RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-77-07 19. dets

§ 24

lg 1 p 6 sätestab, et halduskohus ei lõpeta menetlust, kui juriidiline isik on lõppenud ning võimalik on õigusjärglus. Kuna kaebaja kui juriidiline isik ei ole lõppenud, ei saa ka kõnealune nõue osundatud sätte alusel üle minna.

§ 5lg 2 järgi arvestab halduskohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) sätetest juhindudes halduskohtumenetluse erisustega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (

§ 7lg 1).

Seega eeldab kahjunõue, et avalik-õiguslikus suhtes on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi. Õiguste või vabaduste rikkumise nõuet ei ole võimalik loovutada, kuna rikkumine on võimalik ainult konkreetse isiku suhtes. Seetõttu ei ole TsMS § 210 selles asjas kohaldatav. Riigi vastu esitatud kahjunõuet pole üldse võimalik loovutada.

1. ABT Tollilao AS (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja taotlus rahuldada.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määrusega jäeti ABT Tollilao AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et

§ 7lg 1 ja Rvast

S § 7 lg 1 võimaldavad halduskohtusse pöörduda ja kahju hüvitamist nõuda vaid isikul, kelle õigusi on rikutud. Võimalust nõudeid loovutada ning seeläbi nõude omandajal kaebeõiguse tekkimist Halduskohtumenetluse seadustik ja Riigivastutuse seadus ette ei näe. RvastS § 7 lg 4 võimaldab kahju hüvitamisel lisaks Riigivastutuse seadusele kohaldada ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Eraõiguses on nõuete loovutamine üldjuhul lubatud. Nii sätestab Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. VÕS § 164 lg 1 ei ole aga RVastS § 7 lg-s 4 viidatud eraõiguse kahju hüvitamise säte, vaid võlanõudeid üldiselt reguleeriv säte. Otsuse kohaselt on ringkonnakohus jätkuvalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-04-318) seisukohal, et avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Analoogia kohaldamine tsiviilõigusega ei ole vastavas osas põhjendatud. Nii Halduskohtumenetluse seadustikust, Riigivastutuse seadusest kui ka Haldusmenetluse seadusest nähtub, et haldusõigussuhtes ei ole kohtusse pöördumise aluseks mitte nõude olemasolu, vaid eelkõige subjektiivsete õiguste rikkumine. Oma subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa teisele isikule loovutada. See saab toimuda vaid õigusjärgluse korras, kui õigus ei ole isikuga lahutamatult seotud. Lisaks tuleb ennekõike maksudest laekuvaid avaliku võimu rahalisi vahendeid kasutada põhjendatult. On õiglane ja põhjendatud kulutada avaliku võimu kandja vahendeid kahju hüvitamiseks tegelikule kannatanule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. ABT Tollilao AS (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ning rahuldada ABT Tollilao AS määruskaebus. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtud selgitanud, miks peaks üld- ja eriõigusjärgluse puhul lähtuma erinevatest kriteeriumitest. TsMS § 210 lg 1 sätestab poole õiguse võõrandada menetluse kestel vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue ja sama paragrahvi lg 3 näeb ette võimaluse, et õigusjärglane võib vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Seega on kaebaja asendamine menetlusnormidega reguleeritud. RvastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse riigi tekitatud kahju hüvitamisel täiendavalt eraõiguse sätteid. Kui nõuete loovutamist mitte võimaldada, tekiks praegusel juhul olukord, kus likvideerimismenetluses ei oleks võimalik nõuet loovutada ja likvideerimist lõpule viia enne kohtuvaidluse lõppu. Ei ole ühtegi eesmärgipärast väärtust, mis õigustaks kahjunõuete loovutamise piiramist. Kui asuda seisukohale, et RvastS § 7 lg 4 ei laiene riigi tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamisele, oleks kohase regulatsiooni puudumine vastuolus PS §-ga
4. Ka tsiviilkohtusse pöördumise eelduseks on isiku õiguste rikkumine, kuid see ei välista nõude loovutamist.
5. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et kohtud on õigesti leidnud, et Halduskohtumenetluse seadustik ja Riigivastutuse seadus ei näe ette võimalust nõudeid loovutada. Puudub alus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamiseks, kuna selle välistavad avalik-õigusliku kahju hüvitamise erisused. TsMS § 210 lg 3 kohaselt võib õigusjärglane astuda menetlusse ainult vastaspoole nõusolekul. Maksu- ja Tolliamet ei ole andnud nõusolekut ABT Tollilao AS asendamiseks AS-ga ABT. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Vaidluse all on küsimus, kas halduskohtumenetluses on kaebuse esitajal võimalik loovutada teisele isikule kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Halduskohus ja ringkonnakohus on leidnud, et riigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõude loovutamine ei ole võimalik.
7. Kolleegium märgib, et otsustamaks, kas nõude loovutamine riigi vastu ühelt isikult teisele on võimalik, peab nõude loovutaja ja nõude omandaja vahel olema nõude loovutamise leping, kus loovutatakse ühelt isikult teisele kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Selles asjas tugineb ABT Tollilao AS (likvideerimisel)
8. mail 2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingule (toimiku lehed 89-90). Selle lepingu p 1.1 näeb ette: "Loovutaja annab Loovutuse saajale üle tasuta ja tervikuna nõude Toomas Ristkoki, Valeri Dunajevi ja Evi Landa (edaspidi nimetatud Võlgnikud) vastu, mis on tekkinud kahju õigusvastasest tekitamisest Võlgnike poolt (edaspidi nimetatud Nõue)." Lepingu p 1.2 kohaselt on nõude suurus 843 134 krooni. Ka halduskohtu
9. juuni
10. a määruse kohaselt loovutas kaebaja lepinguga nõude T. Ristkoki, V. Dunajevi ja E. Landa vastu.
11. Kolleegium leiab, et asjas ei ole loovutatud kahju hüvitamise nõuet riigi vastu, vaid kahju hüvitamise nõue füüsiliste isikute vastu. Halduskohtumenetluses ei lahendata eraõiguslike isikute vahelisi kahju hüvitamise vaidlusi. Kuna asjas ei ole loovutatud kahju hüvitamise nõuet riigi vastu, ei lahenda Riigikohtu halduskolleegium ka küsimust, kas nõude loovutamine riigi vastu on võimalik.
12. ABT Tollilao AS (likvideerimisel) määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistatakse ning ABT Tollilao AS (likvideerimisel) taotlus kaebaja asendamiseks jääb läbi vaatamata. Kautsjon arvatakse riigituludesse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann