RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

kaitsetalituse vanemkonstaabel P. Männik ja Sisekaitseakadeemia politseikolledži politseikadett Riko Rehe peatasid 24. mail 2006 Pärnu linnas Mai tänaval kaubiku Ford Transit, reg nr 263 AKV, väidetavalt põhjusel, et sõiduki juht Taivo Ild ja kaassõitja Lea Nõmm ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, samuti ei põlenud sõiduki üks tagatuli ja registrimärgi valgusti. Peatamise järel kontrolliti juhi joobeseisundit. Juht oli kaine. Sõidukijuhi dokumentide kontrollimisel T. Ild ei andnud juhiluba üle politseiametnikule, vaid näitas seda eemalt. Ülalnimetatud politseiametnikud kutsusid sündmuskohale teise politseiekipaaži (vanemkonstaabli Toomas Tomsoni ja konstaabli Veiko Tugedami). Teise politseiekipaaži saabumise järel kasutasid politseiametnikud Taivo Ildi ja Lea Nõmme suhtes füüsilist jõudu ja erivahendeid (käeraudu) ning toimetasid nad politseiosakonna kainestusmajja. Kainestusmajas vormistati T. Ildi ja L. Nõmme suhtes kinnipidamise protokollid ja väärteoprotokollid. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna

kaitsetalituse komissari Imre Veberi

1. juuni
2. a otsustega väärteoasjas karistati T. Ildi ja L. Nõmme liiklusseaduse § 7435 alusel rahatrahvidega 3 trahviühikut. Karistusotsused jõustusid. T. Ildi ja L. Nõmme suhtes alustati samas ka väärteomenetlust KarS § 276 (T. Ild) ning KarS § 279 (L. Nõmm) tunnustel ning vormistati väärteoprotokollid. Väärteoprotokollide kohaselt eiras T. Ild politseiametnike seaduslikku

ldust esitada juhtimist õigustavat dokumenti ning L. Nõmm takistas politseil riikliku järelevalve teostamist: keeldus esitamast politseile isikut tõendavat dokumenti. Nimetatud väärteoasjade materjalid edastati

1. juunil 2006 Pärnu Maakohtule taotlusega mõista nimetatud menetlusalustele isikutele karistuseks arest 2 ööpäevaks. Käesoleva kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas nendes väärteoasjades on jõustunud kohtulahendid.
3. mail 2006 esitas Taivo Ild Lääne Politseiprefektuuri politseikontrolltalitusele avalduse, milles taotles ülaltoodud toimingutes osalenud politseiametnike vastutusele võtmist seaduses ettenähtud

s ja nendepoolset vabandamist. Samal päeval pöördusid T. Ild ja L. Nõmm SA Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakonda, kus fikseeriti nende vigastused, mis väidetavalt tekkisid politsei erivahendite ja jõu kasutamisel ning isikute kinnipidamisel. T. Ildi avalduse alusel läbiviidud politseijuurdluse kokkuvõtte kohaselt politseiametnike käitumises distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei tuvastatud. Distsiplinaarjuurdluse tulemused tehti T. Ildile ja L. Nõmmele teatavaks Lääne Politseiprefektuuri prefekti 21. juuni 2006. a kirjaga nr 4.2-7.3/11487. Eelnimetatud kirja kohaselt on vastusega mittenõustumise

l õigus esitada kaebus elukohajärgsele halduskohtule.

2. juulil 2006 esitasid Taivo Ild ja Lea Nõmm kaebused Tallinna Halduskohtule Lääne Politseiprefektuuri politseiametnike tegevuse peale. Tallinna Halduskohtu
3. oktoobri
4. a määrusega Taivo Ildi ja Lea Nõmme kaebused liideti. Halduskohtule esitatud kaebustes taotlevad T. Ild ja L. Nõmm politseiametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. T. Ild põhjendab kaebust järgmiste asjaoludega: 1)
5. mail 2006 peatas T. Ild tema juhitava sõiduki politsei märguande peale. Politsei nõudel esitas ta sõidudokumendid (tehnilise passi ja liikluskindlustuspoliisi). Juhiluba näitas ta läbi avatud akna. Politsei väitel oli peatamise põhjuseks asjaolu, et sõidukil ei põlenud lähituled. Koos politseiga kontrollis T. Ild tulesid ning selgus, et lähituled töötasid, küll aga ei töötanud üks gabariittuli. Autosse naastes kontrolliti alkomeetriga T. Ildi joovet. Joovet ei tuvastatud. Järgnevalt väitis politsei, et sõidukis viibinud isikutel oli turvavöö lahti. Selle väitega T. Ild ei nõustunud ja väitis, et sõidu ajal oli turvavöö kinnitatud, lahti oli ta pärast peatumist. T. Ild soovis selles olukorras kasutada juriidilist abi. Politsei esitas nõude, et T. Ild läheks politseiautosse. T. Ild aga jäi tema poolt kasutatavasse sõidukisse. Kohalviibinud politseinikud kutsusid välja teise politseiekipaaži. Kohale saabunud patrulli kuulunud T. Tomson koos varem kohalolnud politseinikega tõmbasid autoukse lahti ning kiskusid T. Ildi autost välja, näoli vastu asfalti. Selle käigus T. Ildi käes olnud juhiload koos rahakoti sisuga lendasid tänavale laiali. T. Ildi käed pandi raudu, teda lohistati mööda asfalti ja löödi jalaga pähe. Nimetatud tegevus tulemuseks oli verevalum laubal ja kuklapiirkonnas; 2) T. Ild loeb erivahendite ja jõu kasutamise antud juhul põhjendamatuks, sest see ei vastanud süüteo raskusele ning tekitas põhjendamatut valu ja kannatusi. Lea Nõmme kaebusest nähtub, et politsei kontrolli teostamise käigus kukkusid T. Ildi dokumendid tänavale. Lea Nõmm väljus autost, et korjata dokumendid ning rahakoti sisu kokku. Politsei üritas dokumentide ülesvõtmist alguses jõuga takistada, kuid siis võimaldas seda. L. Nõmm naasis seejärel sõidukisse, et T. Ildi palvel advokaadile helistada. Sõidukile lähenenud politseiametnik nõudis L. Nõmmelt T. Ildi juhiloa esitamist. L. Nõmm ei esitanud lube koheselt, vaid kavatses dokumendi esitada alles pärast Taivo Ildi sellekohast hüüet. Autoukse avanud L. Nõmme käed väänas politseiametnik aga raudu. Politseiametnikud järgnevalt mõnitasid L. Nõmme ja viisid ta arestimajja. L. Nõmm palus seal arstiabi, kuid sellest keelduti ning ta paigutati arestikambrisse. Lea Nõmm leiab, et erivahendite kasutamine oli põhjendamatu ning sellega tekitati valu ja psüühilisi kannatusi. Alates sellest intsidendist on tal pidevad peavalud ning tuleb regulaarselt võtta valuvaigisteid. L. Nõmm peab politseiametnike tegevust õigusvastaseks.
6. Lääne Politseiprefektuuri vastuses kaebustele ei nõustu prefektuur kaebustega ja palub jätta need rahuldamata täies ulatuses. Vabariigi Valitsuse
7. veebruari
8. a määruse nr 67 "Liiklusjärelevalve teostamise kord" § 15 kehtestab liiklusjärelevalve teostaja õigused, sealhulgas õiguse kontrollida sõidukit ja sõiduki-, juhi- ja muude seadusega ettenähtud dokumentide olemasolu.

§ 30

lg 1 punkti 1 kohaselt sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui rikutakse liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Vastuses leitakse, et sõiduki peatamise liiklusjärelevalve käigus tingis asjaolu, et selles viibinud isikutel olid turvavööd kinnitamata, millega rikuti LE § 42 ja § 63 p 5. Prefektuur peab T. Ildi käitumist kontrolltoimingute teostamise käigus väljakutsuvaks. Viimane keeldus esitamast juhiluba, näidates seda politseiametnikule

ks läbi akna. Liikluseeskirja § 72 järgi peab mootorsõiduki juht esitama juhiloa kontrollijale juhikohalt lahkumata läbi avatud küljeakna, T. Ildi konfliktne, väljakutsuv käitumine tingis täiendava politseiekipaaži väljakutsumise. T. Ild jättis aga korduvalt täitmata politseiametnike seaduslikud

ldused, kuna ei esitanud juhiluba ka saabunud politseinikele, vaid üksnes näitas seda. Kaebuse esitajad ei ole pidanud vajalikuks ümber lükata distsiplinaarjuurdluse käigus politseikontrolli ametniku tuvastatut ega ole ka esitanud muid oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Prefektuur leiab, et mõlemad kaebajad olid toime pannud liikluseeskirja rikkumise, nende käitumine oli konfliktne ja väljakutsuv, mõlemad keeldusid enda esitlemisest ja dokumentide esitamisest, mõlemad keeldusid tulemast politseiautosse isiku tuvastamiseks ja väärteoprotokolli koostamiseks, mõlemaid hoiatati, et

lduse eiramise puhul võidakse nende suhtes kasutada jõudu. Seega oli tegemist täitevvõimu esindaja

lduste tahtliku ignoreerimisega ja liiklusjärelevalve teostamise sihiliku takistamisega. Selles situatsioonis ei jäänud politseiametnikel muud üle, kui kasutada füüsilist jõudu, et kaebuse esitajad toimetada politseiosakonda isiku tuvastamiseks ja materjalide vormistamiseks. Jõu kasutamine oli õigustatud ja proportsionaalne kaebuse esitajate käitumisele. Erivahendi - käeraudade - kasutamise tingis kaebuse esitajate tegevus, s.o vastupanu osutamine. Vastupanu väljendus selles, et juht ei allunud

ldusele anda kätte juhiload. Käeraudu kasutati kuni kaebajate rahunemiseni. Isikutele tekitatud vigastuste laad kinnitab seda, et kaebajad osutasid vastupanu jõu kasutamisele ja käeraudade pealepanemisele. VTMS § 44 lg 1 p 2 annab õiguse väärteo toimepannud isiku kinnipidamiseks kuni 48 tunniks, kui ei ole tuvastatud tema isikut. Seega oli kaebajate käitumine aluseks nende suhtes äärmuslikuma meetme vabaduse võtmise - kohaldamiseks. Prefektuur loeb käesolevas asjas tõenditeks distsiplinaarjuurdluse materjalid, menetletud väärteoasjad ning teenistusosakonna personalitalituse tõendi politseiametnike väljaõppe ja teenistusstaaži kohta.

1. T. Ild ja L. Nõmm esitasid
2. detsembril 2006 kaebuse täpsustused, milles leiavad, et politsei käitumine ei vastanud õiguserikkumise raskusele ning oli suunatud inimväärikuse alandamisele. Kaebuse täienduses väidetakse, et puudus vajadus isikute tuvastamise eesmärgil isikuid kinni pidada ja politseisse toimetada, sest nad ei keeldunud isikuandmeid esitamast ning andmete kontrolli oleks saanud läbi viia kohapeal; samuti puudus vajadus erivahendite ja jõu kasutamiseks, sest sündmuskohal viibis neli tugevat politseiametnikku, kes saanuks hea tahtmise

l konflikti lahenda ka jõudu kasutamata. Käeraudu loetakse aktiivse kaitse vahenditeks, et vältida rünnet politseiametnikule. On ebatõenäoline, et kaebuse esitajad saanuks osutada politseile sellist ohtu, et viimased oleks kartnud enda ohutuse pärast. Politseiprefektuuri vastuses kaebuse täpsustustele leitakse, et kaebus on jätkuvalt üldsõnaline. Kaebajate väited ja põhjendused väljendavad kaebajate subjektiivset suhtumist juhtunusse.

1. Tallinna Halduskohtu
2. detsembri
3. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1445 kaebused rahuldati. Kohus tunnistas Lääne Politseiprefektuuri
4. mai
5. a toimingud seoses erivahendite ja ülemäärase füüsilise jõu kasutamisega Taivo Ildi ja Lea Nõmme suhtes õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vastanud politsei tegevus sõiduki peatamise järel täiel määral olukorra tõsidusele ning see tuleb tunnistada osaliselt õigusvastaseks. Lähtuvalt politseiseaduse § 14 lg-st 7 võib politsei kasutada õiguserikkuja vastu erivahendit õiguserikkumise iseloomu, õiguserikkuja isikut ning konkreetset olukorda arvestades. Käeraudade ja jõu kasutamine T. Ildi ja L. Nõmme suhtes ei olnud konkreetses situatsioonis põhjendatud. Sündmuskohal oli neli politseinikku. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et nad oleksid ohus olnud või et selline oht oleks võinud tekkida. Haldusasja materjalidest nähtuvalt T. Ild sündmuskohalt lahkuda ei kavatsenud. Isiku tuvastamise täiendavad võimalused olid olemas, kuid politsei ei kasutanud neid.
6. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitas Lääne Politseiprefektuur apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa väärteomenetluses süüteoasja arutamist mõjutada erivahendite ja füüsilise jõu kasutamisega seonduv. L. Nõmme ja T. Ildi kaebuses kirjeldatu ei toimunud tõendite kogumise käigus. Politseiametnike poolt nende tööülesannete täitmisel toimub esmalt liiklusjärelevalve läbiviimine, mille käigus tehakse riikliku järelevalve toiminguid, mille alla käib ka juhtimisõiguse ja juhtimisõigust tõendavate dokumentide kontroll ja seejärel süüteo tunnuste ilmnemisel toimub väärteomenetluse toimingute läbiviimine. Apellandi väitel on väärteomenetlus isikuliselt kehtiv, seetõttu ei saa seda alustada ilma isikuandmeid teadmata. Käeraudade kasutamine ei olene mitte ainult reaalse ohu esinemisest politseiametniku ja/või kolmanda isiku elule ja tervisele, tegemist on ka ennetava tegevusega, mille eesmärk on piirata isiku liikumisvabadust ning vältida sellega füüsilist vastupanu, põgenemist või muud ohtlikku tegevust. Olukordade mitmekesisuse tõttu ei ole täpselt määratletav, millal käeraudu kasutada. Käesolevas asjas keeldusid kaebuse esitajad väärteomenetluse raames isikuandmeid ja dokumente esitamast ja sõidukist väljumast. Seega oli politseiametnikel seaduslik ja põhjendatud alus jõu kasutamiseks isikute autost väljasaamiseks. Kuna selle tegevuse käigus osutati vastupanu, siis enda ja nende ohutuse tagamiseks kasutati käeraudu. Jõudu kasutati selleks, et politseinikud saaksid isiku vastavalt VTMS § 44 lg 1 p-le 2 kinni pidada ja toimetada ta politseijaoskonda isiku tuvastamisele. Ei ole lubatud olukord, kus agressiivselt käituv isik istub politseisõidukis tagaistmel ilma käeraudadeta. Lisaks sellele ei olnud võimalik teostada turvakontrolli. Seega ei ole kohtu järeldused vastavuses tegelikult aset leidnud asjaoludele. Ka L. Nõmme kohta vajas politseiametnik alustatava väärteomenetluse jaoks isikuandmeid. Apellant taotles Tallinna Halduskohtu
7. detsembri
8. a kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta T. Ildi ja L. Nõmme kaebus rahuldamata.
9. Tallinna Ringkonnakohtu
10. juuni
11. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu
12. detsembri
13. a otsuse ja jättis T. Ildi ja L. Nõmme kaebused Lääne Politseiprefektuuri politseiametnike
14. mai
15. a toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt teostati kaebajate suhtes liiklusjärelevalvet seoses sellega, et politsei tuvastas turvavööde kinnitamise nõude rikkumise. T. Ild keeldus esitamast politseile oma juhiluba ning L. Nõmm ei esitanud samuti isikut tõendavaid dokumente. T. Ild eiras politseiametniku seaduslikku

ldust, mis kujutab endast KarS § 276 sätestatud väärtegu. Politseil oli õigus nõuda dokumendi üleandmist ka L. Nõmmelt, et viia lõpule liiklusjärelevalve raames toimuv kontroll. Käesoleval juhul ei olnud juhiloa esitamata jätmise tõttu võimalik kontrollida juhil juhtimisõiguse olemasolu. Asjaolu, kas politseinik võis T. Ildi tunda või mitte, ei ole siinkohal määrav. Kaebajate näol oli tegemist õiguskorda rikkunud isikutega, kelle kinnipidamine ja politseisse toimetamine oli politseiseaduse § 13 p 7 alusel lubatav. Käeraudade kasutamist politseinike poolt ei saa lugeda ülemääraseks, kuna kaebajad olid agressiivselt meelestatud, nad tuli politseisse viia politseiauto tagaistmel ning nende suhtes ei olnud võimalik läbi viia turvakontrolli. Käeraudu võib kasutada ka ohu ennetamiseks, kui ohtliku olukorra tekkimise võimalus on mõistlikult põhjendatav. Kaebajate vigastused ei viita enamale jõu kasutamisele, kui rabelevale ja vastuhakkavale kinnipeetavale käeraudade asetamiseks mõistlik on. Eeltoodu alusel ei pea kohus politsei tegevust kaebajate kinnipidamisel ja politseijaoskonda toimetamisel õigusvastaseks.

1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid T. Ild ja L. Nõmm kassatsioonkaebuse. Kassaatorid taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a tühistamist ning Tallinna Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsuse jõussejätmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
6. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige ja põhjendamatu ringkonnakohtu hinnang, mille kohaselt politseinike seletus on usutavam kui kassaatorite ütlused. Kassaator esitas nõutavatest dokumentidest osa (auto dokumendid, liikluskindlustuse poliisi), mis võimaldas tuvastada juhi isikuandmeid ja juhtimisõigust. Politseiametnik seda võimalust ei kasutanud. Juhiloa kontroll oli teostatav ka seda kompamata. Politseiametnike poolt erivahendite ja füüsilise jõu kasutamine viisil, mille tagajärjel tekkisid isikutel vigastused, ei vastanud rikkumise astmele ja oli ebaotstarbekas ning asjakohatu. Politseiametnikud ei rakendanud täiel määral oskusi asja rahulikuks ja adekvaatseks lahendamiseks. Ringkonnakohus on tõlgendanud ebaõigesti PolS § 14 lõigetes 2 ja 3 loetletud erivahendite kasutamise eesmärgipärasust, seda eelkõige ohu hindamise ja ohutuse tagamise vajaduse ning jõu põhjendatult kasutamise osas. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud PolS § 12 lg 1 punkti 3 kooskõlas PolS § 14 lg 6 punktiga 6, jättes tähelepanuta sündmuste algstaadiumi ning tekke mõjutegurid. Kohtuistungil kassaatorid jäid kassatsioonkaebuse ja selle põhjenduste juurde.
7. Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning palub jõusse jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse selles asjas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kuigi kassatsioonkaebuses ei ole tõstatatud küsimust pädevast kohtust, peab kolleegium kaebuse lahendamisel esmalt vajalikuks kontrollida, kas halduskohus on pädev seda asja lahendama. Vastavalt HKMS § 3 lg-le 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohtud on eeldanud, et tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga. Kuid kaebusega hõlmatud politseiametnike tegevuses võib leida nii

kaitse ja järelevalve ülesannete täitmisele kui ka väärteomenetluse läbiviimisele omaseid tunnusjooni.

1. Asja materjalidest nähtub, et sõiduk, mida juhtis Taivo Ild, peatati põhjusel, et sõiduki juht ja kaassõitja ei olnud turvavööga kinnitatud, s.o seoses nende isikute liiklusalase õiguserikkumisega. Selline õiguserikkumine on hõlmatud liiklusseaduse §-s 7435 sätestatud väärteokoosseisuga, mille järgi isikuid ka karistati. Kohtuvälise menetleja toimingute õiguspärasus väärteomenetluse raames halduskohtulikule kontrollile ei allu. Sõiduki peatamise järel esitati sõidukijuhile nõue esitada juhtimisõigust tõendav dokument. Selle nõude mittekohasel täitmisel kasutati isiku ja ka kaassõitja suhtes füüsilist jõudu ning politsei erivahendeid (käeraudu) ning seejärel toimetati isikud politseiasutusse ja peeti kinni VTMS § 44 alusel. Kinnipidamise käigus koostati väärteoprotokollid. Selles kohtuasjas on vaidlustatud füüsilise jõu ja erivahendite kasutamise õiguspärasus politsei poolt. Juhul, kui füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine toimus järelevalvemenetluses, on pädevaks kohtuks halduskohus, väärteomenetluse toimingute peale esitatud kaebusi on aga pädev lahendama maakohus.
2. Menetlusosalised ja asja lahendanud kohtud on leidnud, et füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine toimus liiklusjärelevalve, s.o isiku dokumentide kontrollimise käigus. Politseiseaduse § 13 lg 1 annab politseile õiguse kontrollida õiguserikkumises kahtlustatava isikut tõendavat dokumenti (punkt 2), õiguserikkumise

l või politseioperatsiooni läbiviimisel aga sõidukit, juhi-, sõiduki- ja veosedokumente (punkt 15). Liiklusseadus ei määratle detailselt liiklusjärelevalve toiminguid ja nende teostamise korda. Samas sätestab LS § 181 juhi kohustuse peatuda nõuetekohase märguande peale, esitada kontrollijale tema poolt nõutud dokumendid, samuti juhi kohustuse võimaldada kontrollida sõiduki tehnoseisundit ning seda mõjutavaid seadmeid. Liiklusseaduse § 46 lg 2 alusel kehtestab liikluse reguleerimise ja liiklusjärelevalve teostamise

Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määrusega nr 67 vastu võetud Liiklusjärelevalve teostamise

(edaspidi

) § 15 kohaselt on liiklusjärelevalve teostajal õigus peatada sõiduk kontrollimiseks, kui rikutakse liiklusalaste õigusaktide sätteid. Samuti on liiklusjärelevalve käigus õiguserikkumise

l või politseioperatsiooni läbiviimisel õigus kontrollida sõidukit, sõiduki-, juhi-, veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente.

§ 15

punkti 8 kohaselt on liiklusjärelevalve teostajal õigus toimetada õiguserikkuja või õiguserikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhul ja

s politseisse või muusse ametiasutusse. Politseiametnike eelnimetatud õigused on sätestatud ka politseiseaduse § 13 lg 1 punktides 2 ja 15. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on liiklusjärelevalve teostajal sõiduki peatamise ja dokumentide kontrollimise õigus juhul, kui järelevalvaja arvates on tegemist liiklusalase õiguserikkumisega, aga ka politseioperatsiooni

l. Asjaolust, et liiklusjärelevalve volitused sõiduki peatamiseks ja dokumentide kontrollimiseks seonduvad kontrollitava isiku eeldatava õigusvastase käitumisega, ei saa aga vältimatult järeldada, et sõiduki peatamine ja dokumentide kontrollimine on väärteomenetluse toimingud. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et mitte iga õiguserikkumine pole käsitatav väärteo või kuriteona. Samuti on oluline silmas pidada asjaolu, et ka menetluse kohustuslikkuse põhimõtte raames ei too iga formaalselt väärteo tunnustele vastava teo toimepanek kaasa väärteomenetluse alustamist. Nii näiteks

§ 36

lg 2 kohaselt võib liiklusjärelevalve teostaja väheohtliku liiklusalase õiguserikkumise

l piirduda kohapeal sellele tähelepanu juhtimise või suulise märkusega.

1. Väärteomenetluses nagu ka kriminaalmenetluses (KrMS § 6) peab pädev ametnik menetluse kohustuslikkuse põhimõtte kohaselt alustama väärteomenetlust juhul, kui esinevad väärteomenetluse alustamise ajend ja alus, puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud või puudub alus lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Samas ei alga väärteomenetlus iseeneslikult, selle alustamine eeldab menetleja tahteavaldust, s.o väärteoasja lahendamisele suunatud menetlustoimingut. Ka vastavalt VTMS § 58 lg-le 1 alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Kehtiv õigus ei anna menetlustoimingute ammendavat loetelu ega sätesta, milline toiming saab olla esimeseks väärteomenetluse toiminguks. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb esimest menetlustoimingut tehes teatada menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused. Nimetatud sättest tulenevalt isiku informeerimine alustatud väärteomenetlusest, menetlustoimingu eesmärgist ja isiku õigustest ning kohustustest peab aset leidma koheselt vastava toimingu sooritamisele asumisel juhul, kui menetlustoiming on suunatud isikule või isik osaleb selles menetlustoimingus. Samas aga juhul, kui võimaliku rikkumise toime pannud isik ei ole teada, tuleb eelnimetatud informatsioon isikule teatavaks teha viivitamatult tema tuvastamise järel. Politseiprefektuuri seisukoht, et väärteomenetlust ei saa alustada ilma isikuandmeid teadmata, s.t menetlusaluse isiku tuvastamiseta, ei tugine kehtivale õigusele.
2. Käesoleval juhul peatati sõiduk ning asuti isiku dokumente kontrollima väidetavalt seoses politseiametnikul tekkinud kahtlusega, et sõiduki juhil ja kaassõitjal olid turvavööd kinnitamata. Turvavöö kinnitamata jätmine võib ühelt poolt olla ajendiks väärteomenetluse alustamisel, teisalt aga ka ajendiks järelevalvetoimingute (sõiduki peatamine ja dokumentide kontrollimine) sooritamiseks.

§ 36

lg 1 kohaselt fikseerib liiklusjärelevalve teostaja õiguserikkumise tuvastamisel selle seaduses ettenähtud

s, alustab oma pädevuse piirides väärteomenetlust või rakendab muid seaduses ettenähtud meetmeid. Õiguslikult on võimalik situatsioon, kus liiklusjärelevalve teostajal, sh politseiametnikul puudub väärteoasju menetlema volitatud ametniku staatus. Sellisel juhul on vastav politseiametnik volitatud kasutama üksnes järelevalvevolitusi kooskõlas liiklusseaduse ja selle alusel antud aktidega ning politseiseadusega. 17. Kohtuasjas puudub vaidlus selle üle, et toimingutes osalenud politseiametnikel oli nii liiklusjärelevalve teostaja kui ka kohtuvälise menetleja staatus. Seetõttu hinnang selle kohta, millise toiminguga kasvas järelevalvemenetlusest välja väärteomenetlus, sõltub konkreetsel juhul menetleja poolt tehtava toimingu valikust ja selle eesmärgist. Arvesse tuleb võtta, et nii järelevalvemenetlus kui ka väärteomenetlus võivad sisaldada oma sisult lähedasi ja ka nime poolest kattuvaid toiminguid (nt vaatlus). Kolleegium möönab, et menetlustoimingu liigi määramine on otsustava tähendusega mitte üksnes pädeva kohtu väljaselgitamisel, vaid omab vahetut tähendust menetlusele allutatud isiku õiguste ja kohustuste ulatuse ning sisu aspektist. Kehtiv õiguslik regulatsioon ja selle kohaldamise praktika ei garanteeri isiku õigeaegset ja adekvaatset teavitamist tema suhtes läbiviidava menetluse liigist ja järelikult ka tema õiguslikust staatusest. Ka selle kohtuasja materjalidest võib järeldada, et kaebajatel puudus enne nende kinnipidamist alus eeldada, et alustatud on väärteomenetlusega. Kolleegium peab põhjendatuks käsitada sõiduki peatamist, juhi ja kaassõitja dokumentide kontrollimist üldjuhul järelevalvemenetluse toimingutena, mille käigus järelevalvet teostav ametnik kogub täiendavat ja vajalikku teavet õiguserikkumise tunnuste kohta, mis on vajalik ka selleks, et sedastada väärteomenetluse aluse esinemist ja otsustada väärteomenetluse alustamise üle. Veelgi enam, kehtiva õiguse kohaselt on paljudel juhtudel isiku tegevuses väärteomenetluse alustamiseks piisavate asjaolude tuvastamine võimalik üksnes järelevalvemenetluses ning vastavate järelevalvevolituste kasutamise kaudu. Teistsugune lähenemine, st seisukoht, et sõiduki peatamine ja isikute dokumentide kontrollimine on võimalik üksnes väärteomenetluse raamides, muudaks järelevalvetegevuse sisutuks. Eeltoodu ei välista aga politseiametniku võimalust alustada koheselt väärteomenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise kahtlus on piisavalt põhjendatud. Kohus peab aga vajalikuks täiendavalt nentida, et ka väärteomenetluse alustamisel võib järelevalvemenetlus jätkuda. Väärteomenetluse alustamine näiteks seoses sõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisega ei ole takistuseks järelevalvetoiminguna sõiduki nõuetele vastavuse kontrollimisel jne. Kolleegiumil ei ole asjas kogutud ja hinnatud tõenditest lähtudes alust ümber lükata kohtute ja menetlusosaliste seisukohta, et selles asjas olid sõiduki peatamine ja dokumentide kontrollimine järelevalvemenetluse toiminguteks. Kuigi

§ 15

p 8 annab liiklusjärelevalve teostajale õiguse toimetada õiguserikkuja või õiguserikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhul ja

s politseisse või muusse ametiasutusse, ei saa isikute kinnipidamist VTMS § 44 p 2 alusel isikute tuvastamise eesmärgil, mis hõlmab ka isiku toimetamise politseiasutusse, lugeda järelevalvetoiminguks. Kehtiv õigus võimaldab isikut kinni pidada üksnes juhul, kui on alustatud süüteomenetlust. Selle toimingu määratlemisel esimese väärteotoiminguna ei oma tähendust asjaolu, kas toiming teostati täies vastavuses väärteomenetluse nõuetega, sh menetlusalusele isikule tema õiguste eelnev selgitamine, või mitte. 18. Vastustaja väidetel tingis jõu kasutamise kaebajate tegevus, mis seisnes keeldumises isikuandmete ja dokumentide esitamisest, keeldumises väljuda kontrollitavast sõidukist. Jõudu kasutati ka käeraudade asetamiseks. Kolleegium leiab, et jõu kasutamine politsei poolt, mille eesmärgiks oli nõutavate dokumentide üle kontrolli saavutamine ning isikute sõidukist väljuma sundimine, on konkreetsel juhul hõlmatav järelevalvemenetluse toimingutega ja sellistena vaidlustatav halduskohtus. Jõu kohaldamine juba alustatud väärteomenetluse toimingu, isiku kinnipidamise raames on aga vaidlustatav väärteomenetluse seadustikus sätestatud

s. 19. Politseiametnike poolt jõu kasutamise regulatsioon on kehtivas õiguses kasin. Politseiseaduse § 14 lg 8 kohaselt võib politseiametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu. Vaadeldavast normist tuleneb politseiametniku õigus kasutada jõudu teenistusülesannete täitmisel enda ohutuse tagamiseks. Kolleegium möönab, et

kaitselises tegevuses võib praktiline vajadus jõu kasutamiseks olla ulatuslikum, kuid samas ei ole põhiseadusega kooskõlaliselt võimalik tõlgendada nimetatud politseiseaduse sätet viisil, et jõu kasutamine on õigustatud igasuguste teenistusülesannete täitmisel. Selline tõlgendus ei oleks oma õigusliku määratlematuse tõttu kooskõlas sunni kohaldamise üldpõhimõtete ning põhiõiguste kaitse nõuetega. Jõu kasutamist liiklusjärelevalve teostamisel ei ole reguleeritud liiklusseaduses ega ka selle alusel antud õigustloovates aktides. Nimetatud õigustloovatest aktidest ei tulene politseiametniku õigust kasutada järelevalvemenetluses füüsilist jõudu kontrollitava dokumendi kättesaamiseks või sõidukis viibiva isiku eemaldamiseks sõidukist, kui see isik ei täida politseiametniku seaduslikku

ldust. Kolleegium leiab, et

kaitsel jõu kasutamine kujutab endast tõkendit, mille kohaldamise käigus riivatakse ühte kaalukamat isiku põhiõigust - isikupuutumatust. Selle PS §-s 20 sätestatud põhiõiguse riive on võimalik üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja

s. Politseiseadusest ega ka liiklusseadusest ei tulene politseiametniku õigust kasutada jõudu liiklusjärelevalve teostamisel muudel juhtudel kui politseiametniku ohutuse tagamiseks. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebajate tegevus oleks seadnud ohtu sündmuspaigal viibinud nelja politseiametniku elu või tervise või et sellise ohu olemasolu oleksid politseiametnikud reaalselt tajunud. Eeltoodud asjaoludel leiab kolleegium, et jõu kasutamise õigusliku aluse puudumise tõttu oli jõu rakendamine T. Ildi ja L. Nõmme suhtes liiklusjärelevalve teostamise käigus õigusvastane. Kuivõrd jõu kasutamine oli õigusvastane vastava õigusliku aluse puudumise tõttu, ei pea kohus käsitlema küsimust jõu kasutamise ülemäärasusest. 20. Vastustaja väidetel kasutati erivahendeid (käeraudu) tulenevalt isikute vastupanust nende kinnipidamisel ja turvalisuse tagamiseks kinnipeetute toimetamisel politseiasutusse. Politseiseaduse § 14 lg 6 punkti 6 kohaselt on politseil õigus kasutada erivahendit, sh käeraudu õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi, samuti kinnipeetavate kaitsmisel ning kinnipeetud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikule. Siinjuures tuleb PolS § 14 lg 7 kohaselt arvestada erivahendi kasutamisel õiguserikkumise iseloomu, õiguserikkuja isikut ning konkreetset situatsiooni. Kolleegium rõhutab, et erivahendi kasutamine on põhjendatud üksnes juhul, kui muude, leebemate vahendite kasutamise võimalused on ammendatud või sellised vahendid on olukorra eripära arvestades sobimatud. Erivahendi kasutamise aluste olemasolul tuleb valitud erivahendi kohaldamisel hoiduda inimese tervise kahjustamisest, valu põhjustamisest ning isiku ja inimväärikuse alandamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. Isikute kinnipidamine on käesoleval juhul väärteomenetluse toiming. Erivahendite kasutamine iseloomustab selle toimingu teostamise viisi ja on temaga tihedalt seotud. Väärteomenetluse käigus füüsilise jõu ja erivahendite kasutamise vaidlustamisele laieneb väärteomenetluse toimingute vaidlustamise kord. HKMS §-s 3 sisalduv piirang välistab selliste menetleja toimingute peale esitatud kaebuste lahendamise halduskohtu poolt. Käeraudade kasutamine kinnipidamisel on kaevatav VTMS §-des 76-80 sätestatud

s. Käesoleva asja lahendamisel ei saa kolleegium võtta seisukohta alustatud väärteomenetluses jõu ja erivahendi kasutamise aluste olemasolu ning nende vahendite õiguspärase kasutamise, sealhulgas kaalutlemise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse kohta.

1. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
2. detsembri
3. a ning Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a otsused haldusasjas nr 3-06-1445 ja teeb uue otsuse, millega tunnistab politseiametnike poolt jõu kasutamise
6. mail
7. a T. Ildi ja L. Nõmme suhtes teostatud liiklusjärelevalve käigus õigusvastaseks. Kohus lõpetab pädevuse puudumise tõttu menetluse osas, mis puudutab politseiametnike poolt T. Ildi ja L. Nõmme kinnipidamisel nende suhtes jõu ja erivahendite kohaldamist. Kautsjonid tuleb tagastada. Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister