3-1-1-86-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-86-07 Määruse kuupäev

1. detsember 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe Kohtuasi Väärteoasi I.E. karistamises ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsus väärteoasjas nr 4-07-1655 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.E. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Alar Eiche kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. november 2007 Istungil osalenud isikud I.E. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Alar Eiche ja AS Ühisteenused esindaja vandeadvokaadi vanemabi Alo Noormets RESOLUTSIOON Anda väärteoasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule kontrollimaks Ühistranspordiseaduse § 5411 lg 3 kooskõla Põhiseaduse preambulas, samuti Põhiseaduse §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja Riina Helenurme
6. märtsi
7. a otsusega karistati I.E. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut (480 krooni) selle eest, et ta sõitis
8. veebruaril
9. a ühistranspordivahendis sõiduõigust tõendava dokumendita.
10. I.E. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist ning AS Ühisteenused ühistranspordi peatuste vahel peatamise õigusvastaseks tunnistamist.
11. Harju Maakohtu
12. juuni
13. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus I.E-le mõistetud karistuse osas. Maakohtu otsusega karistati I.E. talle süüksarvatud väärteo eest rahatrahviga 4 trahviühikut ( 240 krooni). Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. 3.1 Maakohus märkis, et kontrollimise hetkel puudus I.E-l sõiduõigust tõendav dokument. Kohus ei saa määratleda mõistet ? mõistliku aja jooksul talongi komposteerimine", kuivõrd vastavalt ÜTS § 52 lg 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, tasksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 7 lg 3 p-le 2 peab sõitja üksikpileti kompostriga märgistama kohe pärast sisenemist. Tallinna Linnavolikogu määrusega kehtestatud Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade § 8 lg 7 kohaselt on sõitja kohustatud ühissõidukis talongi kompostris märgistama kohe pärast sisenemist. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et I.E. käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ei ülalnimetatud eeskirja ega määrusega, kuivõrd kontrollimise hetkel puudus tal kompostris märgistatud pilet. Kuna I.E. ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna sooviga kasutada teenust, panigi ta toime talle süüksarvatud väärteo. Kohus leidis, et kuna I.E. oli peaaegu jõudnud kompostrini, kuid kontrollimise hetkeks ei olnud jõudnud seda veel kasutada, siis pani ta süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuivõrd ta ei täitnud hoolsuskohustust. Temalt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks ühistransporti sisenemise järgselt koheselt talongi kompostriga märgistamist. 3.2 Maakohus ei nõustunud menetlusaluse isiku seisukohaga, et I.E. väärteoasja menetlenud kohtuvälised menetlejad N. Savtšenkova ja M. Sekirin ei olnud pädevad menetlejad. Kohus ei nõustunud ka väitega, et olukorras, kus üks linnatranspordi teenindaja, s.o N. Savtšenkova alustas menetlust sellega, et tabas sõiduõigust tõendava dokumendita reisija ja teine, s.o M. Sekirin koostas väärteoprotokolli, pidanuks väärteoasja menetlema lõpuni see isik, kes sõiduõigust tõendava dokumendita isiku tuvastas. Kohtu hinnangul on taoline seisukoht asjakohatu ega tulene seadusest. Vastavalt ÜTS § 5411 lgle 3 on sama seaduse §-s 547 märgitud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks ka eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud ÜTS § 5411 lg 2 p-des 3, 4 ja 5 nimetatud kohtuvälise menetlejaga. Vastavalt VTMS § 9 lg 3 sätetele on aga kohtuväliseks menetlejaks mitte üksik ja konkreetne kohtuvälise menetleja töötaja, vaid eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. 3.3 Kohtuotsuses märgitakse, et kuigi kaebuses on loetletud erinevaid seadusi ja eeskirju, ei tulene ühestki neist ühissõiduki sõidupiletite kontrollimise eesmärgil peatuste vahel peatamise õigusvastasust. Võiks eeldada, et sõiduki peatamisega peatuste vahel on piiratud kaebaja põhiseaduslikku õigust liikumisvabadusele, kuid sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolul ei oleks kaebajat trammist välja viidud ega vormistatud väärteoprotokolli. Seejuures ei ole kohtule laekunud ühegi selle sama peatatud trammi sõitja kaebust selle kohta, et trammi peatamisega oleks riivatud nende õigusi. Seega võib järeldada, et kogu trammis sõitnud ja peatatud trammis viibinud umbes 20-st inimesest riivati peatamisega vaid kaebaja õigusi, kes osutus ainsaks, kellel tuvastati sõiduõigust tõendava dokumendi puudumine ja kelle suhtes alustati väärteomenetlust. Kohus asub seisukohale, et väärteo toimepanija suhtes alustatav menetlus peabki piirama väärteo toimepanija liikumisvabadust, kuivõrd vastasel juhul jääks väärteomenetlus läbi viimata. Kaebuses on väidetud, et kohtuväline menetleja ei näidanud oma kohtuvälise menetleja pädevust tõendavat tunnistust, käitus halvasti, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll oli menetleja poolt alla kirjutatud enne seletuse kirjutamist menetlusaluse isiku poolt jne. Kohus leiab, et ükski nendest asjaoludest ei muuda olematuks I.E. poolt väärteo toimepanemist ning ükski nendest asjaoludest ei saa olla ka vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks VTMS § 150 mõttes. 3.4 I.E-le määratud karistuse osas märkis maakohus, et I.E. puhul ei ole tuvastatud vastutust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Seetõttu tulnuks teda kohtupraktikast tulenevalt karistada sanktsiooni keskmises määras. ÜTS § 547 lg-s 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena võimalik mõista rahatrahv kuni 10 trahviühiku ulatuses. Arvestades, et I.E. pani nimetatud rikkumise toime esmakordselt ja ettevaatamatusega, tuli teda maakohtu hinnangul karistada alla sanktsiooni keskmise määra. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
14. I.E. kaitsja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassaatori hinnangul on maakohus, leides, et sõitja peab ühissõidukisse sisenemisel sõidupileti komposteerima koheselt, mitte aga mõistliku aja jooksul, tõlgendanud sõitjateveo üldeeskirja § 7 lg 3 punkti 2 ebaõigesti. Kaitsja märgib, et kohtuvälise menetleja ametnik ei esitanud I.E-le sellekohasest nõudmisest hoolimata enda pädevust tõendavat tunnistust, millega rikkus VTMS § 10 lg-t
15. Lisaks on kaitsja seisukohal, et I.E. väidetavat väärtegu menetles ebaseaduslik menetleja. Kuna kohtuvälise menetleja otsuses ei käsitleta menetlusaluse isiku vastulauses sisaldunud väiteid, on kohtuvälise menetleja otsus põhistamata ja seega on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Kassaatori hinnangul on kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud ka VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes. Lisaks märgib kaitsja, et käesoleva väärteoasja kohtuväliseks menetlejaks oleval AS-l Ühisteenused puudub pädevus peatada peatustevahelisel alal ühistransporti, mistõttu on AS-i Ühisteenused tegevus käesoleva väärteoasja menetlemisel olnud ebaseaduslik. Kassaator tõstatab ka küsimuse sellest, kas kohtuvälise menetleja ülesannete delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on kooskõlas Põhiseaduse § 3 lg-s 1 sätestatuga.
16. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb kassatsiooni rahuldamata jätmist, leides, et see on põhjendamatu, paljasõnaline ja kohati konkreetse väärteoasja arutamise seisukohalt sisutu.
17. Riigikohtu istungil jäid mõlemad kassatsioonimenetluse pooled enda seisukohtade juurde. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt karistas I.E.
19. märtsi
20. a otsusega ÜTS § 547 lg 1 alus AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja Riina Helenurme. AS Ühisteenused on eraõiguslik juriidiline isik, kellele on Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingu alusel pandud kohtuvälise menetleja üleanded. Sellisel viisil - halduslepinguga ÜTS §-des 541, 542 , 54 3, 544, 545, 546, 547 ja 54 10 ettenähtud väärtegude kohtuvälise menetlemise üleasannete delegeerimise võimalus eraõiguslikule juriidilisele isikule on otseselt ette nähtud ÜTS § 5411 lg-s
21. Ühistranspordiseaduse § 5411 esimese lõike kohaselt laienevad sellisele eraõiguslikule kohtuvälisele menetlejale kõik väärteomenetluse sätted. 8.Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et käesoleva väärteoasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse käivitamist selgitamaks, kas ÜTS § 5411 lg 3 on kooskõlas Põhiseaduse preambulas, samuti §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes. Süüteomenetluste ja sealhulgas ka väärteomenetluse näol on üldtunnustatud arusaama kohaselt tegemist valdkonnaga, milles on juba põhiseadusest tulenevalt aktsepteeritavad kõige suuremal hulgal ja kõige tõsisemad põhiõiguste riived. See tähendab omakorda, et eriti just süüteomenetluste puhul peab igal konkreetsel juhul olema riiklikult maksimaalselt tagatud põhiõiguste riive seaduslikkus ja põhjendatus. Eeskätt just põhiõiguste riive võimalik intensiivsus süüteomenetluste puhul annab kolleegiumi arvates põhiseaduslikkuse järelevalve korras aluse kaalumiseks, kas süüteomenetlused ja sellega seonduv riigi karistusvõim ei kuulu mitte riigi selliste tuumikfunktsioonide hulka, mille delegeerimine erasektorile ei ole põhiseadusega kooskõlas.
22. Arvestades eelmärgitut ja tuginedes VTMS § 169 lg-le 2 ning PSJKS § 14 lg-le 3 annab Riigikohtu kriminaalkolleegium väärteoasja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe