3-1-1-90-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-90-07 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Väärtoasi I.S. karistamises looduskaitseseaduse § 74 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. augusti
3. a otsus väärteoasjas nr 4-07-2548 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. detsember 2007 Istungil osalenud isikud Keskkonnainspektsiooni esindajad vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi ja Väino Vaidla RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. augusti
6. a otsus muutmata ja keskkonnainspektsiooni kassatsioon rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Keskkonnainspektsiooni
8. mai
9. a otsusega karistati I.S. looduskaitseseaduse (LKS) § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni selle eest, et ta püstitas oma kinnistule Gorodenka oja kaldale, veepiirist 3 m kaugusele, s.t alale, mis jääb veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse, palkidest ehitise. Sellega rikkus I.S. LKS § 38 lg-t 3, mis keelab püstitada ehituskeeluvööndis uusi hooneid. Kohtuväline menetleja leidis, et uue hoone ehitamiseks on ka lammutatud hoone vundamendile uue hoone püstitamine. I.S-le arvati süüks ka veeseaduse (VS) § 29 lg 4 p 2 rikkumine, mis seisnes selles, et ta raius oma kinnistul Gorodenka oja kaldal veekaitsevööndis ilma keskkonnateenistuse loata kaheksa leppa. See tegu kvalifitseeriti väärteona VS § 385 lg 1 järgi, kuid karistust ei määratud.
10. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja hinnangul ei raiunud menetlusalune isik veekaitsevööndis puid, vaid need murdusid tormi ning suurvee mõjul. I.S. üksnes koristas tüved ja lõikas kännud ühtlaseks. Samuti ei rikkunud menetlusalune isik LKS § 38 lg-t 3, sest ta ei püstitanud uut ehitist, vaid laiendas ja rekonstrueeris olemasolevat suvemaja.
11. Viru Maakohtu
12. augusti
13. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati. 3.1 Maakohus luges tõendatuks, et I.S. kinnistul oli olemas puidust suvemaja, mis asus umbes kolme meetri kaugusel Gorodenka ojast, paiknedes ehituskeeluvööndis LKS § 38 lg 1 p 4 tähenduses. I.S. sai
14. mail 2007 vallavalitsuselt ehitusloa suvemaja laiendamiseks ja teise korruse väljaehitamiseks. Hoone remondi käigus tugevdas ta olemasolevat vundamenti ja asendas hoone laudseinad palkseintega. Kohus leidis, et ehituskeeluvööndis asuva hoone renoveerimine endistes piirides (vundamendi parandamine ja olemasolevate kandekonstruktsioonide asendamine) ei ole käsitatav uue hoone rajamisena, mistõttu I.S. ei rikkunud LKS § 38 lg-s 3 sisalduvat keeldu uue hoone ehitamiseks ehituskeeluvööndisse. Kohus märkis, et kuna väärteoprotokollis ei pandud menetlusalusele isikule süüks suvemaja laiendamist, puudus kohtul vajadus käsitleda küsimust, kas suvemaja kavatsetav laiendamine teise korruse näol on vastavuses LKS § 38 lg 4 p-ga 5 või mitte. 3.2 Maakohus luges tõendatuks, et I.S. kinnistul Gorodenka oja kaldal asunud mitmeharuline puu murdus tormis ja selle hävimise põhjus ei olnud I.S. tehtud raie. Menetlusalune isik üksnes koristas murdunud tüved ja lõikas kännud sirgeks. Seetõttu leidis kohus, et VS § 29 lg 4 p 2 rikkumine menetlusalune isiku poolt ei ole tõendatud ja lõpetas väärteomenetluse ka selle teo osas. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kohtuväline menetleja leiab erinevalt maakohtust, et käesoleval juhul rikuti LKS § 38 lg-t 3, sest menetlusalune isik püstitas ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse uue ehitise. Igasugust ehitise püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist, ehitise tehnosüsteemide muutmist või ehitise lammutamist tuleb lugeda ehitamiseks ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6 mõttes. Kuna ehitusseadus ei sätesta uusehitise mõistet, tuleb igal üksikul juhul hinnata, millise tulemuseni sooviti jõuda kas püstitada uus ehitis või parendada olemasolevat. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli käesoleval juhul tegemist uue ehitise püstitamisega juba põhjusel, et vallavalitsuselt taotleti ehitusluba väikeehitise laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks (EhS § 22 lg 3 kohaselt). Kuna käesoleval juhul oli tegemist ehitise olulise rekonstrueerimisega (maksumus ületab ühe kolmandiku rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest), siis tuleb see võrdsustada uue hoone ehitamisega. Kohtuvälise menetleja arvates hõlmab LKS § 38 lg-st 3 tulenev keeld igasuguse EhS § 2 lg-s 6 sätestatud tegevuse, sh olemasoleva hoone kandekonstruktsiooni asendamise, vundamendi tugevdamise ja remondi käigus hoone laiendamise.
16. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kassatsioonivastuse, milles taotletakse maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kohtuvälise menetleja arusaam, nagu oleks igasugune ehitamine uue ehitise rajamine, ei tugine kaitsja arvates ehitusseaduse sätetel. Kaitsja hinnangul ei ehitanud I.S. uut hoonet, vaid renoveeris olemasolevat. Kassaatori poolt olulise rekonstrueerimise võrdsustamine uue hoone ehitamisega on meelevaldne. Kassaator ei toeta enda väiteid tõenditega. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistati I.S. looduskaitseseaduse sätete rikkumise eest, kassatsioonis heidetakse talle aga ette ehitusseaduse sätete rikkumist. Kuna aga ehitusseaduse järgi ei ole I.S-le väärteoprotokolli koostatud, pole kassaatori sellekohased põhjendused asjakohased. Ehitusseaduse normide võimaliku rikkumise tuvastamine ei kuulu keskkonnainspektsiooni pädevusse.
17. Riigikohtu istungil selgitas kassaator täiendavalt, et maakohtu poolt väärteoasja lõpetamist I.S-le süüksarvatud ebaseadusliku raiumise osas kassaator ei vaidlusta. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Kohtuväline menetleja leiab erinevalt maakohtust, et käesoleval juhul rikuti LKS § 38 lg-t 3, sest menetlusalune isik püstitas ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse uue ehitise. Kassaatori arvates hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Kriminaalkolleegiumi hinnangul taotletakse keskkonnainspektsiooni kassatsioonis seega sisuliselt faktiliste asjaolude ümberhindamist. Tulenevalt kassatsioonimenetluse olemusest ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu on kriminaalkolleegiumil võimalik üksnes kontrollida, kas maakohtu otsusega menetlusaluse isiku suhtes tuvastatud asjaolud vastavad mõne väärteokoosseisu tunnustele ja kas kohus on asjaolude tuvastamisel järginud väärteomenetluse norme. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel juhindunud väärteomenetlusõiguse normidest ning seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et puudub alus maakohtu tuvastatu ümber hindamiseks.
19. Maakohus on tuvastanud, et I.S. rekonstrueeris enda kinnistul juba varem asunud hoone, tugevdades selle vundamenti ning asendades senised kandekonstruktsioonid uutega. Ehitusseaduse §-s 2 eristatakse ehitamise liikidena ehitise püstitamist (lg 1) ja rekonstrueerimist (lg 6), seega on seadusandja eristanud nimetatud ehitamise liike juba formaalselt. Kriminaalkolleegium leiab ka, et ehitise püstitamine ja rekonstrueerimine ei ole mitte üksnes formaalselt erinevad ehitamise liigid, vaid rekonstrueerimine saab erinevalt ehitise püstitamisest olemuslikult toimuda ainult juba olemasoleva hoone suhtes. Kolleegium nõustub kassatsioonis märgituga, et kuna ehitusseadus ei sätesta uusehitise mõistet, tuleb igal üksikjuhul hinnata, millise tulemuseni sooviti jõuda - kas püstitada uus ehitis või parendada olemasolevat. Kassaatori järgnev seisukoht, nagu tuleks hoone oluline rekonstrueerimine võrdsustada uue hoone ehitamisega, on aga meelevaldne ega tugine seadusel. Samuti on ekslik kassatsioonis märgitu, nagu tõendaks uue hoone ehitamist juba asjaolu, et I.S. sai ehitusloa olemasoleva hoone laiendamiseks, mis ühtlasi võimaldas hoonet rekonstrueerida. Ehitusluba on Ehitusseaduse § 22 lg 1 sätete kohaselt kohaliku omavalitsuse nõusolek muuhulgas ehitise laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Seega on ehitusluba vajalik eeltingimus eeltoodud ehitustööde teostamiseks. Ehitusloa taotlemine ei tähenda aga automaatselt, et isik soovib püstitada uue hoone. Tegemaks vahet, kas I.S. tegevust tuleb hinnata uue hoone püstitamise või olemasoleva hoone rekonstrueerimisena, on maakohus hinnanud faktilist olukorda I.S. kinnistul enne talle ette heidetavate ehitustööde alustamist. Maakohus on tuvastanud, et kinnistul asus eelnevalt hoone ja et kõik ehitustööd olid suunatud just selle hoone renoveerimisele (tl 98). Loetletud põhjustel ei nõustu kriminaalkolleegium kassaatori väitega, nagu oleks I.S. püstitanud talle kuuluvale kinnistule uue ehitise.
20. Ebaõige on ka kassatsioonis väljendatud seisukoht, et LKS § 38 lg-s 3 sätestatud keeld hõlmab igasuguse EhS § 2 lg-s 6 nimetatud tegevuse. Looduskaitseseaduse § 38 lg-s 3 sätestatakse otsesõnu, et kalda ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ehitamine. Viidatud sätet ei ole aga võimalik tõlgendada selliselt, et see välistaks ehituskeeluvööndis igasuguse ehitamise.
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
22. augusti
23. a otsuse muutmata ja keskkonnainspektsiooni kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi