RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 68

lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kuigi

§ 68

lg-te 2-4 järgi võib tahteavaldus olla kas otsene või kaudne, erandina ka vaikimine, saab nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade oma sisu tõttu olla üksnes sõnaselgelt väljendatud, sest sellega tuleb nõukogu liikmetele teatada koosoleku toimumise aeg ning koosoleku päevakord.

§ 77

lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kuna äriseadustik ei näe teatele ette kindlat vormi, saab kolleegiumi arvates nõukogu liikmetele teatada nõukogu koosoleku toimumisest mis tahes vormis, sh e-kirjaga. Vähemalt ühepäevane etteteatamine nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorra teatavaks tegemine on vajalik selleks, et nõukogu liikmed oleksid teadlikud koosoleku toimumisest ja sellel arutatavatest küsimustest ning saaksid koosolekust osa võtta ja osaleda otsuste vastuvõtmisel. Et iga nõukogu liige saaks oma vastavaid õigusi teostada, ei piisa kolleegiumi arvates sellest, et nõukogu esimees või teda asendav liige teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra. ÄS § 321 lg 1 nõuete täitmiseks peab kolleegiumi arvates olema nõukogu liige ka teate kätte saanud, sest see on suunatud kindlale isikule. Ka siin saab arvestada tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut.

§ 69

lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus esmalt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

§ 69

lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Eeltoodust tulenevalt on ka nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast ÄS § 321 lg 1 järgi nõuetekohaselt teatatud, kui see teave tehti nõukogu liikmele isiklikult teatavaks. Samuti on võimalik, et teade saadetakse eemalviibijale, sh e-postiga. Sellisel juhul saab teate lugeda kättesaaduks ka siis, kui see ei ole nõukogu liikmele isiklikult teatavaks tehtud. E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kolleegiumi arvates on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Internetipüsiühendus või mitte. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

1. Kuna asja saab lahendada tahteavalduse sätete alusel, ei ole õige hagejate käsitlus, et ÄS § 321 lg 1 kohaselt peab teade olema nõukogu liikmetele isiklikult üle antud ning e-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks üksnes siis, kui saaja on kättesaamist kinnitanud. Äriseadustikus ei ole sätestatud nõukogu koosoleku kokkukutsumisteate kättetoimetamisele kõrgendatud nõudmisi nagu üldkoosoleku kokkukutsumisel ÄS §-s
3. Kolleegium märgib, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse.
4. Õige ei ole kostja arusaam, et hagejad peavad tõendama asjaolu, et hageja II ei saanud nõukogu koosoleku kutset kätte. Kuigi TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama reeglina neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on siin tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu leidis ringkonnakohus vaidlust lahendades õigesti, et kuna nõukogu
5. novembri
6. a koosolekul ei lepitud kokku järgmise koosoleku algusajas ega täpses päevakorras, tuli kostjal tõendada, et hagejale II edastati ÄS § 321 lg 1 järgi teade üldkoosoleku täpse toimumise aja ja päevakorra kohta. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta asjaolu, et see teade tuli ÄS § 321 lg 1 järgi edastada hagejale II hiljemalt üks päev enne koosoleku toimumist, st hageja II pidi käesoleva otsuse p 12 kohaselt saama nõukogu
7. novembri
8. a koosoleku teate kätte hiljemalt
9. novembril
10. a. Paljasõnaline on ringkonnakohtu seisukoht, et asjas esitatud tõenditest sai järeldada, et e-kiri jõudis hageja II postkasti ja et tal oli võimalus e-kirjaga tutvuda. Kuna hagejad vaidlustasid apellatsioonkaebuses selle, kuidas maakohus hindas tõendeid kutse kättesaamise tuvastamisel, pidi ringkonnakohus TsMS § 654 lg 5 kohaselt võtma põhjendatud seisukoha hagejate vastava väite kohta. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Kuna hageja vaidlustas maakohtus tuvastatud asjaolu, et hageja II sai teate kätte, pidi ringkonnakohus põhjendama, miks ta ei pea nimetatud asjaolu tuvastamiseks esitatud tõendite uut uurimist ja hindamist vajalikuks.
11. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu, et vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas hageja II oli koosoleku toimumise päeval teadlik koosoleku toimumisest, sest ÄS § 321 lg 1 järgi tuleb nõukogu liikmeid teavitada vähemalt üks päev ette. Seetõttu ei ole asjas olulised tunnistajate ütlused, mis alama astme kohtute hinnangul tõendavad, et hageja II oli enne koosoleku toimumist sellest teadlik.
12. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kas hageja II oli vähemalt üks päev enne kostja nõukogu koosoleku toimumist saanud

§ 69

lg 2 mõttes kätte teate, milles talle teatati nii koosoleku toimumise aeg kui ka päevakord. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu