RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-89-07 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 28. detsember 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Priit P

§ 356

lg 1 järgi esitatud süüdistusega tuleb teha kindlaks, milline on toimepandud raiele vastava keskkonnakahju suurus lähtudes

1. jaanuaril 2007 jõustunud metsaseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest. 6.1 Karistusseadustiku § 356 lg 1 sätestab vastutuse puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Oluline kahju keskkonnale KarS § 356 lg 1 mõttes on blanketne koosseisutunnus, mille sisustamisel tuleb lähtuda väljapoole karistusseadust jäävatest normidest, mis reguleerivad ebaseadusliku raie tagajärjel keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseid ja määrasid. Olulise kahjuga KarS § 356 lg 1 tähenduses on tegemist siis, kui konkreetse raie tagajärgede hindamisel - lähtudes keskkonnakahju arvestamist reguleerivast normistikust - ilmneb, et kahju suurus vastab karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 p-s 1 ette nähtud summale. Seega on sätted, millest sõltub hinnang ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju suurusele, käsitatavad KarS § 356 lg 1 blanketti sisustavate normidena. Riigikohtu kriminaalkolleegium meenutab, et olemuslikult on karistusseaduse blanketti sisustav norm blanketse süüteokoosseisu lahutamatu ja "täisväärtuslik" osa, millest tulenevatele koosseisutunnustele laienevad kõik karistusseadustiku üldosa sätted ja põhimõtted. Nende hulgas ka kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõte (KarS § 5 lg 2). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-1-1-21-06 - RT III 2006, 20, 182, p 10.4.) Kui pärast ebaseadusliku raie toimepanemist, kuid enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist muudetakse ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju arvestamist reguleerivaid õigusakte, saab isiku KarS § 356 lg 1 järgi süüdi tunnistada üksnes tingimusel, et ka uue õiguse järgi tekitab samasugune metsaraie keskkonnale kahju ja kehtiva õiguse järgi arvestatav kahjusumma vastab KarSRS § 8 p-st 1 tulenevale määrale. 6.2 K.

§ 356

lg 1 järgi esitatud süüdistuses on talle inkrimineeritava keskkonnakahju arvestamisel lähtutud

1. jaanuarist 1999
2. detsembrini 2006 kehtinud metsaseaduse § 56 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a määrusest nr 186 "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade kinnitamine" ja sama seaduse § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri
5. aprilli
6. a määrusest nr 39 "Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade kinnitamine".
7. jaanuarist 2007, mil jõustus uus metsaseadus (RT I 2006, 30, 232), kaotasid kõik eelnimetatud aktid tulenevalt uue metsaseaduse §-st 73 ja haldusmenetluse seaduse § 93 lg-st 1 kehtivuse. Seega tekkis KarS § 5 lg 2 kohaselt ka vajadus kontrollida, kas ja kui, siis millises ulatuses tekitaks K.S-le süüksarvatav raie keskkonnale kahju alates
8. jaanuarist 2007 kehtiva õiguse järgi.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et see, kas pärast teo toimepanemist jõustunud seadusel on teo karistatavust välistav või muul viisil isiku olukorda leevendav toime KarS § 5 lg 2 tähenduses, on õiguslik küsimus, mida on ringkonnakohus õigustatud ja kohustatud lahendama ka omal algatusel. Selleks, et teha kindlaks, milline oleks enne
10. jaanuarit 2007 toime pandud metsaraiele vastav keskkonnakahju kehtiva õiguse järgi, on uute tõendite kogumine vajalik vaid siis, kui kahju arvestamise uus metoodika nõuab selliseid lähteandmeid, mille kohta pole senises menetluses tõendeid kogutud. 7.1 Käesolevas asjas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ainuüksi seetõttu, et maakohus jättis kontrollimata, kui suur oleks K.

§ 356

lg 1 järgi süüksarvatud ebaseadusliku raie tagajärjel tekkinud koosseisuline keskkonnakahju

1. jaanuaril 2007 jõustunud metsaseaduse alusel. Kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist põhjendas apellatsioonikohus asjaoluga, et tulenevalt kriminaalkohtumenetluse võistlevuse põhimõttest (KrMS § 14), ei saa ringkonnakohus omal initsiatiivil koguda uusi tõendeid, mis on vajalikud K.S-le süüksarvatava ebaseadusliku raie tagajärjel tekkinud keskkonnakahju arvestamiseks alates
2. jaanuarist 2007 kehtiva metsaseaduse järgi. Seejuures jättis ringkonnakohus aga märkimata, millised on konkreetselt need maakohtu poolt tuvastamata jäetud kahju arvestamiseks tarvilikud faktilised asjaolud, mille kindlakstegemiseks oleks vaja täiendavaid tõendeid koguda. 7.2 K.S.i süüdistatakse KarS § 356 lg 1 järgi keskkonnale kahju tekitamises seeläbi, et ta viis metsaraiega A kinnistu eraldustel 14 ja 19 metsa rinnaspindala alla lubatud alammäära.
3. jaanuaril 2007 jõustunud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju muu hulgas siis, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast. Tulenevalt sama seaduse § 67 lg-test 3 ja 11, metsaseaduse lisast nr 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" ja keskkonnaministri
4. detsembri
5. a määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskiri" (RTL 2007, 2, 16) lisast nr 1, on kehtivas õiguses selleks, et teha kindlaks puistu rinnaspindala alla alammäära viimisega tekitatava keskkonnakahju suurus, vaja tuvastada järgmised lähteandmed: 1) metsa kategooria; 2) puistu enamuspuuliik; 3) puistu vanus aastates; 4) puistu pindala hektarites; 5) puistu kõrgus meetrites; 6) puistu rinnaspindala summa ruutmeetrites hektari kohta pärast metsaraiet. 7.3 Tehes kindlaks, kui suur oli K.S. tekitatud keskkonnakahju tulenevalt
6. detsembrini 2006 kehtinud metsaseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest (vt käesoleva määruse punkti 6.2), luges maakohus sisuliselt tuvastatuks faktilised asjaolud, mis kajastuvad ringproovide metsalugemislehtedel (tl 16-17) ja A metsade majandamise kavas (tl 10-15). Muu hulgas nähtub nimetatud andmetest, et A kinnistu eraldise nr 14 suurus oli 0,7 hektarit, sellel kasvas 85 aasta vanune tulundusmets, mille enamuspuuliik oli kask. Puistu keskmine kõrgus oli 25 meetrit ja rinnaspindala summa pärast raiet 8,3 m2/ha. Eraldise nr 19 suurus oli 0,8 hektarit, sellel kasvas 80-aastane tulundusmets, mille enamuspuuliik oli kuusk. Puistu keskmine kõrgus oli 25 meetrit ja rinnaspindala summa pärast raiet 8,8 m2/ha. Ringkonnakohus ei ole oma määruses esitanud põhistusi selle kohta, et need maakohtu otsuse tegemise aluseks olnud andmed ei ole usaldusväärselt tõendatud. Siinkohal meenutab kriminaalkolleegium, et ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a otsus asjas nr 3-1-1-8-05 - RT III 2005, 10, 97, p 8). Eeltoodud asjaolude kontrollimise ja nendele õigusliku hinnangu andmise asemel piirdus apellatsioonikohus tõdemusega, et K.S.i teo jätkuva karistatavuse kontrollimiseks pole kogutud piisavalt tõendeid. 7.4 Kokkuvõttes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuna ringkonnakohus ei ole maakohtu otsust tühistades viidanud ühelegi konkreetsele faktilisele asjaolule, mille tuvastamatuse tõttu ei olnud apellatsioonikohtul võimalik uusi tõendeid kogumata K.S-le süüksarvatud metsaraiega tekitatud keskkonnakahju suurust
9. jaanuarist 2007 kehtiva õiguse alusel hinnata, rikkus kohus KrMS § 339 lg 1 p-st 7 tulenevat kohtulahendi põhistamise kohustust.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
11. septembri
12. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule uues kohtukoosseisus. Prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe