Obsah (6)

§ 51§ 52§ 151§ 149§ 45§ 54

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-75-07 19. detsember 2007 Ee

) § 52 lg-s 1 loetletud viise. Kuna S. I. Lohtaja Soomes ei viibinud ja arvestades asjaolu, et ta tegeles Eestis kinnisvaraäriga ning polnud MTA-le teatanud oma elukoha muutumisest või elukohas mitteviibimisest, siis eeldas MTA, et kaebuse esitaja asub Eestis, mistõttu avaldati vaideotsus ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samal põhjusel ei pidanud MTA võimalikuks ega vajalikuks pöördumist rahvusvahelise ametiabi korras Soome maksuameti poole (

§ 51ja § 54 lg 5).

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. mai
3. a määrusega S. I. Lohtaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. veebruari
5. a määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjendusi ei saa lugeda mõjuvateks. Iseenesest on õige apellandi väide, et välisriigis elavatele või asuvatele maksukohustuslastele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil, kuid see ei tähenda, et haldusakt ei hakanud kehtima enne selle allkirja vastu kättetoimetamist. HMS § 61 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Vormiliselt õigusvastane teatavaks tegemine ei muuda teatavaks tegemist olematuks. Kui haldusakt on isikule kord juba teatavaks tehtud, siis halduse hilisemad toimingud teatavaks tegemise fakti ning seega haldusakti kehtivust ja vaidlustamistähtaega enam ei mõjuta. Objektiivseteks põhjusteks ei saa lugeda asjaolusid, et kaebuse esitaja ei osanud kaebetähtajale õigeaegselt tähelepanu pöörata, ei tundnud seadusi või tõlgendas neid ebaõigesti. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et välja selgitada vaidluse algatamise kord. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja vaidlustanud ka intressinõude, mille tähtaegsuse osas ei ole halduskohus seisukohta võtnud, mistõttu tuleb kaebus intressinõude tühistamist käsitlevas osas saata esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Seppo Ilmari Lohtaja taotleb määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu
7. mai
8. a määruse tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja leiab, et telefoni teel saadud informatsiooni põhjal oli tal alust arvata, et kaebetähtaeg algab vaideotsuses toodud teabe kohaselt, s.o päevast, mil allkirjastatud vaideotsus talle allkirja vastu kätte toimetatakse. Ametniku poolt saadetud elektronkirja põhjal ei olnud kaebajal alust uskuda, et see tühistaks vaideotsuse sisu kaebetähtaja osas.
9. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. Vaideotsus edastati kaebajale esmakordselt elektrooniliselt ning teistkordselt posti teel tema enda nõudel. Elektrooniliselt saadetud vaideotsus oli samas mahus paberkandjal saadetuga. Seega hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema vaideotsuse esmakordse kättesaamise järel, s.o
10. augustil 2006, ning kaebus pole seetõttu tähtaegne. MTA on kasutanud praktiliselt kõiki

§ 52

lg-s 1 loetletud viise kaebajale vaideotsuse teatavaks tegemiseks või üleandmiseks. Halduskohtumenetluses kehtiva normistiku mittetundmine või sellest ülevaate puudumine ei saa olla objektiivseks asjaoluks, mis takistas kaebuse õigeaegselt esitamist, sest oma õiguste kaitseks saab kaebaja kasutada vajadusel professionaalset abi. Kaebuse esitajale soovitati juba maksumenetluse ajal kasutada õigusabi, kuid kaebuse esitaja on siiani õigusabi kasutamisest loobunud. Seoses sellega on kaebuse esitaja võtnud endale teadlikult menetlustähtaegade ületamise võimalike tagajärgede osas riski. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas Seppo Ilmari Lohtaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a maksuotsuse nr 125/47 peale tähtaegselt või kaebetähtaega rikkudes. 13.

§ 151

lg 1 näeb ette, et maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HKMS § 9 lg 3 kohaselt võib isik pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses. Otsustamaks, kas kaebuse esitaja on järginud halduskohtusse pöördumise tähtaega, on määrava tähtsusega vaideotsuse teatavakstegemise aeg. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 13). Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kättetoimetamise kohustuslik viis.

§ 149

lg 1 kohaselt tuleb vaideotsus toimetada vaide esitajale ja vaidemenetlusse kaasatud kolmandale isikule kätte arvestades maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatud korda. Kui maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti, tuleb arvestada ka haldusmenetluse seaduses sätestatuga (

§ 45

). 14.

§ 52

lg 1 sätestab dokumentide, sh haldusaktide kättetoimetamise viisid ning maksuhaldur võib erinevate kättetoimetamise viiside vahel valida ainult siis, kui seadusega ei ole kehtestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Kolleegium on seisukohal, et välisriigis elavale maksukohustuslasele dokumendi kättetoimetamiseks on

§ 54

lg-s 5 ette nähtud kohustuslik kord, mille kohaselt välisriigis elavale või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juhul, kui isiku elu- või asukoht ei ole teada, toimetatakse dokument kätte välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu. Seega tuli haldusakti teatavakstegemisel juhinduda

§ 54lg-st 5 kui erinormist haldusmenetluse seaduse suhtes.

1. Vaidlust ei ole selles, et MTA edastas
2. mail 2006 vaideotsuse posti teel tähitult kaebuse esitaja poolt teatatud Soome aadressil, kuid see tagastati MTA-le põhjusel, et kaebuse esitaja ei nõudnud tähitud kirja postiasutuselt välja. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kolleegium on varem märkinud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11;
5. märtsi
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14). Kolleegium rõhutab, et kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega. Riigikohtu halduskolleegium on sellele viidanud ka
7. mai
8. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-05 (p 15).
9. Kolleegium leiab, et mitteresidendist maksukohustuslase puhul ei piisa ka sellest, kui väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatakse vaideotsuse resolutiivosa, mistõttu ei saa antud juhul resolutiivosa avaldamisega lugeda dokumenti kättetoimetatuks.
10. Vastustaja ja kohtud on olnud seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
11. augustil, s.o järgmisel päeval pärast MTA poolt vaideotsuse saatmist S. I. Lohtajale elektroonilisel teel. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et haldusakti teatavakstegemise vorminõuete rikkumine ei pruugi haldusakti kehtima hakkamist ja seega kaebetähtaja kulgema hakkamist välistada, kuid käesolevas asjas ei ole ka haldusakti elektrooniline edastamine toimunud nõuetekohaselt.

§ 54

lg 3 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalise soovil saata dokumendi menetlusosalise poolt näidatud elektronposti aadressil. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosaline oleks sellist soovi avaldanud. Kuigi elektronkirjale oli lisatud ka vaideotsuse tekst, oli see digitaalselt allkirjastamata ning ka sellel põhjusel ei saa nimetatud elektronkirja käsitada vaideotsuse kättetoimetamisena, vaid üksnes menetlusosalise teavitamisena vaideotsuse tegemisest, millest tulenevalt pidi menetlusosaline astuma mõistliku aja jooksul samme, et teda puudutav haldusakt talle korrektselt teatavaks tehtaks. Kaebaja on seda ka teinud, teavitades elektronkirja kättesaamisele järgnenud päeval MTA-d sellest, et ei ole saanud kirjas viidatud vaideotsust kätte ning palus selle saata uuesti samale aadressile.

1. MTA vaideotsus toimetati kaebajale tähtkirjaga kätte
2. augustil
3. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas seega kulgema järgmisest päevast ning tähtaja viimane päev oli
4. september
5. S. I. Lohtaja postitas kaebuse
6. septembril, järelikult on kaebus esitatud tähtaegselt - 30 päeva jooksul.
7. Riigikohtu halduskolleegium ei võta seisukohta Ringkonnakohtu
8. mai
9. a määruse selle osa suhtes, milles ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuses esitatud
10. septembri
11. a intressinõude nr 13-2.1/8677 tühistamise taotluse tähtaegsuse osas ja saatis selle taotluse esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Nimetatud osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata, kuna S. I. Lohtaja ei ole seda vaidlustanud.
12. Eelnevat arvestades tuleb Seppo Ilmari Lohtaja määruskaebus rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
13. mai
14. a määruse ja Tallinna Halduskohtu
15. veebruari
16. a määruse haldusasjas nr 3-06-1851 osas, milles kohtud leidsid, et S. I. Lohtaja kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
17. veebruari
18. a maksuotsuse nr 12-5/47 tühistamiseks on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kuna kolleegium leiab, et kaebus maksuotsuse peale oli tähtaegne, tuleb kaebus selles osas saata menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld