3-1-2-7-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-7-07 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasjas J.R. süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-1564 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.R. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
4. jaanuar 2008, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta J.R. kaitsja avaldus Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a otsuse teistmiseks kriminaalasjas J.R. süüdistuses KarS § 424 järgi rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu
8. veebruari
9. a otsusega tunnistati J.R. süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
10. detsembri
11. a otsusega J.R-le KarS § 424 ja KarS § 329 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja kuu vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti J.R-le kümme kuud vangistust. Otsuses kohustati J.R. asuma Tartu Vanglasse karistust kandma
12. märtsil
13. Kohtuotsus jõustus
14. veebruaril
15. 1.1 J.R. asus Tartu Vanglasse karistust kandma
16. märtsil 2007, kuid mitte Tartu Maakohtu
17. veebruari 2007.a otsusega liitkaristusena mõistetud kümne kuu pikkust vangistust, vaid Tartu Maakohtu
18. detsembri
19. a otsusega mõistetud nelja kuu pikkust vangistust. Segaduse põhjustas Tartu Vangla väitel asjaolu, et vangla arvestusosakonda Tartu Maakohtu
20. veebruari
21. a otsus enne J.R. vabastamist ei jõudnud. 1.2
22. juunil 2007 vabanes J.R. vanglast seoses Tartu Maakohtu
23. detsembri
24. a otsusega mõistetud nelja kuu pikkuse vangistuse ärakandmisega.
25. Tartu Maakohtu
26. septembri
27. a määrusega kohustati J.R. asuma kandma talle Tartu Maakohtu
28. veebruari
29. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena mõistetud kümne kuu pikkuse vangistuse ärakandmata osa, s.o kuue kuu pikkust vangistust Tartu Vanglas hiljemalt
30. oktoobrist
31. Määruses märkis maakohus, et Tartu Maakohtu
32. veebruari
33. a otsus on jõustunud ning kuulub täitmisele. Tartu Maakohus on KrMS § 411 lg 1, 2 ja § 114 järgides nimetatud kohtuotsuse täitmisele pööranud. Järelikult tuleb J.R-l ära kanda ka karistuse see osa, mis tal on Tartu Maakohtu
34. veebruari
35. a otsusega liitkaristusena mõistetud kümne kuu pikkusest vangistusest kandmata. 2.1 Tartu Maakohtu
36. septembri
37. a määruse peale esitas määruskaebuse J.R. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja selgitamist, millised on J.R. õigused ja võimalused realiseerida KarS § 76 lg-s 1 sätestatut. Ühtlasi märkis kaitsja, et vabanedes
38. juunil 2007, asus J.R. tööle ning võttis endale täiendavaid majanduslikke kohustusi. Asudes uuesti karistust kandma, peab J.R. oma elu ümber korraldama ja kandma suuri materiaalseid kulutusi.
39. Tartu Ringkonnakohtu
40. oktoobri
41. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu
42. septembri
43. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et käesolevaks ajaks on J.R. Tartu Maakohtu
44. veebruari
45. a otsusega mõistetud liitkaristusest ära kandnud neli kuud vangistust. Seega on tal kandmata kuus kuud vangistust. Kuivõrd J.R. ei ole karistusseadustiku
46. peatükis sätestatud alustel kandmata karistusest vabastatud, tuleb tal asuda kuuekuulist karistust kandma ja kui on alused tema karistusest vabastamiseks, tuleb seda menetleda seaduses ettenähtud korras. Lisaks rõhutas ringkonnakohus, et Tartu Vangla juhtkonnal tuleb silmas pidada, et vangistuse kandmise jätkumisel ei karmistuks J.R. vangistustingimused võrreldes sellega, mis tal olid vangistusest ebaõige vabastamise ajal. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
48. oktoobril esitas J.R. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge teistmisavalduse, milles taotletakse Tartu Maakohtu
49. septembri
50. a määruse täitmise peatamist ja J.R-le Tartu Maakohtu
51. veebruari
52. a otsusega mõistetud karistuse kergendamist. 4.1 Kaitsja leiab, et J.R-l on õiguspärane ootus, et tema suhtes saab kohaldada KarS § 76 lg-s 1 sätestatut, mida aga enam võimalik kohaldada ei ole, kuna J.R. on kohustatud kandma asuma kuuekuulist karistust. Lisaks märgib kaitsja, et J.R. saabus Tartu Vanglasse
53. märtsil 2007 ja viibis vastuvõtuosakonnas kaks kuud. Vastuvõtuosakonnas viibides on kinnipeetava õigused oluliselt piiratud. Kui J.R. asub Tartu Maakohtu
54. septembri
55. a määruse alusel kandma kuuekuulist vangistust, peab ta uuesti viibima vastuvõtuosakonnas kuni kolm kuud.
56. Vastuses teistmisavaldusele märgib Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak, et puudub alus Tartu Maakohtu
57. veebruari
58. a otsuse teistmiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
59. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et J.R. kaitsja teistmisavaldusest ei nähtu teistmisaluse olemasolu. Asjaolu, et J.R. vabastati Tartu Maakohtu
60. detsembri
61. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt enne Tartu Maakohtu
62. veebruari
63. a otsuse vanglasse jõudmist ei ole alus viimati nimetatud kohtuotsuse teistmiseks ja J.R-le mõistetud karistuse kergendamiseks. Seetõttu tuleb teistmisavaldus jätta rahuldamata.
64. Kuna Tartu Maakohtu
65. detsembri
66. a otsusega J.R-le mõistetud karistus liideti Tartu Maakohtu
67. veebruari
68. a otsusega mõistetud karistusega, siis on tekkinud olukord, kus J.R-l on kümne kuu pikkusest vangistusest ära kantud neli kuud ja kandmata kuus kuud vangistust, kusjuures ei ole ka seaduslikku alust tema vabastamiseks talle kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest. Riigikohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu
69. oktoobri
70. a määruses märgituga, et vangistuse kandmise jätkumisel ei tohi J.R. vangistustingimused karmistuda võrreldes sellega, mis tal olid enne vabastamist. Uuesti karistuse kandmisele asumisel tuleb arvestada, et J.R. jätkab kümne kuu pikkuse vangistuse kandmist, mitte ei asu kandma kuue kuu pikkust vangistust. Kümnest kuust vangistusest tuleb neli kuud lugeda mõistetud karistusest ärakantud osaks ja vastavalt sellele tuleb tema suhtes arvestada ka KarS § 76 lg-s 1 sätestatud tähtaegu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium J.R. kaitsja teistmisavalduse rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar