Obsah (11)

§ 371§ 79§ 97§ 390§ 664§ 372§ 692§ 3§ 84§ 449§ 207

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 371lg 2 p 1 järgi menetlusse võtta.

Kostja II vastu esitatud hagi ei saa Harju Maakohus läbi vaadata.

§ 79lg 1 järgi esitatakse hagi juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.

Tõendamata on, et kostja II majandustegevuse asukoht on Eestis. Panga asukoht, mille kaudu raha üle kanti, ei oma kohtualluvuse seisukohalt tähtsust. Kostja II vastu tuleb hagi esitada üldise kohtualluvuse järgi.

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada, võtta hagi menetlusse ja tagada hagi või saata hagi menetlusse võtmise ja tagamise otsustamiseks maakohtule. Kostja II on kantud hageja aktsiaraamatusse aktsiate omanikuna ja kostja I on aktsiatega toimunud tehingu alusel hagejale
2. novembril
3. a üle kandnud 15 000 000 USA dollarit. Hageja arvates on tema omandiõigust rikkunud mõlemad kostjad koos või ainult kostja I. Kostja I on seotud aktsiatega tehtud tehingutega, mida saab hinnata alles asja sisulisel lahendamisel. Ekslik on maakohtu järeldus, et kostja I on pank, sest kostjale I väljastatud tegevusluba võimaldab teha ainult investeerimistehinguid ja mitte kontodevahelisi arveldustehinguid. Kostja I võis aktsiad omandada kas oma nimel ja kliendi arvel või kliendi nimel ja arvel. Hagejale teadaolevalt on kostja I tasunud 15 000 000 USA dollarit oma vahenditest. Tsiviilasja menetluses tuleb tuvastada, kas kostja I omab kostja II suhtes valitsevat mõju või on tegemist õiguslike tagajärgede mõttes ühe ja sama äriühinguga või vähemalt on kostja I tegutsenud kostja II esindajana ja kostja I tegevus võib olla vastuolus seaduste ja heade kommetega. Harju Maakohus on võtnud menetlusse sama hageja hagi kostja I vastu, mille alus ja ese on erinevad, kuid mis on seotud 15 000 000 USA dollari maksmisega. Maakohus on ekslikult leidnud, et ta ei saa kostja II vastu esitatud hagi läbi vaadata. Kostjat II juhitakse Eestist ja tema tegevus toimub Eestis. Kostja II on teinud hagejale kuulunud aktsiaid ostes ainult ühe tehingu ja tema esindajana on alla kirjutanud More Corporate Services esindaja. Kostja II suhtes tuleb kohaldada Eesti õigust. Mitme kostja puhul valib

§ 97lg 1 järgi kohtualluvuse hageja.

Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumisel rikkunud PS §-st 15 tulenevat õigust, kuna hageja peaks maakohtu määruse kohaselt esitama hagi Briti Neitsisaarte kohtusse. Maakohus on ebaõigesti jätnud hagi tagamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Ringkonnakohus jättis
2. augusti
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata osas, millega keelduti hagi menetlusse võtmast. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata osas, milles vaidlustati hagi tagamata jätmist. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt võib kohus

§ 371

lg 2 p 1 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust. Jättes hagi sellel alusel menetlusse võtmata, on maakohtul kõrgendatud kaalumis- ja põhjendamiskohustus. Hageja on esitanud aktsiate omandiõiguse tunnustamise nõude, väites, et aktsiate võõrandamise tehing oli tühine, mistõttu ei ole kostja II aktsiaid omandanud.

§ 371

lg 2 alusel nõuet kaaludes eeldab kohus hageja esitatud faktiväidete õigsust ja sellest lähtudes hindab, kas on olemas õigusnormi, mis annaks aluse nõude rahuldamiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõude saab esitada AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel, millest tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja alusetult valdab. Hageja ei ole väitnud, et kostja I oleks kantud aktsiate omanikuna AS-i Ventspils Nafta aktsiaraamatusse ja tema valduses oleksid aktsiatähed ega seda, et hageja ja kostja I oleks sõlminud aktsiate võõrandamise lepingu. Hageja väidetest ei tulene, et kostja I oleks üldse saanud kunagi vaidlusaluste aktsiate valdajaks või omanikuks. Ainus, mis seob hagejat ja kostjat I, on asjaolu, et viimane on hagejale maksnud 15 miljonit USA dollarit. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks väidetavalt tühise aktsiate võõrandamise tehingu pooleks. Isik, kes ei ole lepinguosaliseks, ei saa rikkuda lepinguosalise tsiviilõigusi.

§ 371

lg 2 p 1 järgi saab kohus hagi menetlusse võttes kontrollida ka hagi eseme õiguslikku põhjendatust. See, et hagi alus ja ese tuleb täpsustada menetluse käigus, ei ole aluseks, et asi menetlusse võtta, kuna kohus lähtub menetlusse võtmisel neist asjaoludest, mis on hagiavalduses esitatud. Kaebaja on esitanud eksitava väite, mille kohaselt on maakohus teinud järelduse, et kostja I on pank. Maakohus on vaidlustatud määruses nimetanud panka, mille kaudu raha üle kanti, mitte aga seda, et kostja I on pank. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II on registreeritud Briti Neitsisaartel. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja II tegutseks Eestis või teda juhitaks siit. Vara, mille üle vaidlus käib, võib olla registreeritud Läti Vabariigi avalikus registris, mistõttu võib kostja II suhtes tulla kõne alla lisaks kaebaja väidetud Briti Neitsisaarte kohtusse hagi esitamisele ka Läti Vabariigi kohtusse hagi esitamine. Kuna hagi kostja I vastu, kelle asukoht on Eesti Vabariigis, jäeti menetlusse võtmata, siis ei tulene õigust esitada kostja II vastu nõuet Eesti kohtule ka

§ 97

lg-st 1.

§ 390lg 1 järgi saab esitada määruskaebuse hagi tagamise määruse peale.

Seega hagi tagamata jätmise määruse peale määruskaebust esitada ei saa.

§ 664

lg 2 alusel tuleb määruskaebus osas, milles vaidlustati maakohtu poolt hagi tagamata jätmine, jätta läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega hagi menetlusse võtta ning rahuldada hagi tagamise taotlus. Hagejal on põhjendatud õiguslik huvi taotleda õigussuhte olemasolu tuvastamist ja omandiõiguse tunnustamist ning kohtul on võimalik hageja hagi menetleda. Hageja leiab AÕS § 82 lõikele 2 toetudes, et omandiõiguse tuvastamise nõude võib esitada kostja I vastu ka siis, kui ta aktsiaid ei valda. Isik, kes ei ole lepingupooleks, saab hageja õigusi rikkuda. Kostja on teinud rahalise makse hagejale viitega varahalduslepingule, millest tulenevalt on ta vallanud hageja vara. Kostja II majandustegevuse ja juhtimise koht on Eestis, tema ainus teadaolev esindaja on kostja I, kes tegutseb Eestis. Kostja II on Eestisse kostja I valdusse andnud vähemalt 15 000 000 USA dollarit oma vara ja sellega on tehtud Eestis tehing. Kohus tegi hagi tagamata jätmise määruse asjas, kus loetakse, et hagi ei olegi esitatud. Maakohus oleks pidanud jätma hagi tagamise taotluse läbi vaatamata ja selle hagejale tagastama juhindudes

§ 372lõikest 6.

1. Kostja I kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole alust määruskaebust menetlusse võtta. Puudub seos kostja I majandustegevuse ja hagi nõude vahel, kostja I ei rikkunud rahalise makse tegemisega hageja õigusi. Kostja I ei ole AS Ventspils Nafta aktsiad kunagi vallanud, samuti puudub kostjal I igasugune õiguslik suhe hagejaga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada.

Asi tuleb saata

§ 692

lg 1 p 2 ja lg 5 ning § 669 lg 1 p 1 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 8.

§ 3

lõike 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega on tsiviilmenetluse eesmärgiks tsiviilkäibes osalejate subjektiivsete õiguste kindlakstegemine ja kaitse. Hageja on esitanud kostjate I ja II vastu AS Ventspils Nafta 4 200 000 aktsia omandiõiguse tunnustamise nõude. 9. Kolleegium peatub kõigepealt määruskaebuse väidetel, mis puudutavad kostjat I. Ringkonnakohus leidis vääralt, et hagi kostja I vastu tuleb

§ 371

lg 2 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust. Kolleegium kordab esmalt 5. juuni 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07 avaldatud seisukohta, et jättes hagi

§ 371lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus.

Kolleegium leiab, et kohus võib

§ 371

lg 2 p 1 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest siis, kui hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise. Kui hagiavalduses kirjeldatud asjaolud välistavad võimaluse, et kostja I peab või on pidanud ennast aktsiate omanikuks, saab nimetatud sätte alusel keelduda hagiavalduse vastuvõtmisest. Hagis on esitatud asjaoluna muu hulgas ka see, et kostja I tasus oma nimel

1. novembril
2. a hagejale 15 000 000 USA dollarit, mis samas vastab hageja ja kostja II vahel
3. oktoobril
4. a sõlmitud müügilepingu järgsele AS Ventspils Nafta aktsiate hinnale. Ülekande selgituseks on märgitud, et see on tagasimakse, mis tehakse varahoolduslepingu täitmiseks. Samuti on hagis esitatud asjaolu, et kostja I on hiljem selgitanud, et maksis hagejale enda nimel 15 000 000 USA dollarit, täitmaks hageja ja kostja II sõlmitud müügilepingut. Kolleegium leiab, et esitatud asjaolud ei võimalda teha järeldust, et kostja I ei ole pidanud ennast vaidlusaluste aktsiate omanikuks. Seega piisab kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmiseks hagis juba esitatud asjaoludest. Samas märgib kolleegium, et kui asja läbivaatamisel hageja ei tõenda, et kostja I peab või on pidanud ennast aktsiate omanikuks, siis ei saa hagi aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks kostja I vastu rahuldada.
5. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga hagi

§ 371

lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata jätmise kohta kostja II suhtes, kuna hagi ei allu Harju Maakohtule. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud selle nõude kohtualluvuse määramisega seotud probleeme. Tegemist on vaidlusega, milles kostja II ei ole Eestis registreeritud äriühing ning pooltevahelistele õigussuhetele võivad kohalduda tsiviilkohtumenetluse seisukohalt

§ 84sätted.

Nimetatud sätte kohaselt võib kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi esitada ka (tegemist on valikulise kohtualluvusega) kostja tegevuskoha järgi. Hageja väitel on kostja II majandustegevus Eestis ja puuduvad igasugused andmed kostja II majandustegevuse kohta teistes riikides. Hageja arvelduskontole on kantud Eestist

1. novembril
2. a 15 000 000 USA dollarit kostjaga II sõlmitud müügilepingu täitmiseks. Seda on kinnitanud ka kostja I. Asja materjalidest ei nähtu, kus sõlmiti aktsiate müügileping, samuti see, kus toimus tehing, mille täitmiseks tehti ülekanne. Millise õigussuhte alusel see ülekanne on tehtud, jääb selgusetuks. Sellisel juhul peaks hageja hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis põhistama, kas nimetatud ülekande tegemise koht on Eestis. Hageja pangakonto väljavõte
3. novembrist
4. a (hagiavalduse lisa 9) võib aidata eelnimetatud asjaolu tuvastada. Asja materjalidest nähtub, et kostja II asutamise ning ülekande tegemise vahele jääb lühike ajavahemik, samuti on summa suhteliselt suur. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et kostja II majandustegevuse peamiseks asukohaks võib olla Eesti, kui nimetatud ülekanne tehti Eestis. Kolleegium märgib, et

§ 84

on kooskõlas EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus) vastava sättega ja nimelt artikliga 60, mille lõike 1 punkti c kohaselt võib olla juriidilise isiku asukohaks ka tema peamine äritegevuse koht.

1. Kolleegium märgib täiendavalt kostja II suhtes, et asja menetlusse võtmise küsimuse otsustamisel tuleb kohtul võtta seisukoht ka hageja ja kostja II vahelise
2. oktoobri
3. a müügilepingu punkti 9.8 suhtes, mille kohaselt lahendatakse kõik pooltevahelised nimetatud lepinguga seotud vaidlused Stockholmi vahekohtus Kaubanduskoja Vahekohtu Instituudi reeglite alusel. Riigikohus on
4. novembri
5. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07 märkinud, et

§ 371

lg 1 p 8 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Esitatud hagiavalduses toetub hageja oma nõudes küll sellele, et vaidlusalune aktsiate müügitehing on tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuid hagiavaldusest ei tulene, et hageja vaidlustab ka vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Riigikohus on

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-04 p-s 20 märkinud, et põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Juhul kui hageja vaidlustab vahekohtu kokkulepet ja hagiavaldus võetakse menetlusse, siis oleks otstarbekas vaidlus vahekohtu kokkuleppe kehtivuse üle lahendada vaheotsusega. Kuigi

§ 449

ei sätesta sellisel juhul otseselt vaheotsuse tegemise võimalust, on kolleegiumi arvates menetlusökonoomia kaalutlusel võimalik kohaldada analoogia korras

§ 449lg 3, mis käsitleb vaheotsuse tegemist aegumise vastuväite esitamise korral.

1. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et aktsiaraamatu kande õiguslik tähendus, millest võib tuleneda ka aktsiate omandiõigus, lahendatakse asja sisulisel läbivaatamisel vaidluse suhtes kohaldatava õiguse alusel.
2. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kostjat I ja kostjat II vaidlusaluste aktsiate ühisteks omanikeks, samuti ei nähtu muid asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kostjat I ja kostjat II kaaskostjateks

§ 207lg 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud tunnustel.

Seega ei saa kohaldada kostja II kohtualluvuse küsimuse lahendamisel

§ 97lg-t 1.

14. Kuna maakohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata põhjusel, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, siis asja menetlusse võtmise küsimuse uuel otsustamisel tuleb otsustada uuesti ka hagi tagamise küsimus. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu