RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-80-07 1

§ 60

lg 1 p 2 kohast arsti tehtava ekspertiisi täpsemat korda ei ole õiguslikult sätestatud, määratlemata on joobeseisundi hindamise metoodika valiku põhimõtted, järeldusotsuse sisu ja järeldusotsuste liigid. Kuid asjakohase regulatsiooni puudumine või ebapiisavus ei ole iseendast asjaoluks, mis välistaks sellise ekspertiisi läbiviimise või muudaks teostatava ekspertiisi õigusvastaseks. Asjakohase regulatsiooni puudumisel peab arsti ekspertiis vastama ekspertiisile tavapäraselt esitatavatele õiguslikele nõuetele. Oluline on arvestada seda, et joobeseisundi tuvastamine arsti tehtava ekspertiisiga RakS § 60 lg 1 p 2 tähenduses ei ole käsitatav raviteenuse alaliigina või toiminguna raviteenuse osutamisel ning selline ekspertiis pole vahetult taandatav üksnes laboratoorsete uuringute tulemustele. Arsti ekspertiis joobeseisundi tuvastamiseks peab vastama haldusmenetluses ekspertiisile esitatavatele põhinõuetele. Kolleegiumil puudub mõistlik alus arvata,

§ 60

lg 1 p-s 2 nimetatud ekspertiisi tuleks mõista õiguslikes menetlustes teostatavatest ekspertiisidest erinevas tähenduses.

1. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt mõõdeti vältimatu abi korras raviasutusse toimetatud K. R.-l alkoholisisaldust veres, mille tulemus kajastub arsti allkirjastatud patsiendikaardil. Tervishoiuasutus väljastas haigekassale ka arsti allkirjastatud teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Sellise teatise väljastamise aluseks on Vabariigi Valitsuse
2. veebruari
3. a määruse nr 68 "Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra" §
4. Nimetatud teatise kohaselt esinevad K. R.-l joobe tunnused. Nimetatud teatis on asja materjalidest nähtuvalt olnud selleks tõendiks, millele tuginedes haigekassa keeldus ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest ja maksmisest. Järgnevalt hindab kolleegium, kas selline teatis on käsitatav haldusmenetluses nõutava ekspertiisiaktina ning kas teatis sisaldab eksperdiarvamust. Õiguslikes menetlustes läbiviidavad ekspertiisid peavad kajastuma ekspertiisiaktides. Viimased peavad sisaldama läbiviidud uuringute kirjeldust, uuringute hindamise andmeid ning uuringutele tuginevat põhjendatud eksperdiarvamust. Vaadeldavast teatisest ei nähtu, milline on olnud eksperdi kasutatud metoodika, millised uuringud on läbi viidud ning millised on nende uuringute tulemused. Seega ei nähtu teatisest ka need asjaolud, millel saab põhineda teatisele alla kirjutanud arsti veendumus joobeseisundi kohta. Nimetatud teatise eesmärgiks on informeerida konkreetsel juhul haigekassat liiklusõnnetuses kannatanust. Nimetatud teatis ei pea täitma ega täidagi halduspraktikas ekspertiisiaktina mõistetava dokumendi funktsiooni. Kolleegiumi arvates ei puudu asjas mitte üksnes ekspertiisiakt, vaid tegemata on ka haldusmenetluse nõuetele vastav ekspertiis RaKS § 60 lg 1 p 2 tähenduses.
5. Vastustaja on viidanud võimalusele lugeda joobeseisund tuvastatuks joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise vaidlustamise korra § 18 alusel, s.o vältimatu arstiabi osutamise käigus. Osundatud sätte kohaselt tuleb isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuasutusse fikseerida ravidokumentides joobeseisund või selle puudumine. Joobeseisundi tuvastamisel tuleb arstliku läbivaatuse tulemustes fikseerida tunnused, mille alusel joobeseisund on tuvastatud. Teatise joobeseisundi kohta võib arst väljastada isikule, politseile, prokuratuurile või kohtule viimaste nõudmisel. Eelnimetatud isikute nõudmisel väljastatakse neile ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt või bioloogiliste vedelike uuringu akt. Kolleegium leiab, et selles asjas ei ole joobeseisundi tuvastamine toimunud ka kooskõlas Korra § 18 nõuetega. Puudub arstliku läbivaatuse akt, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt või ka bioloogiliste vedelike uurimise akt. Määramata on alkoholijoobe raskusaste. Kuigi laboratoorse uuringu tulemusena on määratud alkoholisisaldus veres, pole hinnatud alkoholist tulenevat võimalikku kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumist või muutumist. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et Korra § 18 alusel koostatud teatist või ka joobeseisundi tuvastamise akti ei saa väljastada haigekassale, kuivõrd Korra § 18 lg 3 sisaldab ammendava loetelu isikutest, kellel on õigus taotleda selle dokumendi esitamist.
6. K. R. on vaidlustanud haigekassa keeldumise ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest ja maksmisest, mis on vormistatud Eesti Haigekassa
7. septembri
8. a korraldusega nr 1-14/1564K. Korraldust põhjendati asjaoluga, et Ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isiku haigestumine või vigastus on tingitud Liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist. Eesti Haigekassa loeb joobeseisundi tuvastatuks tervishoiuasutuse teatisega. Kolleegium rõhutab,

§ 60lg 1 p 2 kohaselt tuleb joobeseisund tuvastada arsti ekspertiisiga.

Puuduvad tõendid, et selline ekspertiis oleks läbi viidud. Olukorras, kus RakS § 60 lg 1 p 2 kehtestab joobeseisundi tuvastamise nõude arsti ekspertiisi kaudu ning seda nõuet ei ole järgitud, puuduvad haigekassal alused ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest keeldumiseks. Eeltoodust lähtuvalt on Eesti Haigekassa 8. septembri 2006. a korraldus nr 1-14/1564 õigusvastane. 18. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule,

§ 60

lg 1 p 2 alusel võib ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest keelduda, kui haigestumine või vigastus oli tingitud joobeseisundist. Sellisest regulatsioonist tulenevalt peab haigekassa hüvitise määramisel hindama ka seda, kas haigestumise või vigastuse ja joobeseisundi vahel oli põhjuslik seos. Vaidlustatud korralduse põhistustes seda aspekti ei ole käsitletud ning hüvitise määramisest keeldumise akt on õigusvastane ka sellel põhjusel. Kolleegium juhib tähelepanu ka Tallinna Halduskohtu ekslikule seisukohale, mille kohaselt ajutise töövõime hüvitise määramisest keeldumine, mis on vormistatud Eesti Haigekassa

1. septembri
2. a korraldusega, on haldustoiming. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest keeldumine RaKS § 60 lg 1 p 2 alusel eeldab haldusakti andmist ning eelnimetatud korraldus on haldusakt. K. R. muutis Tallinna Halduskohtu
3. oktoobri
4. a määruse alusel oma kaebuse nõuet ning taotles ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest keeldumise kui toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Viimast nõuet K. R. hilisema menetluse käigus pole muutnud, mistõttu kolleegiumil puuduvad võimalused tühistamisnõude hindamiseks.
5. Kuivõrd eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada, ei käsitle kolleegium kaebaja neid väiteid, mis seonduvad võimalike eksimustega laboratoorsete uuringute läbiviimisel ja nende tulemuste fikseerimisel, samuti õigusliku regulatsiooni puudustest tuleneva sisulise võimatusega kontrollida ja vaidlustada joobeseisundi tuvastamise õiguspärasust.
6. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu
7. märtsi
8. a otsuse ning Tallinna Ringkonnakohtu
9. septembri
10. a otsuse haldusasjas nr 3-06-1986 ja teeb uue otsuse. Kolleegium tunnistab õigusvastaseks Eesti Haigekassa
11. septembri
12. a korralduse nr 114/1564-K ja kohustab vastustajat uuesti läbi vaatama K. R. taotluse ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kassaator on ringkonnakohtus kandnud esindajakulusid 2500 krooni ning on tasunud riigilõivu halduskohtus ja ringkonnakohtus kokku 160 krooni. K. R. menetluskulud kokku 2660 krooni tuleb tema kasuks Eesti Haigekassalt välja mõista. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld