esindajaks pidada M. Ch. Stokesi. Kuigi hageja osa müügileping võis olla lihtkirjalikus vormis, ei tähenda lepingute sõlmimine veel seda, et müüjal oli vastav omandiõigus ja esindajal esindusõigus või et omandiõigus on lepingute kohasel üle läinud. M. Ch. Stokes on kinnitanud kirjalikult, et ta ei ole allkirjastanud ainuomaniku
  63. juuni
  64. a resolutsiooni, mille kohaselt ta astub tagasi hageja juhataja kohalt, ning ei ole kostjat volitanud vaidlusalust müügitehingut tegema. Maakohus tugines otsuse tegemisel tõendile, mis on ajaliselt hageja osa müügitehingutest hilisem ning kõige kindlama õigusliku tähendusega, s.o aastaaruandele ning leidis, et hageja esindaja on M. Ch. Stokes. Seetõttu ei tule R. Paramonovi heakskiitu vaidlusalusele tehingule lugeda hageja heakskiiduks. Samuti ei saa R. Paramonovi poolt M. Ch. Stokes'i vabastamist hageja juhataja kohalt pidada õiguslikult siduvaks. Kostjal puudub õigus müügitehingus hagejat esindada ning tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. OÜ Taanilinna Hotell osa omanikuks tuleb pidada hagejat.
  65. Kostja palus apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust, palus kostja jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  66. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  67. juuni
  68. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et vaidlusalune OÜ Taanilinna Hotell osa müügileping nr 6036 on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine. Tegemist on hageja nimel esindusõiguseta tehtud tehinguga, mida hageja ei ole hiljem heaks kiitnud. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korranud. Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus teinud otsuse üksnes
  69. juunil
  70. a Oregoni äriregistrile esitatud aastaaruandele tuginedes, jättes tähelepanuta kostja vastuväited ja teised asjas esitatud tõendid. Maakohus hindas otsust tehes kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ja tõendeid. Eksperdiarvamuse ja teiste kohtuotsuses märgitud tõendite hindamise tulemusena jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et nimelt aastaaruandel on õiguslik tähendus piiratud vastutusega äriühingu esindaja tõendamise aspektist ning hageja esindaja oli ja on M. Ch. Stokes. Eksperdiarvamuse p-de 2, 5 ja 6 järgi peavad andmed piiratud vastutusega äriühingu juhataja kohta aastaaruandes olema õiged seisuga 30 päeva enne selle esitamise tähtaega (II kd, tl-d 38 ja 40). Kostja viitamine kontekstiväliselt üksnes arvamuse p 2 viimasele lausele ei ole õige. Nimetatud lausest tuleb aru saada selliselt, et aasta kestel võib juhataja muutuda ja sellisel juhul ei pruugi eelmises aastaaruandes märgitud juhataja olla tegelikult enam juhataja. See aga ei lükka ümber tingimust, et aastaaruandes märgitud andmed on õiged seisuga 30 päeva enne aruande esitamist. Ekslik on kostja seisukoht, nagu ei omaks asja lahendamisel tähtsust asjaolud, et aastaaruanne on võrreldes kostja poolt kohtule esitatud osa müügilepingutega ajaliselt hilisem ning R. Paramonov aastaaruannet ei esitanud. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud asjaolud omavad asja lahendamisel tähtsust ning need kinnitavad koos muude kohtuotsuses märgitud tõenditega, et hageja juhataja ja esindaja on M. Ch. Stokes ning aastaaruandes märgitud andmed juhataja kohta olid õiged. Hageja osa müügilepingute sõlmimine ei tõenda iseenesest seda, et müüjal oli osa omandiõigus ja esindajal esindusõigus või et omandiõigus on üle läinud. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei nõustunud kostja väitega, et R. Paramonov on alates
  71. märtsist
  72. a hageja ainuomanik ja täieõiguslik esindaja. Samuti on maakohus andnud hinnangu kostja väidetele R. Paramonovi poolt M. Ch. Stokesi volituste lõpetamise ning A. Valõnkini ja kostja poolt hageja nimel tehtud tehingute väidetava heakskiitmise kohta. Ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitut ei korranud. Nii maakohtul kui ka ringkonnakohtul puudus alus jätta kostja taotlusel hagi TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata (õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu). Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 86 lg 3 järgi tõendas advokaadi volitusi advokaadibüroo pidaja väljastatud dokument (advokaadivolikiri). Hagejat esindavad advokaadid esitasid oma volikirjad koos hagiavaldusega (I kd, tl-d 6 ja 7). Kehtiva TsMS § 226 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes, kusjuures advokaadi esindusõiguse olemasolu eeldatakse. Hageja advokaadid said oma volitused Maria Panovalt, kellele M. Ch. Stokes andis
  73. mail
  74. a volikirjaga õiguse tegutseda hageja nimel (volikiri, I kd, tl-d 36 ja 37). Uus volikiri on välja antud
  75. aprillil
  76. a ja see kehtib (II kd, tl-d 71-73). Kuna maakohtu otsusega on tuvastatud, et R. Paramonov ei ole olnud ega ole hageja seaduslik esindaja, ei oma tema heakskiit sellele, et A. Valõnkin tühistas kõik kuni
  77. augustini
  78. a hageja esindamiseks väljastatud volikirjad, õiguslikku tähendust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  79. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus arvesse võtnud apellatsioonkaebuse väidet, et Oregoni äriregister aastaaruannetes sisalduvate andmete tõelevastavust ei kontrolli. Seega ei saa omistada õigustloovat tähendust ka aastaaruandes esitatud andmetele. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellatsioonkaebuse väite, et maakohus ei tuvastanud aastaaruandest ajaliselt varasemate osaühingu osa müügilepingute tühisust, kui jättis need müügilepingud kõrvale just seetõttu, et aastaaruanne on müügilepingutest hilisem. Lepingute kehtivust tuleb seetõttu eeldada ning nende arvestamata jätmine on põhjendamatu. Kassaator on seisukohal, et ta on tõendanud, et R. Paramonov on alates
  80. märtsist
  81. a hageja ainuosanik ning täieõiguslik esindaja. Sellest tulenevalt oleksid kohtud pidanud hindama ka R. Paramonovi antud heakskiite.
  82. detsembril
  83. a on notar tõestanud tehingute heakskiitmise avalduse, olles kontrollinud ka R. Paramonovi õigust hagejat esindada.
  84. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  85. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
  86. Kolleegium märgib esmalt, et kooskõlas TsMS § 688 lõigetega 3-5 arvestab Riigikohus alama astme kohtu lahendiga tuvastatud faktilisi asjaolusid ning ei tuvasta ise asjaolusid ega uuri tõendeid. Seetõttu ei saa kolleegium võtta seisukohta kassatsioonkaebuse väite kohta, et kostja on tõendanud, et R. Paramonov on hageja ainuosanik ja esindaja alates
  87. märtsist
  88. a. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme, kui järeldas, et vaidlustatud tehingu tegemise ajal oli hageja esindajaks M. Ch. Stokes. Kohtud tuvastasid eksperdiarvamuse põhjal, et Oregoni äriregistrile esitatav aastaaruanne on usaldusväärseim tõend piiratud vastutusega äriühingu esindaja tõendamise aspektist. Ringkonnakohus on põhjendatult toetunud eksperdiarvamusele, et andmed piiratud vastutusega äriühingu juhataja kohta peavad aastaaruandes olema õiged seisuga 30 päeva enne selle esitamise tähtaega. Tuvastatud on, et
  89. juunil
  90. a esitas aastaaruande M. Ch. Stokes. Kassaatori väide, et kohtud ei ole arvestanud tõenditena hageja osa müügilepinguid (
  91. juulist
  92. a ja
  93. märtsist
  94. a), ei ole põhjendatud, sest kohtud on tuginenud muu hulgas ka sellele, et aastaaruanne esitati osa müügilepingute sõlmimisest hiljem, ja on järeldanud tõendeid kogumis hinnates, et ka nimetatud tehingud ei tõenda kostja esindusõigust.
  95. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et vaidlusaluse tehingu kiitis
  96. detsembril
  97. a notariaalselt tõestatud avaldusega heaks R. Paramonov ja notar kontrollis viimase õigust esindada hagejat, märgib kolleegium järgmist. Esiteks on
  98. detsembri
  99. a avalduses (II kd, tl-d 111-112) märgitud R. Paramonovi esindusõiguse alusena Oregoni osariigi sekretäri kantselei äriühingute osakonna poolt
  100. juunil
  101. a välja antud tunnistus. Samas on kohtud tuvastanud eksperdiarvamusele tuginedes, et äriregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust esindaja tõendamise aspektist, kuid siiski saab usaldusväärseimaks pidada äriregistrile esitatavat aastaaruannet, kus on toodud juhataja nimi, mis peab olema õige ja täpne seisuga 30 päeva enne aruande esitamise tähtaega. Teiseks ei ole kohtud tuvastanud, et R. Paramonov oleks omandanud hageja osa, mis oleks andnud talle võimaluse määrata hagejale uus esindaja või et ta oleks saanud ise hageja esindajaks pärast
  102. juunit
  103. a, s.o pärast aastaaruande esitamist. Seega on kohtud jõudnud põhjendatud järeldusele ka selles, et R. Paramonovi
  104. detsembril
  105. a tehtud notariaalselt tõestatud avaldus, millega ta kiitis heaks kostja poolt väidetavalt hageja esindajana tehtud tehingu, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.